Voodi kõrval rääkijad

Seisime koolis stendi juures ja vaatasime stendilt malevõistluste aegu. Erik tahtis minna maleturniirile. Ütlesin, et seitsmevooruline kiirturniir on liiga pikk, see võtab pool päeva, parem oleks viis vooru. Näitasin seinalt ühe turniiri nime ja küsisin, kas see on kuuturniir. Üks trennikaaslane ütles seepeale: "Oh jumal!" Ütlesin talle, et kui ta minuga viisakalt ei räägi, siis mul ei ole üldse tahtmist temaga mängida. Ariel riputas seinale leopardi peanaha ja ütles, et Ivo kingib selle mulle. Panin naha alt kahe nööpnõelaga kinni, aga kaasa ei võtnud. Läksin koos Eriku ja trennikaaslasega koju. Kõndisime kolmekesi kaubamajani, sealt edasi läks igaüks erinevas suunas.

*
Meenutasin, kuidas ma olin eile spordikoolis maleturniiri aega küsinud ja kaks maletajat, üks poiss ja üks mees, olid keeldunud vastamast. Ma ei olnud kindel, kas see juhtus ärkvel olles või unenäos. Kui ma oleks rääkinud, et ei tee seekord ärkvelolekul ja unenäol vahet, oleks arvatud, et kõik minu muud mälestused on ka unenäod. Mõtlesin, et ma ei võtnud Arieli pakutud leopardinahka, nüüd see jääb kooli märgiks. Aga see võidakse sealt ära ka varastada, kuigi kõike ei varastata. Magasin selili Tõnu voodi peal, kuuldes teiste juttu ja enda hingamist. Mul ulatus jalg pikalt üle voodiotsa. Ema ütles selle kohta, misasja, kas mina kasvan enne pikaks kui Tõnu. Mulle öeldi aitäh lapsehoidmise eest. Ma ei olnud neid läbi une eriti hoida saanud, aga nad olid minu lähedal. Vajaduse korral mõned liigutused siiski tegin. Ema ütles, et Tõnu oli öelnud, et mul avaneb võimalus maksta Meelva fondi, siis saab sinna raudtara panna. Viskasin seepeale käes olnud konstruktorist eseme tükkideks. Alles ma olin pidanud maksma ema sünnipäevakingi eest. Aga võibolla Tõnu tegelikult sellest summast rääkiski, lihtsalt ema sai valesti aru. Nüüd magasin ühe ruumi teises otsas. Villem rääkis, kellel on ilus käekiri. Ise ta veel kirjutada ei osanud. Nüüd magasin oma koha peal. Mind hakati sõimama, et ma ikka veel magan, kui on vaja tuba koristada. Arvatavasti sõimati arvestusega, et midagi ma läbi une ikka kuulen. Aga kuna ma ei saanud kindel olla, kas rääkimine on päriselt või unenägu, siis ma ei reageerinud. Kuulsin jätkuvalt ka enda hingamist.