Mulje õppejõule

Peep kinkis mulle võtme. See oli tema korteri võti. Aga võis oodata, et tema naine vahetab selle peale luku ära. Saabus Krister. Ta seletas, et ta ei soovinud minuga eilsel sünnipäevapeol rääkida sellepärast, et tegi otse enne seda koos oma naabritega remonti ja oli naabrite peale armukade. Läksin koos vendade tuttavate tüdrukutega ühte koopasse. Rääkisin neile saladuse. Olin seda saladust varem teistele ka rääkinud, aga oli karta, et need tüdrukud erinevalt varasematest kuuljatest räägivad selle edasi. Olin hommikul oma toas, kui ühes voodis ärkas kaks vennapoega. Vennapojad olid rõõmsad, aga teises voodis tädi kõrval ärkav täditütar kurb.

*
Ema ütles vendade tuttavate tüdrukute kohta, et need on viimasel ajal üldse igasugu küsimusi esitama hakanud. Aga täna nad olid küsinud vähem kui eile. Läksin kööki. Nägin, et kraanikausi põhja olid laotud laiali pannkoogid. Kraan jooksis. Keerasin ta kinni. Kraani olid lahti jätnud arvatavasti need tüdrukud, kes olid meie pere liikmetest hooletumad. Tõnu ütles, et nüüd ta on aru saanud, et on vanematest majanduslikult sõltuv. Võibolla naine ei andnud talle enam raha. Aga ajalehes oli kirjutatud, et Tõnu on ärimees. Võibolla ei läinud äri enam nii edukalt kui varem. Üks klaas oli seestpoolt millegagi koos. Küsiti, mis see on. Pille vastas, et selles klaasis hoidis ta ühel talvel konna, aga nüüd võib seal hoida šašlõkki. Pille ütles, et ta on konna söönud ja teised võivad ka süia. Mina ja ema ei tahtnud. Ema ütles, et kui ta oleks lapsepõlvest peale konna sööma harjunud, siis võiks, aga nüüd mitte. Tõnu soovitas vaadata, mis ta selle kohta entsüklopeedias on kirjutanud. Lugesin, et seal oli kirjas, et tööandja võib töötaja tööle võtmise otsustada näiteks tema avatuse põhjal. Leidsin, et avatus ei pea seisnema tööandja soovide täitmises, vaid võib olla avatud ka oma huvidele. Artikli lõpus oli kirjutatud, kui suur võib olla ärevuse energia. See oli hästi suur arv, mis sisaldas ruutjuure märki. Kuna mina kannatasin ärevuse all, siis tundus, nagu tahaks Tõnu öelda, et vajaduse korral võib minus sellise seisundi esile kutsuda. Küsisin, kas entsüklopeediasse on pandud ähvardus. Tõnu vastas, et ei mingit ähvardust. Läksin entsüklopeediat isa tuppa viima. Nägin üle ukse, et varem suures toas olnud isa sünnipäeva külalised on kogunenud sinna. Laua taga nägin istuvat meest, kes tundus olevat Nugis. Teda polnud varem suures toas olnud, seetõttu ütlesin tere. Ta küsis: "Kas sina tegelesid mälumänguga?" Jäin uurima, kas ta räägib minuga. Aga isa hakkas vastama midagi, et õige jah. Sellest järeldasin, et küsimus oli suunatud isale ja panin ukse kinni. Aga mulle tuli meelde, et Nugis ei ole enam elus. Seega võis küsija olla Olesk. Ta võis silmas pidada, et olime siiski juba suures toas kohtunud. Küsimus mälumängu kohta tähendas võibolla seda, et mälumäng kahjustab mälu. Olin isa toas. Tahtsin pääseda arvuti taha, aga teised inimesed olid ees. Mõtlesin, et siis ma ei kasutagi isa toa arvutit, vaid väikses köögis enda oma. Ainult et isa oma oli parem, sest ta oli väike ja käivitus kiiresti. Minu arvuti käivitamine alati ei õnnestunud, aga võis proovida. Nii minul kui ka isal oli vana arvuti, ainult emal oli uuem. Aga osad asjad pidid vanad olema, sest kõike ei saanud kogu aeg välja vahetada. Tahtsin võtta raamatuvirna alumisest osast oma malepabereid. Leidsin mingi trükitud lahtritega märkmiku, mille esimeselt leheküljelt algas pealkirja järgi aasta malemängu plaan. Küsisin imestunult, kelle oma see on. See märkmik pidi olema mõne venna oma. Mul ei õnnestunud haarata täpselt malepaberite pakki, vaid isa pabereid tuli ka kaasa. Panin need maha ja suu läks neile vastu. Ütlesin, et sülg tilgub paberite peale. Üks noor naine küsis imestunult, kas mina armastan malet. Ma ei vastanud midagi, aga Martin vastas minu eest, et ma ei armasta ainult malet, vaid kõiki asju. Ta lisas, et enne läksin maletrenni ja hiljem hakkasin malet armastama. Mõtlesin, et sellisel arvamusel on ta sellepärast, et kui tema lühikest aega maletrennis käis, siis ma kaotasin talle. Aga ta ei teadnud, et vahel ma polnud lihtsalt vormis. Võisin öelda, et õppisin malet mängima juba varem kui rääkima. Mult küsiti, kas mul on magistriõppes ühe õppejõu aine tehtud. Olin arvanud, et mul on kõik peale magistritöö tehtud, aga nüüd paistis, et midagi on veel tegemata. Ütlesin, et sellise nimega õppejõudu mul ei ole. Aga küsisin, kas see on tema perekonnanimi või hüüdnimi. Vastati, et hüüdnimi. Ütlesin, et siis on selge, tema seminarides käisin ma küll. Aga seminare viisid läbi kaks õppejõudu vaheldumisi, rohkem teine õppejõud. Selgus, et see õppejõud, kelle kohta mult oli küsitud, oligi see, kes oli mult mälumängu kohta küsinud. Öeldi, et ta leidis kinnitust oma seisukohale, et ma istun kogu aeg oma toas. Sest kes on kodus, sellest järeldatakse, et ta istub oma toas. Võisin vastata, et ma olen sellepärast palju oma toas, et mul on palju tööd ja ma ei saa linnas ringi käia. Kui töökoht ja magamistuba on samas ruumis, siis tuleb seal viibimise aeg kokku pikk. Aga õppejõud võis järeldada, et kui ma olen kogu aeg oma toas, siis ei saa mulle tööd anda, sest ma pole maailma näinud. Läksin suurde tuppa. Seal ütles vanemate inimeste juttu pealt kuulnud vennapoeg, et tema nimi on Töö. Ta ütles: "Minu nimi on Töö, mitte kuidas läheb teil." Sõna "teil" hääldas ta umbes nagu "töil".