Teaduste klassifikatsioon

Tänases seminaris kõneles R. Vihalemm. Eelnevalt lugemiseks saadeti kaks tema artiklit ja ettekandes rääkis ta kolmanda nurga alt. Teemaks oli teaduste klassifikatsioon. Vihalemma järgi on olemas laiemas mõttes teadusel kolm alaliiki: 1) f-teadused, mille alla kuuluvad füüsika ja matemaatika, 2) mitte f-teadused, mille alla kuulub looduslugu, 3) sotsiaal-humanitaarteaduslikud uuringud. Lisaks on olemas pseudoteadused ja mitteteadus. Ideaalseks teaduseks on peetud füüsikat ja selle meetodeid saab kohati kasutada ka kõigis teistes teadustes. Aga ei pea ainult füüsika meetodeid kasutama, vaid sotsiaal-humanitaarteadusi võib pidada teaduse asemel ka filosoofiaks või metodoloogiaks.

Diskussioonis küsiti üksikute teaduste asendi kohta. Matemaatika paigutusele vastuargumendiks toodi, et Vana-Kreekas oli see seotud maamõõtmise ja müstikaga. /TÄIENDUS: Võibolla maamõõtmine ei olnud vastuargument, vaid vastuväiteks räägiti, et tänapäeval on matemaatika ja filosoofia puhas teooria, aga füüsikas tehakse vaatlusi./ Küsiti, kas filosoofia ja semiootika on ühel määral filosoofilised. Vastus oli, et mitte täiesti. Küsiti, mis on filosoofia uurimisala, kas see võib tegeleda kõigega. Vastus oli jah, ettekandja uurib, mis on teadus, ja füüsika tegeleb ka kõigega. Küsimusi oli Heideggeri filosoofia kohta. Ettekandja oli seisukohal, et ta ei pea lähtuma täielikult autoriteetidest, vaid tema lähenemine on probleemikeskne. Mina küsisin, mis vahe on f-teadusel ja täppisteadusel. Vastus oli, et suurt vahet ei ole. F-teadus tegeleb idealiseeritud mudelitega, aga täppisteadus on kirjeldav. F-teadus peaks muutuma täppisteaduseks. Küsiti, kui palju on ettekandja mudel ajas tagasi viidav, Newton tegeles muuhulgas alkeemiaga. Ettekandja seisukoht oli, et teadus on tekkinud uusajal, juba Galilei tegeles osaliselt teadusega. Küsiti teoloogia asukoha kohta. Üks kuulaja ütles, et teadus põhineb ainult uuringutel, aga teoloogial on mingid eeldused. Mina ütlesin, et usuteadlane võib ateist ka olla. Üks kuulaja vastas, et matemaatik võib ka baptist olla. Üks kuulaja rääkis, et ettekandja on kasutanud oma teaduste klassifikatsioonis ühte telge, aga võiks olla kaks telge – matemaatilisuse ja eksperimentaalsuse telg. Mina rääkisin, et kodus artiklit lugedes ma imestasin kõige rohkem, et modernismi mõistet on kasutatud vastupidises tähenduses kunstiajaloo modernismi mõistele. Kunstiajaloos on kaks põhistiili: 1) klassitsism või realism, 2) romantism. Modernism lähtub rohkem romantismi esteetikast, mis on irratsionaalsem, aga artiklis on viidatud modernismile kui ratsionaalsusele. Mina nimetaks seda realismiks. Ettekandja vastas, et ta ei kasutanud kunstiajaloo, vaid muud terminoloogiat. See terminoloogia on levinud ja ettekandja ei mõelnud seda ise välja. Küsisin, kas see tuleb siis lihtsalt sellest, mis ajal nähtus on tekkinud. Ettekandja vastas, et see pole seotud aja, vaid sisuga. Üks kuulaja rääkis, et võiks olla lisaks Eesti mõtteloo professuurile ka maailma mõtteloo professuur. Natukese aja pärast tulin veel oma küsimuse juurde tagasi, et kui ajaloolane ütleb “modernismi perioodil”, kuidas siis aru saada, kas ta mõtleb kunstiajaloo või teaduse tähenduses, kas need mõisted ei peaks olema ühtlustatud. Ettekandja vastas, et võibolla peaks, aga paraku ei ole.