Shakespeare'i näidend

Olin arvanud, et läheme kodust ära lühikeseks ajaks, aga tegelikult olime ära palju päevi. Magasin Paide tagatoas. Tundsin, et uksest tuleb külma õhku. Läksin seda kinni panema. Lahti olid toauks, kahe esiku vaheline uks ja välisuks. Esikus koristas Siiri. Panin uksed kinni, seejärel läksin magama tagasi. Meile öeldi, et nüüd me peame koju sõitma, selle eest, et ma Siiri järelt uksed kinni panin. Ise olin arvanud, et panen Klausi järelt.

*
Üks poiss pani sõrme ninna ja ütles, et hakkab toksikomaani mängima. Ütlesin talle, et ta seda ei teeks, sest kõik, mis juhtub, on päriselt.

*
Lugesin Shakespeare'i näidendit. Kui ma raamatu rohkem lahti tegin, siis nägin, et leheküljel on kolm, mitte kaks veergu. Põhitekstis oli iga rida erineva kuupäeva kohta, algul varjatuks jäänud veerus oli öeldud, mis kuupäevadega on tegemist. Näidendil olid lihtsad tegelased, aga kõigi tekst oli väga ilukõneline.

*
Kõndisin koos kolme klassivennaga mööda kooliteed. Mul oli raske nendega sammu pidada, sest neil olid seljakotid, millel oli suur toetuspind, aga minu kotisang toetus ainult sõrmedele. Käeotsas kantav kott võis selgroo kõveraks teha. Möödusime klassiõdedest, kes sõitsid jalgrattaga. Kaks jalgratast olid kokku põrganud ja muutunud üheks. Kõndisime edasi. Ütlesin, et see, kui me klassiõdedest möödusime, tundub olevat nii ammu.