pühapäev, mai 29, 2016

"Uudised" 1904

"Uudised". 20. aprill – 29. juuni 1904.

"Uudised" oli sotsialistliku kallakuga ajaleht. See ilmus kaks korda nädalas, seda toimetasid Speek ja Aavakivi. Ilmuma hakkas ta aastal 1903, ilmumine lõppes 1905.

Uuritud perioodil anti lehes kõige rohkem ruumi Vene–Jaapani sõjale, kuigi mitte esiküljel. Ajaleht suhtus Jaapanisse paremini kui aastal 1878 "Sakala" Türgisse seoses Vene–Türgi sõjaga. Avaldati nii Vene kui ka Jaapani väejuhtide pilte. Seejuures polnud tegu sugugi mitte karikatuuridega, vaid paraadportreedega, millel vaenlased kandsid ordeneid. Kiideti, et Jaapan on teinud lühikese ajaga läbi kiire arengu. Ühes uudises toodi ära Jaapani põhjendused sõja alustamise kohta, lisamata üldse Vene poole argumente. Sõna "meie" kasutati siiski Vene poole kohta. Aga nii on see ka Jaapani sõja kohta käivas rahvalaulus, mis algab reaga "Me keisril maad on vähe", kuid pole ometi keisrit kiitev. Ajaleht ei kirjuta kuulsusest, mis sõtta minekuga kaasneb ega vajadusest võidelda vaenlase kurjusega, vaid viletsusest, mida toob perekondadele kaasa toitja kaotus, kui see sõtta läheb. Sõjauudiseid iseloomustas ajaleht ise, et need on ebausaldusväärsemad kui ühegi varasema sõja ajal. Varasema aja baltisaksa kroonikud tavaliselt informatsiooni ebausladusväärseks ei nimetatud. Kas suund rohkem valetada sai alguse juba enne Nõukogude aega? Edutu sõja kohta on ju põhjust rohkem valetada kui võiduka puhul. Või tulid vastupidi valed paremini välja kui varem, sest kommunikatsioon oli edasi arenenud?

Ka teistel aastatel teiste lehtede puhul oli nii, et sellest maast, kus toimus sõda, kirjutati rohkem. Spordis korraldatakse sõpruskohtumisi. Sõda ei saa sõpruseks nimetada, aga ometi õpitakse ka sõja ajal üksteist paremini tundma. Reisikirju kirjutatakse ka rahu ajal, aga sõja puhul viiakse kohale terve sõjavägi.

"Uudised" vaidlesid Eesti siseasjade puhul "Postimehe" ja "Ristirahva Pühapäevalehega", kokkukuuluvust tunti "Teataja" ja "Olevikuga". Seda hoolimata sellest, et ajaleht sai ise aru, et mõttekaaslastega konkureeriti lugejate pärast rohkem. Kas seega tunnistasid vasakpoolsed ise Marxi õpetuse valeks, nõustudes, et ideed kui Marxi järgi pealisehitus on siiski tähtsam kui majanduslik heaolu, mis Marxi meelest oli aluspõhi?

Teised lehed heitnud "Uudistele" ette usuvaenulikkust. "Uudised" vaidlesid sellele vastu. Kuid olles lugenud ka "Ristirahva Pühapäevalehte", tuleb nõustuda, et viimane tegi usupropagandat, "Uudised" mitte. Vastased heitsid "Uudistele" ette ka venestamise pooldamist, millega "Uudised" jällegi nõus ei olnud. Aga enne selle vaidluse lugemist torkas mulle samuti silma, et "Uudised" toovad rohkem vene tähtedega tsitaate kui mulle varem loetud lehtedest on meelde jäänud.

Tolle perioodi seni loetud lehtedest on "Uudised" kõige alkoholisõbralikum. Ühes loos küll öeldi, et väiksel asulal ei ole vaja kahte kõrtsi, kuid see jätab võimaluse, et suurele asulale sobiks see paremini. "Postimees" kirjutas alkoholi tervistkahjustavast toimest, aga ühes "Uudiste" loos arvatakse, et kõrtsis on parem tellida alkoholi kui teed või vett, sest teed tuleb kauem oodata ning kaevuvesi on külm ja must.

"Uudised" kaitsevad vaeste huve rikaste suhtes, kuid vastaseks on sageli valitud rikkam talupoeg, mitte veel rikkam mõisnik. Siin võib oma osa olla tsensuuril. "Uudiseid" võiks oma mõttekaaslaseks pidada praegused astmelise tulumaksu propageerijad, sest ka "Uudiste" meelest oleks maksu suurus võinud sõltuda varanduse suurusest.

Vanu ajalehti lugedes saab uut teada nii selle ajalehe tegijate kui ka muu tolleaegse maailma kohta. Vene seadusandluse kohta oli huvitav lugeda, et tol ajal kaotati Venemaal pühapäeval töötamise keeld. Varem olin raamatust "Augsburgi usutunnistus" lugenud, et luteri kirik loobus Saksamaal sellest keelust juba 16. sajandil.

Välisuudiste alt oli huvitav veel, kuidas ühe Prantsuse poliitiku Itaalias käigu puhul Itaalia rahvas prantslast vaimustusega vastu võttis. Magistritööd kirjutades lugesin 1930. aastate Itaalias toimunud Prantsusmaa vastastest meeleavaldustest. Ka enne Esimese maailmasõja puhkemist olid Itaalia ja Prantsusmaa erinevates blokkides, kuigi sõtta astudes otsustas Itaalia poolt vahetada.

0 vastukaja: