Magistriõppe venimine

Läksin ajakirja "Tuna" toimetusse. Seal näitas naistoimetaja mulle paberit, mille järgi pidid varsti ühel üritusel esinema viis "Tuna" autorit, kellest üks oli magistrant. See magistrant olin mina. Rääkisin, et magistriõppes võib olla viis aastat nominaalaega, üks aasta akadeemilist puhkust ja üks aasta õppeaja pikendamist - kokku seitse aastat. Kui ma lähemal ajal ei lõpeta, kaotan selleks õiguse. Või olengi vist juba kaotanud, sest seitse aastat sai täis aastal 2014, aga praegu on 2015. Ma pole sellepärast lõpetanud, et võtsin doktoritöö teemaks sama asja, mis oli juba olnud minu magistritöö teema, nüüd ei oska midagi uut lisada. Seda ma ei hakanud ütlema, et see oli olnud ka minu bakalaureusetöö teema. Toimetaja vastas minu jutule, et tasa, teaduskonna sekretär kuuleb. Ütlesin, et mind võib esinejate nimekirjast maha tõmmata. Mul olid püksid toiduga kokku saanud ja läksin neid puhastama.

*
Mängisin malet. Vastane tahtis mööda f-liini sisse tungida. Hoidsin ust kinni, et ta ei saaks seda teha. Küsisin, kas ma pean sõjaväe kutsuma.

*
Mängisin Klausiga sõjamängu. Üks mängus esinev partei oli Prantsusmaal kõige populaarsem olnud Esimese maailmasõja lõppedes. Hiljem oli partei tähtsus vähenenud. Sõjamängu mängides pidi omavahel kokkuleppele jõudma, mis mängus juhtub. Aga ma olin järeleandlik ja ei nõudnud maksimumi.