Loodusleheküljed

Lugesin ajalehest looduse lehekülgi. Varem olid need ilmunud proosalausetega, aga alates tänasest numbrist oli jutt murtud luuleridadeks. Seal oli neli tulpa, millest igaüks oli erineva linnuliigi lõunamaale rändamise kohta. Üleval oli foto linnuparvest ja all jutt. Esimeses tulbas olid pardid, järgnesid haned, kured ja luiged. Hanede kohta oli kirjutatud, millise nurga all parve liikmed üksteise suhtes lendavad. Autor kirjutas enda kohta, et ta liigub lugude kirjutamiseks pidevalt paigast paika, kasutades selleks hääletamist, sest muidu ei jätkuks raha. Ta liikus põhiliselt mere ääres, kus oli rohkem loodust. Mõtlesin, et tema on õppinud lapsepõlvest saadik looduses liikuma, aga kui mina praegu seda tegema hakkaksin, võiksin ma laukasse vajuda.

*
Mulle oli jälle antud ülesanne korraldada klassikokkutulek. Saatsin klassikaaslastele kirju. Seejärel kirjutasin kultuurilisti. Pärast vaatasin, et listi liikmete arv on kasvanud. Enne minu kirja oli liikmeid 78, aga pärast 83. Ja mõni hetk hiljem juba 88. Teadsin ka varasemast, et kui ma mingisse listi kirjutamist alustan, hakkab selle liikmete arv kasvama. Aga kui kirjutan liiga kaua, hakkab ta hiljem jälle kahanema. Vaatasin postkasti. Klassikaaslastest oli Kati minu kirjale vastanud. Kohe tuli talt ka uus kiri, ilma et mina oleks vahepeal kirjutanud. Teises kirjas ütles ta ainult: "Tänan!" Postkasti kontaktide hulka olid ilmunud uued tundmatud nimed. Need olid vist klassivendade varjunimed, kellele ma enne olin kirjutanud.