reede, jaanuar 09, 2015

Tunni äraarvamine

Panin vannivee jooksma. Ma polnud sellest ajast saadik vannis käinud, kui vannituppa pandi pesumasin, et mitte elektrilööki saada. Täna otsustasin vanni minna ja võisin surma saada. Kui klaasid muutusid auruseks, keerasin vee vaiksemaks. Seepeale muutus aur klaasidel veetilkadeks, mis hakkasid elektrikontaktide suunas vajuma. See võis olla veel ohtlikum. Läksin vanni sisse, kui vesi alles voolas. Märkasin, et olin läinud aluspesuga. Nii märgi riideid ei saanud hästi mustapesukasti ka panna. Läksin magama. Kuulsin, kuidas minu toa uksele lähenes kolm meest. Oigasin õudusest. Tuppa astus isa, kes palus, et Tõnu teda autoga ühte kohta sõidutaks. Tõnu vastas, et ta peab ühte teist asja tegema. Isa ütles, et kõiki vajalikke asju peab tegema. Läksin kooli. Tund toimus keemiaklassis. Kartsin, et õpetaja võib olla blogist minu eilset unenägu lugenud. Uus aeg oli kooli jõudnud ja uus õpetaja oli paljaste valgete rindadega. Mõtlesin, et kui õpetaja on paljas, siis on tunnis rahulikum istuda. Järgmisel hetkel oli ta riideid kohendanud ja ei olnud enam nii paljas. Arvasin algul, et saan õpetaja jutu järgi aru, mis aine vihik tuleb kotist välja võtta. See mul siiski ei õnnestunud. Küsisin, kas see on ajaloo või geograafia tund. Vastati, et geograafia. Võtsin vihiku välja ja kirjutasin sinna õpetaja jutu põhjal number kuue. Vaatasin, et tühja ruumi jäi vahele, seetõttu kirjutasin teise kuue üks lehekülg ettepoole. Aga ikka jäi veel üks tühi lehekülg vahele, seetõttu kirjutasin ka kolmanda kuue. Tundi saabusid hilinemisega mõned tüdrukud. Mari L. ütles, et istume siia, ja istus minu ja Sandri vahele. Ma pidin olema ise ka tundi kõvasti hiljaks jäänud, sest see sai varsti läbi. Edasi istusin aknapoolse rea tagumises osas. Üks tüdruk läks vastama. Ta püüdis võtta sellist asendit, et ei jääks õpetaja varju, vaid oleks näoga minu poole. Tahvli ette läks Lauri N. Ta hakkas joonistama tahvlile piltmõistatust. Mulle tundus, et ta on ära unustanud, et ta algkoolis selle mõistatuse juba andis. Nüüd joonistas ta ainult paremini. See oli siiski teine mõistatus, aga sama tüüpi. Rääkisin ühes majas Heleniga. Ta ütles, nagu ei hindaks ta Jürgenit maletajana nii kõrgelt kui mind. Vastasin, et Jürgen on males tugevam, ta läks minust varem trenni ja ma pole talle järele jõudnud. Ühel turniiril tulin tast ette, aga seal me omavahel ei mänginud. Jutu lõppu tuli juba Jürgen ka pealt kuulama. Järgmiseks olin koos isaga, läksime maja ette. Isa rääkis, et Helenil paluti armastuskirju kirjutada, et need raamatuna välja anda, aga need on armastatu suhtes teravad.

0 vastukaja: