neljapäev, juuli 31, 2014

Saladused üleval

Mängisin Vorobjoviga malet. Ta puudutas avangus ühte etturit, aga käis teisega. Mõtlesin, et nüüd ma võin käiku nõuda, aga ei nõudnud. Natukese aja pärast ütlesin, et mul on ettur vähem. Vorobjov vastas, et kaks etturit. Lugesin kokku, et tal oli õigus. Ütlesin, et ma ei oska ettureid kokku lugeda. Ütlesin, et siis tal ei olegi huvitav mängida. Vorobjov vastas, et ei ole jah huvitav. Aga jätkasin mängu, öeldes, et minu jaoks on see seis väga huvitav, siin on veel väga palju võimalusi. Käisin ratsu tugevale väljale. Vaatasin, et mul on valida, kas anda lipuga a või h-liinilt tuld. Mõtlesin, et ma vaatasin vist valesti, sest neil liinidel on tuleandmisväljad erinevatel ridadel.

*
Hommikul ärgates vaatasin esimese asjana peeglisse. Märkasin, et isa jälgib mind selja tagant. Lamasin voodis edasi ja mul hakkas üks jalg keerlema. Mõtlesin, et tegelikult on see haigus. Öeldi, et praegu on maletajate saladused Esteris üleval, sealhulgas minu omad. Isa ütles nende andmete põhjal, kes on mu nahaarst. Küsisin, kuidas saab öelda, et ta on mu nahaarst, kui ma olen selle mehe juures ainult üks kord käinud. Tõnise õpetuse järgi tegin Esterist saladused lahti. Üks alajaotus oli seal II-III klassi õpilaste kohta. Teine alajaotus oli vanemate kohta. Ütlesin, et võibolla on minu andmed selles, kuigi ma ei ole lapsevanem. Marti istus tugitoolis ja vaatas minu poole. Minu kohta tuli esimese asjana lahti video klassikokkutulekult. Rääkisin seal Lauri K-ga. Ma olin sama ümmargune kui tema. Tõstsin rääkimise ajal jalgu õhku ja mul oli kaabu peas, kuigi ma ei mäletanud, et oleksin seda kandnud. Lauri andis minu kätte madu. Üks hääl ütles, et madu on kaksteist pool kilomeetrit pikk. Teine küsis imestunult, et kaksteist pool kilomeetrit.

0 vastukaja: