reede, november 02, 2012

Napoleoni moodi kohtlemine

Alati saadetakse mind üksikutele saartele. Võibolla tehakse seda sellepärast, et arvatakse, et seal mulle meeldiks. Aga ma ei ole seal päris üksi, sest minu jaoks on taimed ja loomad sõbrad. Koeri ma kardan muudest loomadest rohkem, aga nemad peavad vist mind omalt poolt sõbaks, sest nad ei haugu minu, vaid teiste inimeste peale. Aga üksikul saarel koduloomi ei ole. Niikaua, kuni ma pole olemasolevaid loomi kodustanud. Üksikul saarel on parem see, et ei ole eredat valgustust ja näeb taevas tähti. Käin hommikuti vaatamas, kas on pudelposti tulnud. Mulle kirjutati ka linnas elades vähe. Rohkem olen ma alati ise kirjutanud. Või raamatuid kirjutati siiski minu jaoks. Mõned kirjutasid raamatuid minu kohta. Neist sain teada, mida minu kohta arvatakse. Juba neist raamatutest võis vahel välja lugeda, et mind tahetakse üksikule saarele saata. Kui mind saadeti saarele, siis ma olen järelikult sama tähtis kui Napoleon. Aga kui ma seda kuuldavalt ütleksin, võidaks saata saare asemel sundravile. Arvatakse, et kes on peast segi, võivad võtta ette katseid saarelt tagasi tulla, nii et neid ei tasu sinna saata. Kuidagi ma olen tagasi saanud, kui mind on saadetud korduvalt. Vist lõppeb vahepeal karistusaeg ära. Kui mind on saadetud mitu korda, siis peetakse mind retsidivistiks nagu Napoleonigi. Napoleoni kohta arvati võibolla ka, et talle saartel meeldib, sest ta oli saarel sündinud.

0 vastukaja: