Raamat kaladest 4

"Loomade elu. Kalad" leheküljeni 400.

Nagu Nõukogude aegne ajalookirjutus põhines majanduse kohta käivate dogmade tähtsustamisel, nii on ka tolleaegses zooloogiaraamatus palju juttu kalade majanduslikust tähtsusest. Saaks selle asemel rohkem rääkida kalade tähendusest religioonis, kirjanduses, kunstis, rahvaluules või rahvameditsiinis.

Majandustegevus on saanud kaladele ohtlikuks, aga neist ohtudest on raamatus juttu vähe. Minu vend peab Läänemerd nii reostatuks, et arvab, et lapsele ei tohi Läänemere kala anda. Kui Läänemeri on juba solgiauguks muudetud, siis sama peaks lõpuks juhtuma kogu maailmamerega, mõningal määral küll juba ongi juhtunud.

Kui lugesin roheliste listi, siis kirjutati seal, et ristiusk on eriti loodusvaenulik, kuna seab inimese loodusest kõrgemale. Sama olen lugenud ka kuskilt mujalt. Kommunism oli ateistlik, aga ei ole selle poolest ristiusust parem, pigem veel kaotab inimese vastutustunde Jumala ees. Võib küll väita, et kommunism on välja kasvanud kristlikust tsivilisatsioonist.

Viimati loetud sajal leheküljel on kalade kohta nii uut kui ka juba eestpoolt tuttavat. Loetleti veel kalasid, kes on läbipaistvad. Selliste kalade liiginimes esineb sageli sõna "klaas". Tegelikult on nad läbipaistvad ilmselt sellepärast, et vesi on läbipaistev, siis on läbipaistvus kaitsevärv ka kaladele. Teiselt poolt on vajalik, et liigikaaslased kala üles leiaksid. Võibolla see aitab seletada, miks noor angerjas on läbipaistev, aga hiljem tema läbipaistvus kaob. Ühe kala kohta kirjutati, et ta jääb märkamatuks just tänu oma eredale värvusele, kuna elab sellises keskkonnas.

Angerjate kohta kirjutati eespool, et nad on algul sootud, hiljem valivad, kas neist saab isane või emane. Nüüd oli juttu ühest teisest kalaliigist, kes on osa elust isane ja osa elust emane. Vahel võib ta olla ka isane ja emane samaaegselt ja viljastada omaenda marjatera. Lülijalgsete köites oli juttu paljudest liikidest, kelle emased on võimelised paljunema ilma isaste kaasabita.

Erinevate kalaliikide poegade arv on väga erinev. Raamatu algul nimetati kala, kellel on üksainus poeg korraga, nüüd on nimetatud selliseid, kellel on miljoneid marjateri. Mõni liik hoolitseb järeltulijate eest ja mõni mitte. Loomapsühholoogia raamatus oli kirjas, et loomade tugevaim instinkt on poegade eest hoolitsemine, aga kalade puhul see siis ei kehti.

On kalu, kes hüppavad veest välja, selliseid, kes võivad ronida kaldale rohu sisse ja pärast vette tagasi, paljud liigid kaevuvad veekogu põhja.

Ühes psühhiaatriaalases materjalis väideti, et inimesed ei sure hirmust. Kalaraamatus kirjutati aga ühest kalaliigist, keda ei saa akvaariumis pidada, sest ta sureb kergesti šoki tagajärjel.

Kalad võivad olla ohtlikud omakorda inimestele. Eespool oli juba juttu mürgistest kaladest, nüüd nimetati selliseid, kes vahel on mürgised ja vahel mitte. Üks liik muutub mürgiseks siis, kui on söönud teise mürgisesse liiki kuuluvaid kalu. Ühel kalaliigil on mürgioga, mille mürk põhjustab inimesele nii suurt valu, et ohvrid võivad hüpata üle laevaparda, kuigi neil oleks võimalus mürgitusest paraneda. Kui mürgioga eemaldada, kõlbab selle kala liha aga süia.

Kõik kalad, kelle liha on maitse poolest söödav, ei pidavat alati isuäratavad olema. Osadel inimestel pidi söögiisu ära ajama see, et ühe liigi nahk ja liha on sama värvi.

On väidetud, et venelased ei austa järeleandmiste tegijaid, soomlasi austavat nad sellepärast, et soomlased hakkasid sõjas vastu. Selles vene keelest tõlgitud raamatus öeldakse ka kalade puhul, et kalamehed pidavat hindama kõrgemalt neid kalu, kes õnge otsa sattudes avaldavad suuremat vastupanu.

Vees ei ela ainult kalad. Seoses kalde eluga nimetatakse selles köites möödaminnes ka muid veeloomi, nagu koorikloomad ja limused. Eespool kirjutati, et osad kalad toituvad vette langevatest putukatest.