Fischeri algseisu pealepanek

Üks naine hakkas rääkima midagi avaldatud raamatust. Algul mulle tundus, et ta räägib minu raamatust, aga siis, et enda omast. Olime Peedul ja tahtsime sealt ühistranspordiga ära sõita. Peedule saabusid Madis ja Tiina. Vanaema ütles, et nad on temasse halvemini suhtuma hakanud ja ei tule pakkuma, et nad võiks meid autoga Tartusse sõidutada. Mulle tundus, et asi võis olla hoopis selles, et suvila ei kuulunud enam meile, mistõttu Madis ja Tiina ei vaadanud tuppa sisse, sest ei kahtlustanud meie siinolekut. Olime ühes suures maamajas. Vanaema ütles, et ta on Jürgenis pettunud. Selle eest Jürgen lõi teda, nii et vanaema lendas uksest välja. Järgnevalt hakkas Jürgen lööma ka kõiki teisi, nii et kõlasid valjud matsud. Ütlesin, et mina ennast lüia ei lase. Kui Jürgen minu juurde tuli, hoidsin tal käsi kinni. Ta oli minust tugevam, aga millegipärast vabaks ei saanud. Võibolla ta ei proovinudki. Siis selgus, mis oli tülide põhjus. Ema oli mul palunud elektronkiri vanaemale edasi saata. Olin seda teinud. Aga kirjade kirjutajad olid arvanud, et ma saadan kõik kirjad, kuid mina saatsin ainult esimese. Kirjutajad arvasid niiviisi, et vanaema on nende kirju lugenud, vanaema seevastu, et talle pole kirjutatud. Jõudsin Tartusse. Kõndisin välja majast, kus olid mänguautomaadid. Mulle jooksid koridoris vastu mänguautomaatide omanik noor miljardär ja tema sõber. Miljardäri elu oli rikkuse tõttu pidevalt ohus ja seetõttu liikus ta joostes. Tahtsin minna koju ühelt poolt maju, aga seal nägin sellist vastutulijat, et läksin teiselt poolt. Koju mineja oli miljardär. Ta ei julgenud astuda viimast sammu hoonest välja, seetõttu tellis muudkui letist kaupa juurde.

*
Guugl oli ühendanud hulga teenuseid, mida üks ja sama inimene sai kasutada. Mina neid kõiki ei kasutanud, et minu kohta ei saaks liiga palju informatsiooni koguda. Kasutasin kahte teenust - postkast ja blogide lugemine. Guugl oli koostanud nimekirja inimestest, kelle blogisid ma loen. Mulle ei öelnud suurem osa neist nimedest midagi. Olin nähtavasti osasid neist külastanud ainult üks kord. Ma ei lugenud blogisid minu jaoks koostatud isikliku nimekirja alusel, vaid vaatasin blogikataloogist, millised sissekannete pealkirjad mind huvitavad.

*
Vaatasin pealt ühte malepartiid. Valgetega mängis naine ja mustadega mees. Mees kahis etturi. Selle eest sai ta raamatu vabale liinile. Mehel oli viis ja naisel neli raamatut. Naine tõmbus kaitsesse. Mees manööverdas raamatutega edasi-tagasi. Naine alistus. Ma ei saanud aru, milline oli mehe võiduvariant, aga niipalju sain aru, et tema paremus seisnes aktiivsemas seisus. See ei olnudki malepartii, vaid kabe. Nendele laudadele oli nihkunud kabeturniir. Maleturniiril pidi olema minu järgmine vastane Sven. Ta pani nuppe peale. Küsisin, kas ta tahab mängida Fischeri malet. Turniir peeti tavalises males, aga ma olin vastutulelik ja kui Sven pani peale Fischeri male seisu, võisin seda mängida. Aga ma ei tahtnud mängida sümmeetrilist seisu, sest seda võis Sven eelnevalt kodus analüüsinud olla. Sven oli peale pannud mustad nupud, mina tahtsin panna valged teistsugusel põhimõttel. Ütlesin, et see malelaud on ju suurem kui kaheksa ruutu. Siis nägin, et ta on isegi palju suurem. Panin oma kuninga a1, et ta oleks kohe äärel kaitstud ja ei peaks hakkama vangerdama. Nägin, et Svenil on diagonaali vastasotsas lipp, mis võis kuningat ründama hakata. Seetõttu panin b2 oda, et ta kuningat kaitseks. Nuppe tuli suurel laual peale panna mitu rida. Küsisin, kas ettureid võib esimesele reale ka panna. Sven oli viimasele reale pannud. Panin ettureid lauale mitte üksteise kõrvale, vaid diagonaalsete kettidena, et odal oleks mugav nende vahel liikuda. Vaatasin, et suurem jagu nuppe, mille ma peale olin pannud, olid laua aukudest uuesti välja tulnud. Ütlesin, et siis tuleb võistelda, kes jõuab rohkem nuppe peale panna. Piibuga mängisin ükskord Fischeri malet nii, et nuppude pealepaneku aega mõõtsime ka kellaga. Vaatasin, et Piip on praegu ka siin. Ütlesin, et mängisime nii, et iga nupu peale panek oli üks käik. Piip ütles, et tema seda ei mäleta.