Mälestuste korter

Kolisin Kaunase puiesteele tagasi. Mõtlesin, et avaldan kuulutuse, et kes tahab kahe perekonnana ühes korteris elada. Korter oleks minu oma, nemad maksaksid kütte eest. Minu tuba või toad oleks lukus, seal võiksin viibida ainult mina, ise võiksin käia kõigis tubades. Vaatasin aknast välja. Nägin, kuidas lapsed kiikusid ja üks kukkus. Mõtlesin, et see, mida ma näen, on päriselt. Edasi mõtlesin, et tegelikult, nagu ma vanast ajast mäletan, juhtuvad Kaunase puiesteel imeasjad, mis ei ole päriselt.