teisipäev, detsember 01, 2015

Lootus maksimumpunktidele

Tahtsin minna uuesti tegema ajaloo sisseastumiseksamit. Mitte sellepärast, et oleksin tahtnud teist korda ajalugu õppida, vaid tahtsin näha, kui palju ma punkte saan. Eksamile registreerumine pidi algama järgmisel päeval. Kordasin mõttes aastaarve, mis mul juba eelmiseks sisseastumiseksamiks õppides meelde olid jäänud ja mida ma polnud vahepeal unustanud. Neid oli olnud hea rahulik õppida, sest olin neid välja kirjutanud kodus, loengus kirjutamine oleks liigset tähelepanu äratanud. Mulle tuli meelde, et mul ei ole enam õigust ajaloo bakalaureuseõppe sisseastumiseksamit uuesti teha, sest olen juba ajaloo magistriõppe lõpetanud. Ajaloo eksamit sai teha veel õigusteaduskonda või ajaloo doktoriõppesse. Kui ma oleksin saanud bakalaureuseõppe ajaloo sisseastumiseksamil maksimumpunktid, oleks see olnud argument minu kasuks doktoriõppe sisseastumisvestlusel. Tänavu olime lõpetanud uuesti keskkooli. Olin mõelnud, miks me matemaatika eksamiks ei valmistu. Aga oli selgunud, et see kord matemaatika eksamit ei olnudki. Külla tulid ühed tüdrukud. Istusime nendega köögis. Mina olin kõige vanem kodusolija. Mängisin ühe tüdruku ühte mängu ja kaotasin. Pärast mängu lõppu vaatasime selle protokolli, et väga huvitav mäng, vastase kõik tugevamad nupud langesid reas minu seisu peale. See protokoll oli lisandunud tüdruku trükitud konspekti keskele, kuigi seal polnud enne olnud vaba ruumi. Küsisin, kas see on siis võimalik. Tüdruk vastas, et jah, nüüd pakutakse ülikoolis konspekteerimiseks sellist paberit, millel keskele kirjutades nihkub varem kirjutatu eest ära ja lehekülgede arv kasvab.

*
Ütlesin, et täna olid kõige raskemad kolm esimest tundi, ülejäänud olid igavad. Klassikaaslane, kellele ma seda ütlesin, oli nõus. Tristan näitas mulle autokonstruktorit ja viskas selle seejärel vastu klassiruumi põrandat puruks. Hakkasin konstruktori osi kokku korjama. Korjates panin ka konstruktorist autot ja seda ümbritsevat kokku. Tundus, et juhi käed peavad olema roolile sirutatud ja tema kõrval peab istuma teine sõitja. Ütlesin Tristanile, et ma tean, tal paluti see konstruktor mulle edasi anda, aga ta ei tahtnud, seetõttu viskas selle põrandale. Maas oli ka ühte teist konstruktorit, mis tuli panna teise karpi. See teine konstruktor oli Lego oma. Autokonstruktor ja Lego konstruktor olid üksteisest selle järgi eristatavad, et Lego oma klotsid olid hambulised. Ütlesin laulmisõpetajale, et ta järgmist klassi enne sisse ei laseks, kui mul on kõik põrandalt kokku korjatud.

0 vastukaja: