pühapäev, juuni 14, 2015

Lapsevanema karistamine

Panin jaanituld põlema. Vaatasin, et see ühest kohast juba põleb. Mõtlesin panna eri kohtadest, aga selleks ei pidanud rohkem tikku raiskama, vaid võis tuld ühest kohast teise tõsta. Klaus istus Jagomäe arvuti taga. Öeldi, et ta vajutas sellist nuppu, mis kustutas kogu arvuti sisu, see on kirjastuse lõpp. Ütlesin, et Jagomäe arvuti taga ei lubatud istuda. Minu meelest kogu sisu ei saanud kustunud olla, sest arvutil oli veel pilt ees. Mul oli koduses arvutis ühest tõlgitud raamatust koopia, seega ei pidanud kirjastuse töö seisma jääma, vaid sai sellega tegelema hakata. Poisid kandsid jaanitule lõkkeplatsilt ahju. Ahju ees oli maas paber. Ütlesin, et ei tohi olla, sinna lendavad sädemed, isegi puu ei tohi olla, vaid peab olema metall või kivi.

*
Laste tukistamine oli seadusega ära keelatud, mõned püüdsid rasket olukorda lahendada selle asemel karjumisega. Minu arvates aitas paremini siiski kergelt tukistamine, tahtsin nõuda seaduse tagasi muutmist. Kui ma oleksin last tukistanud, oleksin ma läinud kohtu alla. Mult oleks küsitud, kas ma võtan süü omaks. Oleksin vastanud, et ma tukistasin, aga ei pea seda süüks, kui ma vanglast välja pääsen, teen seda uuesti. Mult oleks laste kasvatamise õigus ära võetud. Oma mälestusteraamatu oleksin üles ehitanud sellele, et ma olen inimene, kes oli kogu elu oma lastest lahutatud. Oleksin kirjutanud, et ma pole mingi sadist, sest ma pole kunagi mõelnud, et lapsed on head selleks, et oleks kedagi karistada, vaid et oleks kedagi õpetada.

0 vastukaja: