reede, november 11, 2016

"Õhtumaa allakäik I"

Oswald Spengler. „Õhtumaa allakäik. Maailma-ajaloo morfoloogia piirjooned. I köide. Kuju ja tegelikkus“. Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi. Ilmamaa, Tartu 2012. 645 lehekülge.

Spengleri raamatu pealkiri on üks neist, mis võivad eksitada. Pealkiri mainib ainult allakäiku, aga raamatu algul peab autor ise teost optimistlikuks ja esimese köite lõpus ütleb, et loojangule järgneb uus koit. Kui Sorokin võrdles enda ja Spengleri teooriate erinevust sellega, et Spengler ennustab allakäiku, aga Sorokin uude faasi jõudmist, siis tegelikult ei ole erinevus nii suur. Sorokini järgi on varemgi vaheldunud ideevõimelisuse, idealistlikkuse ja meelelisuse faasid. Aga Spengleri puhul tuleb tähele panna, mida ta õhtumaa all mõtleb. See ei ole tal mitte ainult geograafiline, vaid ka ajaline määratlus. Ta vastandab antiiki ja õhtumaad, seega ei pea antiiki veel õhtumaa osaks, isegi kui neil on geograafiliselt kattuvaid punkte.

Spengler ei pea õhtumaa osaks ka Venemaad. Eesti lugejal tekib küsimus, kuhu meie siis kuulume, kui oleme kuulunud kord Rootsi ja kord Vene riigi alla. Uku Masingu järgi ei ole Eesti Euroopaga seotud, sest ta näeb suurt vahet, kas mõelda soomeugri või indoeuroopa keeltes. Huntingtoni järgi me läänetsivilisatsiooni osa oleme, sest ta ei pea määravaks keelt, vaid religiooni, liites protestantismi ja roomakatoliikluse erinevalt kreekakatoliiklusest samaks tsivilisatsiooniks. Viimastel aastatel näitab statistika, et Eestis on juba õigeusu kirikul rohkem liikmeid kui luteri kirikul. Seda siiski kogu elanikkonnas, mitte eestlaste hulgas. Luteri kiriku mõju all olevate inimeste arv on vast endiselt suurem, kuigi neil on vähem ametlikult registreerituid.

Spengler ei rõhuta õhtumaa olemuse seletamisel niivõrd läänekristlust, kui üldist tunnetuslaadi. Mis on varem kirjutatud Piiblis kirjas, sellest ei peeta sama moodi kinni. Spengler nimetab antiigi inimest apollooniliseks ja õhtumaa oma faustiliseks. Apollon oli seejuures valgusejumal, mitte peajumal, õhtumaad saaks nimetada kristlikuks, aga Goethe Faust sõlmis hoopis kuradiga lepingu. Faustiliseks nimetamise võib vaidlustada veel sellega, et Goethe „Faust“ ilmus ajal, mil Spengleri meelest oli õhtumaa kõrgpunkt juba möödas.

Spengleri lugemine tekitab võrdlusi ka Toynbee raamatuga. Kui Kaido Jaanson pahandas kunagi, miks ei kasutata tsivilisatsiooni sõna õigesti, siis Toynbeed ja Spenglerit võib pidada küll selle sõna tarvitamise osas autoriteetideks, aga ka nemad kasutavad erinevalt. Toynbeel on tsivilisatsioon pikaajalisem nähtus, aga Spengler nimetab tsivilisatsiooniks vaid õhtumaa hilisemat faasi, enne seda oli kultuur. Kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevuseks peab ta, et kultuur on religioosne, tsivilisatsiooni kohta on raamatus kasutatud sõna irreligioosne.

Spengler, Sorokin ja Toynbee on kõik laiahaardelised, aga haaranud maailmast erineva tüki. Toynbee kirjutas oma peateost kogu elu ja luges selle jaoks võimalikult palju maailma ajalugu. Spengler ja Sorokin teavad ajaloofakte vähem, aga muude teaduste kohta rohkem. Spenglerile meeldib tuua eriti võrdlusi matemaatikaga. Ta ütleb, et ei ole olemas ühtset matemaatikat, vaid igal ajastul on oma matemaatika. Koolis õpetati loodusteaduste avastusi dogmadena, aga mõned kooliõpetajatest suuremad mõtlejad on need kahtluse alla seadnud. Uku Masing kahtles evolutsiooniteoorias ja tegi selle kohta läbimõeldud kriitikat. Spengler kirjutab, et tema aja füüsika ei ole ainus veenev viis füüsikast aru saada. Näiteks peab ta ebaveenvaks energia jäävuse seadust, juhul kui energia hulk on lõpmatu. Nii Spengler kui ka Sorokin arvavad, et palju loodusteaduslikke avastusi tehakse ainult kindlatel ajalooperioodidel. Sorokini meelest jäävad meelelisel perioodil tehtud hulgalised avastused siiski ka teistsugusesse kultuurifaasi üleminekul vähemalt senises ajaloos alles, Spengleri meelest sedagi mitte.

Spengler kirjutas Esimese maailmasõja paiku ja tema meelest hakkas rohkearvuliste teaduslike avastuste aeg läbi saama. Minu meelest Esimene maailmasõda ise kiirendas sõjatehnika leiutamist ja ka praegu räägitakse, et teadus läheb järjest kiiremini edasi. Spengleri tulevikuennustuste viimane tähtaeg ei ole küll veel kätte jõudnud, ta ennustas tulevikku aastast 2200 hilisema ajani.

0 vastukaja: