Vihane avaldus

Üks mees oli ajakirjanduses öelnud, et tema ei laseks mind üldse Eestisse sisse. Põhjenduseks oli ta toonud, et mina olin kuskil kirjutanud, et eeslased peaksid kuulama eestikeelset muusikat. Mees oli kommenteerinud, et ingliskeelset muusikat on nii palju. Ta ei teadnud, et ma kuulasin ise ka ingliskeelset muusikat. Ma tahtsin, et eestikeelset muusikat kuulataks rohkem, mitte et ainult seda kuulataks. Mees võis olla leidnud otsingumootoriga minu vanu kirjutisi, milliseid ma enam poleks kirjutanud. Ma ei teadnud, milles ta mind veel oli süüdistanud. Protestiks selle mehe avalduse vastu viskasime autoteele pudeli. Üks auto sõitis sellele otsa. Mõtlesin, kas oli ikka vaja pudelit visata. Ma ei mäletanud, kas pudeli olin visanud mina või minu vend. Kõndisime mööda tänavat. Kui ema ühest majast möödus, palus selles seisev laps läbi akna abi. Laps oli oodanud esimese naise möödumist. Talle olid klaasikillud näkku lennanud. Mõtlesin, et nii õudsest unenäost tuleb ärgata. Rebisin silmad lahti ja edasi läks juba teine unenägu.