laupäev, juuni 23, 2012

Richelieu tarkus

Sõitsime bussiga. Üks auto jäi bussile teele ette. Aga temast ei olnudki vaja mööda sõita, sest nüüd läks bussiliin mööda Pikka, mitte Fortuuna tänavat. Bussiliini ja peatusi oli korduvalt muudetud. Kui oleksime sõitnud sõiduautoga, oleks möödasõit vajalik olnud. Kõndisime Pika tänava lõpuni. Isa oli rääkinud, et Pika tänava lõpp on kinni ehitatud, aga siin ei olnud olukord päris selline, nagu ma olin ette kujutanud. Kui isa oli rääkinud Pika tänava viimasest majast, siis võibolla ta ei mõelnud tänavale risti ette ehitatut, vaid viimast tänava ääres. Selle number ei olnudki hoolimata tänava nimest väga suur, vaid kõigest 94. Praegu olid taliolümpiamängud. Klaus rääkis hommikul, et ei saanud öösel hästi magada. Küsiti, kas sellepärast, et ta ootas varast äratust, et olümpiamängude ülekannet vaatama hakata. Klaus vastas jah. Mina ütlesin, et see on lubamatu, et võistlused algavad nii varasel kellaajal, pealegi on Norra Eestist läänepool. Klaus vastas, et aga Aafrika riigid tahavad ka osaleda. Suurema riikide arvu osalemise korral tuli võistluspäev pikemaks venitada. Vaatasime televiisorist olümpiat. Seal kõndisid mehed ülikooli mütsidega. Ütlesin, et kõigil on veel mütsid ka peas. Tegelikult päris kõigil ei olnud. Kui tulid naised kübaratega, siis ma ei öelnud midagi. Ülikooli mütsidega mehi nähes olin ma tähelepanu mütsidele juhtinud vist kaks korda. Harujõel oli isegi kaks mütsi korraga peas. Asusime teele, et istuda peolauda. Sõitsin nagu auto jalgu maast tõstmata ja tehes kurve. Triin püsis mul kannul. Talle vist tundus, et ma tahan ühele teisele klassiõele järele jõuda. Tegelikult selleks, et liikuda, pidin jalgadega siiski mikroskoopilisi liigutusi tegema. Laua juurde jõudes hüppasin kohe tiiki. Enne hüpet ei teadnud, kas hüppab kaelani vette või üle pea. Helena märkis ära, milliseid kahte parteid ta eelistab. Ma ei lugenud, milliseid ta nimetas, kuigi seda oleks olnud kasulik teada saada. Läksin peolt minema. Ühe maja trepil mõtlesin, et ma olen Helgi raamatut toimetanud, sellele saatesõna kirjutanud ja pärast veel ajakirjas arvustuse avaldanud. Toimetasin ilmselt nii nagu vaja, kuigi ma ei mäletanud, milliseid märkusi ma olin kirjutanud. Arvatavasti olin nagu teistegi raamatute puhul juhtinud tähelepanu, kus saaks paremat sõnastust kasutada. Aga saatesõna ja arvustus ei saanud olla väga kvaliteetsed, sest periood oli mulle võõras. Hakkasin meeldetuletuseks lugema raamatut Richelieust. Richelieu oli jesuiitide Tartusse saatmisega seotud, nii et temast oleks võinud Helgi raamatu arvustuses kirjutada. Kahetsesin, et olin kirjutanud ainult Helgi enda raamatu põhjal, ma oleks võinud kasutada ka raamatut Richelieust. Lugesin sealt, et Richelieul ei olnud enne gümnaasiumi astumist haridust, mis oli gümnaasiumi astumise eelduseks. Järeldasin, et siis oli Louis XIII temast kõrgemalt haritud. Aga Richelieu saavutas oma tarkuse tõttu Louis XIII üle võimu. Mõtlesin, et kõige targemad valitsejad on alati need, kellel on kõige väiksem haridus, sest siis on neil originaalsem mõtlemine. Helgi raamatu kohta tehtud märkmete juurde enam täiendusi kirjutama ei mahtunud, aga võisin kirjutada uude kohta. Inimesed käisid mööda treppe ja võisid vaadata, et ma loen raamatut Richelieu kohta alles praegu, kuigi see on mitu aastat tagasi ilmunud. Tegelikult olin lugenud ka varem, aga olulisemaid ajalooraamatuid võis alati meeldetuletuseks uuesti lugeda. Richelieu tuli Inglismaalt, kus ta oli teinud salajasi asju. Kuninganna nägi, kui ta ruumi sisse astus, aga ei hakanud uurima, kust ta tuleb. Tegelikult kuninganna ei pidanud vahepealset eemalviibimist üldse Inglismaal käimisega seostama, sest inimesed käisid ikka ustest sisse ja välja. Richelieu sai sõita Inglismaa suunas tõllas, et teda ära ei tuntaks. Sõitma hakates võis ta hoida tõllauksel oma vappi, et ei arvataks, et ta midagi maskeerida tahab, aga kaugemale jõudes võis ta metsa vahel kõik oma isiku tunnused tõlla küljest ära koristada, et ei saadaks aru, kelle tõld see on. Dumas' raamatu illustratsioonidest oli teada, et tol ajal tõllaga sõites pidi enesekaitseks kogu aeg mõni tulirelv käes olema. Richelieu kirjutas, et õukonna pidudel näeb ta vanu patte. Ta teadis, et kui keegi peosaali uksest välja läheb, siis alati selleks, et mõne sobimatu vastassoost isikuga voodisse minna. Richelieu oli rahulik inimene ja kirjutas, et talle meeldib tegeleda muusika või luulega rohkem kui poliitikaga, millega teised sel ajal tegelesid. Richelieu kirjutas, et tal on nii palju elukogemust, et ta teab, et laevaga sadamast lippude lehvides välja sõita on uhke, aga avamerel läheb enesetunne kehvemaks, sest seal on suuremad lained.

0 vastukaja: