pühapäev, jaanuar 10, 2016

Raamat lindudest 2

"Loomade elu" lindude köide, lk. 100-200.

Neil lehekülgedel on juttu neljast seltsist - hane, kulli, kana ja kure sugulastest. Hane sugulastest, kes on hanele lähemalt sugulased, oli juttu juba eespool, nüüd jätkus jutt veel pardi sugulastega. Pardi sugulastest tõsteti eriliselt esile hahka, sest tema suled olevat kõige paremini sooja pidav looduslik materjal. Ühe liigi kohta kasutati nimetust piilpart, tema on üks väiksemaid parte. Koomiksitest on tuttav ühe rohkema tähega Piilupart Donald, aga teda piltidel eriliselt väiksena ei kujutatud.

Kullidest ja kotkastest oli huvitav lugeda, et nende hulgas on ka taimetoidulisi. Sõnad raipe- ja raisa- ei olevatki sünonüümid, vaid neid kasutatakse erinevate liikide nimetustes.

Kana kohta kirjutati, et ta on kõige maitsvama lihaga lind. Selle hinnanguga ma hästi ei nõustuks. Kana on kõige sagedamini söödav lind, kuidas ta saab siis kõige maitsvam olla? Pidulikum tundub see, mida süiakse harvem. Banaanid maitsesid inimestele rohkem siis, kui neid oli vähem saada. Kana kiitmisega võibolla taheti näidata, kui hea elu oli Nõukogude inimestel, et kõige maitsvam on ka kõige tavalisem. Kana erinevad osad ei ole üldse sama maitsega. Valge rinnaliha ega saba mulle eriti ei maitse, küll aga koivad, tiivad ja see sisikonna osa, mis ära keedetakse. Kana naha söömisse suhtuvad erinevad inimesed erinevalt. Supikana ja broiler on üsna erineva maitsega. Kas maitsvam on kana või muna?

Kureliste kohta ei ole autorid ise kindlad, keda täpselt kureliseks lugeda. Nende alla liigitatud linnud on üksteisest üsna erinevad, aga mingi jaotus välja pakutakse. Tänapäeval on seda arvatavasti geeniuuringutega täpsustatud.

Raamat kaladest oli nagu huvitavam ja meeldejäävam kui raamat lindudest, samuti raamatu lindudest esimesed sada lehekülge huvitavamad kui teised sada. Viimati loetud osa jäi vast ka selle võrra halvemini meelde, et selle lugemine jagunes pikema aja peale. Ma võtsingi köited ette huvitavuse järjekorras - kõige rohkem huvitas mind enne lugemist lülijalgsete köide, selle läbisaamise järel järgmisena kalade oma ja kolmandas järjekorras lindude oma. Kalad on selle poolest huvitavamad, et nad on salapärasemad. Samas kalad oleks nagu rohkem minu moodi, sest nad peidavad ennast vette, samal ajal kui paljud linnud lendavad kõigile nähtavalt taeva all. Kalad on ka maitse poolest tuttavad, erinevaid linnuliike ma nii palju söönud ei ole. Lindudest huvitavam osa on vast väiksed laululinnud, kes on tuttavad laulu järgi või söögimaja külastjatena tuttavad. Söögimaja külastamas olen neid näinud tuttava mehe pool, keda me hüüdsime Linnuonuks.

0 vastukaja: