teisipäev, detsember 12, 2017

Uued asjad

Laupäev mõtlesin osta ajalooajakirju juurde, kuigi eelmisena ostetud number pole veel läbi. Aga kes poodi viimasena läheb, võib ilma jääda. On juhtunud, et ma pole kõiki numbreid poest saanud ja olen pidanud toimetusest küsima minema. Kui hakkasin laupäev kodust väljuma, palus ema osta mul ka raamatu Rooma ajaloo kohta. Kui raamatupoe ukse taha jõudsin, siis vaatasin, et see pole kinni mitte ainult pühapäeval, vaid ka laupäeval. Käisin vahepeal raamatukogus lugemas ja siis läksin teise raamatupoodi. See oli lahti. Ema küsitud raamatut nägin riiulis kohe. Ajalooajakirju ei näinud, aga kui müüjalt küsisin, siis ühte ajakirja neil oli, teist mitte.

Eile käisin riidepoes. Ostsin uued teksapüksid. Müüja soovitas mulle ka kampsuneid ja mütse. Mütsid ei olnud päris minu maitse. Kampsunid olid ilusamad, aga mul hetkel ei olnud vaja. Ütlesin, et järgmisena lähen vist saapapoodi.

esmaspäev, detsember 11, 2017

Fanaatiku elu

"Postimehes" sõna võtnud psühhiaater arvas, et vanematele tuleks anda õigus psüühiliselt haigeid lapsi hooldekodusse saata. Ma esialgu nii haige ei ole, et peaksin hooldekodus elama. Või siis ma olen nii haige, et ma ei taha hooldekodusse minna, sest kõige paremini tunnen ennast kodus. Ma elan koos kahe vanemaga 6-toalises korteris, aga saaksin elada ka üksi. Ainult et vanematel on parem, kui ma nende juurest ära ei koli, sest nad töötavad arvutiga, aga nende vanuses tuleb arvutiga töötamisel vahepeal nooremate abi kasutada. Mulle on makstud osalise töövõime kaotuse pensioni, aga mitte sellepärast, et ma tööd ei teeks, vaid et mulle meeldib teha rohkem sellist tööd, mis on praeguses ühiskonnas halvemini tasustatud. Üheksanda klassi lõpust magistriõppe lõpuni käisin koolis piinamisega, kodus saan töötada ilma piinamiseta. Õigemini mulle meeldibki teha just tööd rohkem kui külalisi vastu võtta. Kui raha otsa lõppeks, siis võibolla prooviksin uuesti mõnda piinamisega tööd teha, kuigi siis hakkaks võibolla tervis halvenema. Pensioni määramiseks on mulle tehtud ekspertiise, kus on esitatud selliseid küsimusi, et kas mul on ülikool lõpetamata. Kaugel sellest, mul on kaks ülikooli diplomit, mõne näitaja järgi olin kursuse parim üliõpilane. Mõnda motiveerib töötama ainult raha, aga ma võin töötada sõltumata sellest, kas raha makstakse või mitte, kasulikule tööle võin ka ise peale maksta. Mul võibolla on tervis natuke nõrk, aga see-eest iseloom tugev.

Erilise nimega isik

Meile oli antud inglise keeles kodune ülesanne valmistuda ühest enda valitud isikust rääkima. Isa soovitas, kellest ma võiks rääkida. Vist sellepärast, et nimetatud isikul oli eriline nimi ja et ta oli noorte sõber. Läksin inglise keele tundi. See toimus endises pioneeride toas. Emal oli toimunud selles ruumis klassikokkutulek. Vist just sellepärast, et see oli varem pioneeride tuba. Saabus minu kord vastata. Nimetasin, mis oli vastamiseks valitud isiku nimi. Õpetaja ütles, et ma tast pikemalt räägiks. Vastasin, et muud ma tast ei teagi. Tegelikult olin ükskord kõndinud kõnealuse isikuga kõrvuti mööda teed. Olime löönud kordamööda palli endast ette, kõndinud sellele järele ja uuesti löönud.

pühapäev, detsember 10, 2017

Varandus laokil

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. f3 d5 4. Lb3 Oe7 5. Rc3 dc 6. Lc4 0-0 7. e4 Od7 8. Og5 h6 9. Oh4 Rc6 10. Od3 Ve8 11. Rge2 Ra5 0:1

Sundravi või informeerimine?

Eilses "Postimehes" arvas üks psühhiaater, et psühhiaatrilist sundravi tuleks laiendada. Kes rohtu ei võta, seda tulevat selleks sundida. Miks just psühhiaatrilisi haigusi nii halvaks peetakse? Võibolla tuleks sundida inimesi ka täiskarskusele, mittesuitsetamisele, raamatute lugemisele, töötamisele ja soojalt riidessepanemisele? Mõned arvavad, et psüühiline haigus võib muuta inimest vägivaldseks. Mul on psüühiline haigus, aga oma mälu järgi ma koolis klassikaaslasi ei peksnud, pigem nemad mind. Arvatakse, et psüühilise haiguse korral ei ole inimesel reaalsustaju. Kas iga vähihaige teab, et tal vähk on? Ma ei mäleta ühtegi koolitundi, kus oleks psüühiliste haiguste kohta midagi räägitud. Seda võiks teha. Kui inimene on haiguse sümptomite kohta lugenud, siis ta märkab ise ka, kui tal need sümptomid esinevad.

Õhtused tegevused

Jõin köögis ühte jooki. Üks vend tuli juba õhtusööki sööma. Et mind ei olnud veel kutsutud, siis läksin oma tuppa. Seal tegi Henn voodit. Sellest möödudes riivasin ühte puulauda ja see läks ümber. Kõndisin tagumisse koridori. Seal pöörasin ringi ja läksin tagasi, et laua ümberkukkumise tagajärgi vaadata.

laupäev, detsember 09, 2017

Eksami raskusaste

Berendsen meenutas eilses "Sirbis" Piirimäed. Berendseni sõnul peeti Piirimäe eksamit ülikooli kõige raskemaks ajalooeksamiks. Minu hinnangul see kõige raskem siiski ei olnud. Berendsen seletas selle raskust suure mahuga. Kõige suurema mahuga ei olnud mul mitte Piirimäe üks ega teine uusaja eksam, vaid magistrieksam, mis tuli küll alles magistriõppes. Kuna vähemalt minu ajal oli uusaeg jagatud kahte ossa, siis see ei olnud ka bakalaureuseõppes kõige rohkem ainepunkte andev. Mäletan, et Piirimäe eksamit oodates või eksamilt tulles rääkis üks üliõpilane eksamiruumi ukse taga, et see ei ole nii raske eksam kui Aasia või Aafrika ajaloo oma, sest Piirimäe eksam on Euroopa ajaloo kohta ja seal ta teab ise programmivälist kultuuritausta, aga kaugemate maailmajagude puhul ta seda ei tea. Et Piirimäe eksamid ei olnud minu jaoks kõige raskemad, seda kinnitab see, et sain mõlemal korral maksimaalse hinde, mõnel teisel eksamil ei saanud. Piirimäe rääkis loengus mõnest teisest õppejõust selgemalt ja seetõttu jäi tema jutt paremini meelde. Aga raskemaks võis tema eksami teha see, et ta oli nõudlikum. Ta andis eksamil kolm küsimust ja piisas neist ühe mitte oskamisest, et saada eksam kaks.

reede, detsember 08, 2017

Keskkooliaegne vaatepilt

Üks naine soovitas oma tütrele, et ta õpiks ainult põhiainet. Eeldusaineid ei olevat mõtet teistsuguse ajuehituse korral õppida. Võivat kulutada tuhandeid aastaid, aga ikka polevat kasu. Läksime hulga inimestega meie poole. Isa toast väljudes ütlesin ühe lause. Isa küsis, mida ma ütlesin. Vastasin, et ma ütlesin sellele tüdrukule. Tüdruk polnud võibolla aru saanud, et ma temaga räägin.

*
Üks arstiteadlane hakkas rääkima marutõvest. Ta ütles, et arvatakse, et marutõbi lõppeb surmaga, aga see olevat keerulisem küsimus. Ei saavat nii täpselt öelda, kas inimene sureb ühel põhjusel või sellest põhjusest tuleneva haiguse tõttu. Polevat oluline, kas inimene ronib riiuli otsa ja hüppab sealt surnuks või kukub sealt surnuks, põhiline olevat, et see haigus paneb teda riiuli otsa ronima ja surma saama.

*
Vaatasin voodis lamades raamaturiiuli paksude köidete selgasid. Mõtlesin, et ma tahan siin toas võimalikult kaua elada, sest need raamatuseljad seostuvad keskkooli aegsete mälestustega. Keskkooli ajal vaatasin neid raamatuselgasid ja mõtlesin, et tahaksin neid raamatuid lugeda, kujutades ette, mis võiks olla nende sisu. Nüüd olid need mul ikka veel lugemata. Kui oleks lugenud, oleks see võibolla valmistanud pettumuse, et neis raamatutes on kirjas midagi oodatust kehvemat. Aga keskkooli aegsed mälestused oleksid ikkagi meeles olnud.

*
Lamasin voodis. Voodi ja seina vahel oli pragu. Panin jalad sinna prakku, aga need ei puudutanud põrandat. Nähtavasti oli pragu selleks liiga kitsas, et jalad allapoole vajuksid. Meil oli külas käinud üks ajalooõppejõud. Kaheldi, kas ta ikka käis. Aga leidsin foto, millelt oli näha, kuidas ta meie korteris istus. Küsiti milleks, ta oli juba nii vana. Vastasin, et ajalugu on asi, mida tuleb lõpuni jälgida. Pealegi oli see õppejõud kolme "Eesti ajaloo" köite peatoimetaja. Või kõigi köidete, sest pärast tema surma uut peatoimetajat ei määratud. Mõtlesin, et kui mul on vanu fotosid, siis võiksime neid vahel koos külalistega vaadata. Vaatamise jaoks võiks fotosid juurdegi teha. Aga kui nende arv läheks suureks, siis oleks raskem õigeid üles leida. Tuleks pikk vaatamine.

neljapäev, detsember 07, 2017

Suusad välja otsitud

Eile oli esimest päeva nii paks lumi maas, et võibolla oleks saanud suusatada. Täna mõtlesin, kas minna või mitte. Esialgu tundus, et suusatamisisu on väiksem kui eelmistel talvedel. Räägiti, et homseks on juba sula lubatud, varsti ei saagi. Vaatasin, kuhu ma suusad pärast sõitmist panen. Eelmisel talvel oli neil kindel koht, aga nüüd on selle koha peal riiul. Arvati, et mõnes kohas on suuskade hoidmine veel võimalik. Tõin need keldrist üles. Mõtlesin, et suusatama võib ju minna, aga sellest ei ole vaja eriti midagi kirjutada, sest eelmistel talvedel on küllalt kirjutada saanud. Asusin varsti suuskadega kanali poole teele. Suvel jagati kõnnitee joonega pooleks, et nüüd on pool jalgrattatee, aga nüüd ei olnud liiva neile võrdselt visatud, jalgrattateel oli seda rohkem. Et suusasaabastega on kergem libeda peal kukkuda kui tavaliste saabastega, siis kõndisin jalgrattateel. Kui jõudsin kanali äärde, siis mõtlesin, et siin tuleb pähe nii palju mõtteid, et ma ikka pärast kirjutan blogisissekande. Kanali kõrval oli lumi, aga kanali peal oli õhuke jää alles värskelt tekkinud, seetõttu seal lund ei olnud. Jää peal oli linde ja mõnest kohast oli nagu veel vesi väljas. Hakkasin suuski alla panema. Esimese sain kiiresti, teisega läks aega. Puhastasin suuska ja saabast ja sobitasin jalga käe abiga õigele kohale, lõpuks sain teise suusa ka alla. Suusarada veel ei olnud, hakkasin seda ise tegema. Mõtlesin, et tegin õigesti, et suusatama tulin, lume peal olla on palju looduslikum tunne kui kõnniteid mööda kõndida. Mõtlesin, et sel sajandil ma pole vist ühtegi korda suuski määrinud. Ühes kohas nagu leidsin eest varasema sõitja suusajäljed, aga neil oli saabastega peal kõnnitud ja varsti jäljed katkesid. Mõnes kohas oli lume all vesine. Sõitsin kanali ühest otsast teiseni, siis pöörasin ümber ja hakkasin oma jälgi mööda tagasi sõitma. Ühe jupi tegin ka teist rada, sest eelmine oli vahepeal veel vesisemaks muutunud. Üle märgade kohtade sõites läks libisemine korraks halvemaks, aga tundus, et jalga edasi lükates läks suusk uuesti puhtaks. Mõtlesin, et läheks kanali teisele küljele ka. Või kas tasub talve esimest sõitu nii pikka teha? Kui teise kanalipikkuse lõpetasin, siis tundus, et selga hakkab valu tekkima, seetõttu otsustasin lõpetada. Esimese suusa sain kergelt alt, aga nagu ma juba kogemuste põhjal ette teadsin, oli teise suusa saapaklambri vahele jää läinud ja see suusk esimesel katsel alt ei tulnud. Mäletasin, nagu oleks eelmisel talvel aidanud suuskade kokkupanekuklambriga kraapimine. Proovisin seda teha ka nüüd, aga sel korral kõike jääd nii ka kätte ei saanud. Mõtlesin, et võibolla on asi teistsuguses õhutemperatuuris. Täna oli külma 1 kraad. Aga kui ma olin osagi jääd välja kraapinud ja nupule uuesti teise jalaga peale astusin, tuli ka teine suusk alt. Vaatasin, et suuskadele on küll lumi alla külge jäänud, aga need olid sellest hoolimata libisenud. Kokkuvõttes tegi suusatamas käimine tuju paremaks.

Raja tegemine

Istusime järsaku serval ja vaatasime, kuidas all palli mängiti. Teisest mäest tulid üles mõned inimesed. Üks tüdruk tegi suusarada, kuigi lund ei olnud. Ta jättis mulla sisse sügavad vaod. Ise ta oli veel looduskaitsja.

*
Saime kätte uue õppeaasta tunniplaani. Tunniplaanis ei olnud keemiat. Öeldi, et keemia algab mõni nädal hiljem. Küsisin, mis päeviti. Vastati, et reedeti. Ütlesin, et see on loogiline, reedel oli seni vähem tunde.

Järsk reitingutõus

Viimasel turniiril mängitud viie partiiga on minu FIDE pika male reiting tõusnud 51 punkti. Varem oli see 1696 ja nüüd 1747. Eesti aktiivsetest FIDE reitingut omavatest mängijatest olen 99. kohal ja kõigist mängijatest 234. Minu FIDE kiirmale reiting on 1655. Suur reitingutõus ei näita ilmselt siiski suurt arenguhüpet, vaid seda, et FIDE reitingu arvestusse on läinud vähe turniire ja esimesena läks keskmisest halvem turniir. Eesti reiting peaks tõusma vähem, see on mul pikas males 1856 ja kiirmales 1805, tänavused turniirid ei ole veel arvesse läinud.

kolmapäev, detsember 06, 2017

Louis XIV

Ian Dunlop. „Louis XIV“. Tõlkinud Erkki Sinijärv ja Maie Raitar. Tallinn 2003, kirjastus Varrak. 477 lehekülge + pilditahvlid. Originaal ilmus Londonis aastal 1999.

Lugesin seda raamatut teist korda. Teise lugemiskorra algus oli ammu ja see võis olla palaviku ajal kergema tegevuse leidmiseks. Aga järjehoidja jäi vahele ja hiljem jätkasin, tagumise osa lugemise ajal mõtlesin rohkem kui alguses.

Louis XIV oli Prantsusmaa pikaajaline kuningas 17. sajandil ja 18. sajandi alguses. Tema noorusajast on juttu Dumas’ romaanis „Kakskümmend aastat hiljem“, kui leidis aset fronde’i nimeline mässuliikumine. Valitses minister ja kardinal Mazarin. Louis vanemas eas peetakse põhivalitsejaks kuningat ennast. Erinevalt Louis XIII ajast, kui ajalookirjanduses peetakse riigiasjade otsustajaks kardinal Richelieu’d ja Richelieu ajale järgnenud Mazarini ajast. Nüüd loetud raamatu autor Dunlop ütleb, et ka Louis XIV aegne minister Colbert oli suurem mees kui mõne teise autori arvates. Kuid Colbert ei elanud nii hilise ajani kui kuningas.

Louis XIV on tuntud absolutistliku kuningana. Dumas’ romaanides peetakse palju duelle, kuid Louis XIV ajal seadusega duellid keelati. Dunlop ütleb, et ka see oli mõeldud kuningavõimu suurendamiseks – aadlikud ei tohtinud enam omavahel otsustada, kellel on õigus, vaid õigust mõistis nüüd kuningas.

Kuigi Louis ei pooldanud duelle, meeldis talle pidada sõda ning jahti. Paistab, et kirjatöö sobis talle vähem, sest raamatus on palju tsitaate tolleaegsetelt ja vahepealsetelt kirjutajatelt, aga need pole Louis enda käega kirja pandud. Tsitaatiderohkuselt sarnaneb raamat Carlyle’i koostatud Cromwelli kirjade kogule, kus samuti vaheldusid dokumendid ja kommentaarid. Ainult et Carlyle tõi ära dokumendid tervikuna, aga Dunlop ainult katkendeid nendest. Nii tegin oma ülikooli lõputöös, mille oponent pidas töö puuduseks, et selles polnud esitatud ühtegi terviklikku ajaleheartiklit. Ülikooli lõputöös ja magistritöös püüdsin toodud tsitaadid ümber lükata, Dunlopil ma väidete kahtluse alla seadmist nii palju ei märganud. Tsitaatide ja autoriteksti erinevus on siiski, et autoritekst on vähem emotsionaalne.

Keskkooli kunstiajaloo tunnis räägiti Louis XIV aegsest kunstist. Õpetaja sõnul tähendas Louis’ lisanimi Päikesekuningas seda, et tema ajal oli rahval hea elada. Selline mulje võis jääda kunstiteoste põhjal, aga nende ehitamisega on ka nii, et mida suuremad ja uhkemad need tehti, seda rohkem need maksma läksid, ja makse võeti lihtrahvalt. Louis valitsemisega oli palju rahulolematust. Fronde ei olnud ainus mäss, neid oli ka hiljem.

Üks peatükk kannab pealkirja „Madalmaade sõda“. See oli sama, kus romaanis „Kümme aastat hiljem“ d’Artagnan surma sai. Selles aitas hollandlasi Prantsuse sõjaväe vastu, et saadi oma maa veega üle ujutada. Mõningat edu Prantsusmaa siiski saavutas.

Üks peatükk on Nantes’i edikti tühistamisest. See juhtus aastal 1685. Kalviniste on nimetatud Inglismaal puritaanideks, Šotimaal presbüterlasteks, mõnel maal nimetatakse reformeeritud kirikuks ja Prantsusmaal nimetati hugenottideks. Katoliiklased ja hugenotid olid juba varem omavahel sõdinud, vahepeal oli vähemuses olevatel hugenottidel usuvabadus, aga neid sellest hoolimata ei austatud, Louis XIV võttis neilt usuvabaduse ära, millega kaasnes vägivalda ja väljarännet. Kuigi Louis ei austanud usuvabadust, pidas ta ennast ise sõnavabaduse pooldajaks. 18. sajandil tekkisid katoliiklaste kõrvale hugenottide asemele ateistid. Dunlop seostab valgustusaja algust just ateismi tekkega, raamatus „Valgustusaja inimene“ mõõdeti valgustuse levikut kirjaoskuse levikuga. Barokki ja valgustust võiks pidada ajaloo erinevateks laineteks, aga raamatus on tsiteeritud, et valgustaja Voltaire kirjutas rohkem barokiaega jäänud Louis’st lugupidamisega. Barokk ise ei olnud igal pool ühesugune, Prantsuse barokkarhitektuuris austati sümmeetriat.

Louis elu hilisemasse perioodi jäi Hispaania pärilussõda. Eesti ajaloolased on maininud, et Põhjasõda ja Hispaania pärilussõda olid samaaegsed, aga sellest raamatust ma viiteid Põhjasõjale ei leidnud. Hispaania pärilussõjas läks Louis’l halvemini kui varasemates sõdades. Varasemate puhul kirjutati, et sõda talle meeldis, aga edutu sõja puhul autor seda enam meelde ei tuletanud. Kaotustest hoolimata ei olnud Louis nõus kõige karmimaid rahutingimusi vastu võtma ja lõpuks diplomaatiaga saavutaski suuremat edu kui lahinguväljal.

teisipäev, detsember 05, 2017

Avalduse esitamine

Kõndisin tänaval. Läksin ühest mehest mööda. Vaatasin, et see on Särgava. Ütlesin talle, et ma ei tundnud teda kohe ära. Läksime koos edasi. Sõitsime bussis. Avaldasin blogis malerubriiki ja selle rubriigi sissekandeid avaldati omakorda ajalehes, ilma et mulle oleks midagi makstud. Varem olin blogis avaldanud rohkem maleülesandeid, aga nüüd oli palju endaga mängitud partiisid, mis sobisid ajalehele vähem. Keegi võis öelda, et miks avaldatakse ajalehes nii vigaderohkeid partiisid. Aga rahval oli vast just huvitav vaadata, kuidas keegi tavalisema mängutasemega mängib. Lahendasin bussis sõidu ajal maleülesannet ja arutasin seda Särgavaga. Vaatasin, et buss sõidab minu peatusest mööda ja peatub uuesti kesklinnas, see oli selline liin. Pidin nüüd vähemalt siin maha minema. Särgava ütles olgu, arvates, et ülesanne on lõpuni lahendatud. Mina läksin bussist välja, tema jäi edasi sõitma. Bussist väljudes leidsin veel ülesande arvatud lahendusele jätku, mida Särgava polnud märganud.

*
Sõitsime maanteel. Taevas olid vikerkaared. Ema ütles, et nii kõrgel. Vastasin, et kui päike on madalamal, siis on vikerkaar kõrgemal. Raamatus oli kirjutatud, et üle kahe vikerkaare ei saa korraga näha, aga praegu oli neid rohkem. Teooria järgi pidid vikerkaared olema kaare kujulised, aga osad praegu nähtavad päris ei olnud, mõnel oli ots välja venitatud. Sõitsime mööda kohast, kus kahe vikerkaare otsad lõikusid. Mõtlesin, et osad ei ole võibolla vikerkaared, vaid hallutsinatsioonid.

*
Olime kooli saali taga. Tahtsin trepist järgmistesse ruumidesse liikuda, aga ei leidnud igale poole teed. Teised tantsisid ringis. Mõtlesin, kas ma olen nüüd tantsijate hulka sattunud. Istusin laua taga Kristeri vastas. Ütlesin talle, et mängime malet. Krister vastas, et ta ei taha, ma olen nii tugev. Nooremana olime mänginud, kui ma veel nii tugev ei olnud, sellest ajast oli mul seis tema vastu miinuses. Kas see pidigi miinusesse jääma? Mõtlesin, et ütleks, et ma ei oska üldse mängida, ma mängin kõik võiduseisud lõpus maha.

*
Minu magistritöö sissejuhatus oli umbes kolm lehekülge pikk. Mõtlesin, mis võiks olla doktoritöös teisiti. Tegin magistritöö sissejuhatusse mõned juurdekirjutused ja kustutasin mõned asjad ära. Ma olin aastaid ülikoolist eemal olnud, aga nüüd läksin selle kirjutisega ülikooli õppehoonesse, et taotleda doktoriõppesse vastuvõtmist. Istusime ühes auditooriumis. Minu ees istus minu ülikooli lõputöö ja magistritöö juhendaja, minust tagapool istusid teised vastuvõtmise taotlejad, keda polnud väga palju. Juhendaja näitas pilti sellest, kuidas ta Moskvas käis. Pildil oli suur rahvahulk, kelle hulgas oli ka Putin. Juhendaja ütles, et ühte asja ta ei tahtnud - Putinile otsa vaadata. Ta oli tahtnud viibida küll seal, aga Putinist natuke kaugemal. Minu ees laual oli minu magistritöö muudetud sissejuhatus. Mõtlesin, et see doktoriõppe sisseastumisavalduseks ei kõlba. Aga võibolla oli täna avalduste vastuvõtmise viimane päev, ja muud avaldust ma polnud kirjutanud. Sain seda veel pastakaga kirjutama hakata, kuigi pastakaga kirjutatud avaldus poleks olnud kõige parem. Lugesin ühte neljaleheküljelist ajalehte. Juhendaja võis tähele panna, et ma loen seda väga põhjalikult. Lugesin peaaegu kõik järjest läbi nagu kodus. Viimaselt leheküljelt lugesin siiski vaid fotoallkirju. Seal oli kaks fotot, ühel neist oli Mart Laar, fotoallkiri oli umbes, et kuningas jääb kuningaks. Olin kogu aeg rääkinud, et mina doktoriõppesse ei astu, aga täna olin ümber mõelnud. Nüüd selgus, et õigus oli nendel, kes arvasid, et lõpuks ma ikkagi sisseastumisavalduse kirjutan. Juhendaja hüüdis ühe sõna ja minust taga pool istujad vastasid kooris sama sõnaga. See meenutas natsitervitust, võibolla see oli ülikooli vahepeal tekkinud komme. Juhendaja ütles: "Üks on kindel - me ei ole igavesed." Sellega ta tahtis võibolla öelda, et ta ei jää igavesti õppejõuametisse. Või siis seda, et kõik nendest, kes on seni ülikoolis õppinud, ei saa õppimist jätkata, ja et on juba otsustatud, et mind doktoriõppesse vastu ei võeta. Ta lõpetas minu sissejuhatuse läbivaatamise. Suuremale osadele sõnadele oli ta väikse ringi ümber teinud ja need ristiga maha tõmmanud. Arvatavasti ei olnud tal minu varasemad sissejuhatused täpselt peas ja ta ei saanud aru, kui suur osa neist kattub, lisaks kõik ei kattunudki.

esmaspäev, detsember 04, 2017

Põrandal mängimine

Põrandal mängisid lapsed ja nüüd toodi hoida veel üks neist väiksem laps. Istusin nurgadiivanil ja väike laps anti mulle sülle. Laps nuttis ja ütles, et tahab mänguasju. Vastasin, et kohe saab mänguasju, ja tõstsin ta põrandale nende juurde. Mul olid silmad rasked ja päev ei olnud edenenud. Mõtlesin, et nüüd ma seoses lapsehoidmisega järgmise tegevuse juurde ei lähegi. Väike laps ütles, et ta tahab autot. Läksin võtsin eemalt ühe mänguauto ja valisin, keda sellele juhiks sisse panna. Ühel juhil ei olnud pead otsas. Väikse lapse jaoks ei olnud sellel võibolla tähtsust, aga panin autosse siiski peaga juhi. Viisin auto koos juhiga väiksele lapsele ja ütlesin, et ma ostsin talle auto. Üks suurem laps ütles, et kui päriselt ka nii oleks, siis oleks imelik. Võibolla ta ütles seda sellepärast, et ta oli ehitanud klotsidest maja ning väikse lapse maja oli otse selle seina ääres.

pühapäev, detsember 03, 2017

Kuninga nihutamine

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Ob4 4. Ob5 Rge7 5. d4 ed 6. Rd4 0-0 7. 0-0 d6 8. Og5 f6 9. Oe3 Kh8 (Siiani "Malekoolist".) 10. Rd5 Rd5 11. ed Re7 12. c4 Rf5 13. Rc2 Re3 14. Re3 Od7 15. La4 Ob5 16. Lb5 Oc5 17. Lb7 Vb8 18. La6 Vb2 19. Vfe1 Ve8 20. Kf1 Ld7 21. a4 Oe3 22. Ve3 Ve3 23. fe Lf5+ 24. Ke1 Lf2+ 0:1

Loenguruumi moodi

Olin sauna eesruumis. Mõtlesin, et selles ruumis ma veel kõiki riideid seljast ei võta, sest siin on tüdrukuid. Aga kui pesemisruumi läksin, siis selgus, et neid oli ka seal. Mõtlesin, et pesemisruumis ma võin riided seljast võtta, kui saan tüdrukutest kaugemasse ruumi ossa. Aga ma ei saanud. See ruum oli nagu ülikooli loenguruum. Tüdrukud istusid laudade taga kampsunid seljas, laudade peal oli toit. Istusin ühte pingiritta eelviimasele kohale enne rea lõppu, minust paremal rea otsal istus üks poiss ja minust vasakul üks tüdruk. Poiss ei tahtnud minu kõrval istuda ja läks teise kohta, tüdruk jäi paigale.

laupäev, detsember 02, 2017

Telefonikõnede seeria

Olime Paide bussijaamas. Klaus ostis putkast kaupa ja tuli siis putka juurest ära. Ütlesin talle, et ta jättis raha tagasi võtmata. Klaus vastas, et tema raha tagasi ei võta. Ta läks ja ostis teisest kohast marke. Ütlesin, et oleks võinud osta postkaarte. Läksime Tartu maleklassi. Kinkisin margid Reile. Need olid natuke kortsu läinud.

*
Ma olin vahepeal pidanud iga päev ühe tüdrukuga telefonikõnesid. Kõned olid salvestatud ja hakkasin neid läbi kuulama. Üks kirjanik oli kirjutanud raamatus enda selle eluperioodi kohta: "See oli - armastus." Nii oli ta nähtavasti hakanud mõtlema vanemas eas, mitte veel nooruses. Olin läbi kuulanud kahe esimese päeva telefonikõned. Mõtlesin, et kuulaks nüüd viimase päeva kõne ära ja siis jätkaks järjest pooleli jäänud kohast. Kirjas oli, et kokku olime vahetanud 12,5 telefonikõnet. Mõtlesin, et see tähendab vist, et viimasel korral valisin numbri, aga telefoni ei võetud vastu.

reede, detsember 01, 2017

Võõras kokkutulek

Läksin maleklassi, kus oli algamas pikk turniir. Sven ütles kurva häälega, et kui ma punkti saan, siis ma tulen viiendaks. Vastasin, et mängu ajal ei räägita. Temal juba mäng käis. Mina istusin teises laudadereas. Mõtlesin, et läheks sealt vahepeal välja, aga vaatasin, et ei mahu. Rei ütles, et nüüd hakkan mina pidama kõnet oma vanaisa mälestuseks.

*
J. Lomp kirjutas ajaloolisti, et ta hakkab korraldama klassikokkutulekut, kes aitavad. Ta riputas ühele võrgulehele selle kohta küsitluse üles. Hulk inimesi oli juba aitajatena registreerunud. Panin oma nime ka kirja. Ma polnud küll käinud Lombiga samas klassis, aga mul oli varasemast klassikokkutulekute korraldamise kogemus olemas. Tahtsin juba postkasti kinni panna, aga vaatasin, et ühe hetkega on tulnud veel suur arv kirju. Minu kell oli veepurgis. Mõtlesin, kas kell märjaks saamisest seisma ei jää. Seina peal rippusid pildid. Neile oli riputatud juurde teisi pilte, mis varasemad osaliselt kinni katsid. Vaadati uute piltide alla, et näha vanu.

neljapäev, november 30, 2017

Riigi mitteametlik sünnipäev

Märgin ära, et üleeile 28. novembril oli üks neist kuupäevadest, mida on võimalik pidada Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Vana kalendri järgi leidis sündmus aset 15. novembril. Aastal 1994 ilmunud "Eesti ajalugu. Kronoloogia" kirjutab selle kuupäeva kohta: "Toompeal tuleb tööerakondlase Otto Strandmani juhatusel kokku Maanõukogu ning kuulutab end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks. Et Maanõukogu enamlaste surve tõttu avalikult tegutseda ei saa, antakse tema volitused Maanõukogu vanematekogule, koondamaks ja juhtimaks Eesti iseseisvust taotlevaid poliitilisi jõude."

Aastal 2010 ilmunud "Eesti ajaloo" viies köide ütleb lk. 425 muuhulgas: "Teooriat, mille järgi EV sünnipäevaks on 15. (28.) november 1917, pooldasid juristidest professorid Jüri Uluots, Ants Piip, Artur-Tõeleid Kliimann. Analoogilise suveräänsusdeklaratsiooni võttis 71 aastat hiljem, 16. novembril 1988 uues ajaloolises olukorras vastu Eesti NSV Ülemnõukogu."

Kui tähistada riigi 100. aastapäeva veebruaris, siis saab seda samuti peale 24. veebruari teha ka 23. kuupäeval. Viimati tsiteeritud raamat ütleb lk. 429: "Esimesena, 23. veebruaril 1918 loeti Maanõukogu Vanematekogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" ette Pärnus "Endla" teatri rõdult, ettelugejaks Maanõukogu liige, advokaat Hugo Kuusner."

kolmapäev, november 29, 2017

Vastamisterohke päev

Vaatasin vanu fotosid, mis olid tehtud ühel peol. Piltidelt leidis kinnitust minu oletus, et tol ajal meeldis mulle veel vähem inimestele otsa vaadata kui praegu. Ühel fotol istusin diivani serval ja minu kõrval istus üks tüdruk, kes vaatas ainiti minu kukalt, aga mina ei vaadanud tema poole, vaid vastassuunas.

*
Ajaloo õpetaja andis meile esmaspäevase tunniplaani. Ta ütles, et esimene tund on lõpukirjand ja sellega veel asi ei lõppe, järgmises tunnis tuleb inglise keele tasemetöö, ja ka sellega veel asi ei lõppe. Terve päev oli täidetud raskete vastamistega. Igaüks neist oleks nõudnud ka eraldi päev läbi õppimist, kõigiks korraga õppida ei olnud võimalik. Esmaspäev jõudis kätte. Läksin kirjandit kirjutama klassi 307. Mul olid läinud erinevad kirjandid erinevalt. Vahel olin saanud viie, aga proovikirjand tundus küll endale sama hea nagu alati, kuid hindeks oli üks. Õpetaja andis igaühele eraldi paberi kirjandi teemaga. Algul mulle tundus, et kõigile on erinev teema, aga siis hakkas tunduma, et kõik said siiski ühe ja sama teema. Minu paberile oli kirjutatud, et tuleb kirjutada mõnest oma unenäost. Olin kirjutanud unenägudest ka blogis, lihtsalt unenägu kirjeldades, aga nüüd tuli ka kommenteerida, mida üks või teine unenäo tegelane mõtles. Mõtlesin, et sellise teemaga on oht, et unenägu on lühem kui kirjandi nõutud pikkus.

teisipäev, november 28, 2017

Arvustusettekanded

Minu luulekogude kohta oli ilmunud samas ajalehenumbris kaks arvustust, üks eespool leheküljel ja teine tagapool. Eespoolse arvustuse autor hakkas samal teemal ka suulist ettekannet pidama. Kui ta oli lõpetanud, pidi jätkama teine arvustaja omapoolse ettekandega. Ütlesin, et ma kutsun enne kuulajad. Ettekandja vastas, et pole vaja. Kutsusin siiski. Kutsusin ainult oma pere liikemid, aga ka nii sai kokku neli kuulajat. Kuulajaid tuli rohkem. Tõmbasin uutele tulijatele ruumi tegemiseks oma tooli tahapoole. Jäin istuma tooliderivi pöördekohta. Aga see koht oli kitsam, nii et mu põlved puutusid kahe kõrvalistuja omadega kokku. Seetõttu tõmbasin tooli veelkord tahapoole. Kuigi nüüd enam jalad kokku ei puutunud, tuli üks senine kõrvalistuja pahandama, et ma teda puudutasin. Vaadati istujate taga asuvat televiisorit. Meie liigutuste tõttu läks sellel pilt halvaks. Proovisin mitmesuguseid nupuvajutusi, et pilti korda tagasi saada, aga miski ei aidanud. Vaatajate huvi oli nii suur, et keegi halva pildi pärast ei lahkunud.

esmaspäev, november 27, 2017

Pikk sünnipäev

Eile kestsid isa sünnipäevapidustused neljandat päeva järjest. Tänaseks on need võibolla läbi.

Õppereisid

Üks õppejõud pidas meile loengut. Ta kutsus meid reisile kaasa. Seal ta muutis oma nime. Selle järgi sain aru, et ta on kurjategija. Hakkasin põgenema.

*
Geograafia õpetaja kutsus meid reisile. Nii oli varem teinud ka üks teine geograafia õpetaja, see kuulus selle aine õpetamise juurde. Õpetaja ei saanud õpilastega koos reisile minnes ennast reisil vabalt tunda, vaid pidi õpilasi jälgima. Ta oleks võinud reisida ka koos oma lastega, aga palka maksti talle selle eest, et ta reisiks koos õpilastega. Ma ei teadnud, kas ta hakkab oma lapsi õpilastega samale reisile kaasa võtma. Kõndisin majade vahelt Kalda teele. See majade vahe oli bussipeatuse lähedal. Mõtlesin, et võibolla on siin juba Emajõe peatus, aga see oli siiski Kalda tee peatus. Vanasti oli bussiliin tundunud pikk, nüüd tundus sama vahemaa lühike.

pühapäev, november 26, 2017

Rändmõtleja

Unetu hommik ja lindude hääled
tuttavad juba on varemast ajast.
Mõtted rändavad ikkagi ringi,
kuigi hetkel ei välju ma majast.

Mõtted rändavad tänaval käies,
siis kui jalg peab kinni küll rajast,
kaugemal kui võiks arvata ilmest,
pea on täidetud kõiksuse kajast.

laupäev, november 25, 2017

Kuulamata muusika

Mängisime kabet või malet. Mul ei olnud kuningatiival vigureid, aga see-eest paks etturite või kabenuppude mass, seetõttu tegin nende taga vangerduse. Aga vastane leidis, et siis ta võib kuningatiival rünnakut alustada, ja lükkas kohe ühe enda etturi või kabenupu edasi. Kummagi mängija nupud olid laua erinevates üksteise suhtes diagonaalis paiknevates nurkades. Ma olin oma nuppude massi paigutanud nelinurga kujuliselt, aga nüüd oli näha, mis selles halba oli. Kui nelinurga nurgas oli üksik nupp, siis sai vastane selle ülehüppamisega lüia. Samuti sai ta lüia järgmise kahenupulise diagonaali nuppu, kui meelitab ühe minu nuppudest lööma ja teise kõrvale ei jää enam löömist takistavat nuppu. Varem oli seda mängu mängitud nii, et nupud ei olnud nelinurgas, vaid kolmnurgas, pikem diagonaal ees. Siis oli vastasel löömine raskem. Üks mees rääkis isale, et ta tahab, et raamatusarjas avaldataks ka kaberaamatuid. Mõtlesin, et maleraamatuid veel saaks, aga kaberaamatuid küll mitte. Isa ei tahtnud ka kaberaamatute avaldamiseks nõusolekut anda. Kabetaja hakkas nutma. Mõtlesin, et ta on mängu nii palju õppinud, et temas tekitab kabe suuri emotsioone, aga teised inimesed kabet mängida ei oska ja ei mõista teda. Suusatasin Anne kanalil. Vahepeal oli siin olnud selline periood, mil kukkus palju inimesi läbi jää. Olin tol ajal nähtavasti nende läbikukkumisuudiste mõjul just rohkem jää peal suusatamas käinud. Olin vist mõelnud, et kui ma suusatan kanali serva pool, siis mina läbi ei kuku. Istusin ühes saalis. Hitler oli olnud autist ja oli kirjutanud muusikat. Keegi polnud tema muusikateoseid veel kuulanud, aga nüüd taheti need rahvale teatavaks teha. Oli oodata, et tema muusika on väga erilises stiilis ja et nüüd hakatakse rääkima Hitleri stiilist, milles ka teised teoseid looma hakkavad. Ükskord oli Hitler kuulanud loengut, mida pidas autistist õppejõud. See oli Hitleri kohta juba paari asja teadasaamisel tervikpildi kokku pannud ja öelnud: "See ma." Nüüd saadi aru, et ta oli sellega silmas pidanud, et temal ja Hitleril on ühesugune aju ehitus.

*
Minu käes oli minu doktoritöö seni õppetoolis hoitud eksemplar. Sellele oli kirjutatud õppejõudude märkusi. Ma ei teadnud enam, kuidas see eksemplar uuesti minu kätte sattus. Et märkused olid kirjutatud doktoritöö leheküljeservadele, siis need olid lühikesed ja pealiskaudsed, mitte pikad ja põhjalikud nagu minul eraldi kaustikusse kirjutades. Aga kuigi õppejõudude märkused olid pealiskaudsed, ei jõudnud mulle ikkagi täielikult kohale, mida ma nende põhjal teadmiseks peaksin võtma. Lugesin neid väga süvenemata. Kuna ma ei mäletanud, mida oponent oli kaitsmisel rääkinud, siis ma ei teadnud enam, kas neid märkusi oli tehtud ka kaitsmisel suuliselt. Mul oli töö lõpetatud tükk aega hiljem kui alustatud, seetõttu olid mul lõpetamise ajal juba uued seisukohad. Aga et osa juttu oli juba varem kirja pandud, siis oli lõppvarianti jäänud seisukohti, mis ei olnud enam minu lõpetamise aegsed seisukohad. Mõtlesin, et oleksin võinud mainida, et mul jäi kirjutamine vahepeal aastateks seisma tervisliku seisundi ja suure töökoormuse tõttu. Võibolla oleks võinud kolmanda põhjusena nimetada ka vennalaste sündimist, kuigi nende hoidmisele ma polnud kulutanud nii palju aega kui töötamisele ja haigusele. Lugesin ühe tabeli kõrvalt õppejõu märkust, et tabeli kahe lahtri andmed on läinud vahetusse. Selle alla oli kirjutatud järgmine märkus, et järgneva osa autoriks võiks ennast panna. Silmanurgast tundus, et seal ma olin kasutanud raamatut Aafrika ajaloo kohta. Ma ei saanud aru, kas õppejõu märkus tähendas, et minu järgnev osa on liiga refereeriv, või vastupidi, et see on paremal tasemel. Ja ma ei saanud aru kui pikka osa on järgneva osa all mõeldud.

reede, november 24, 2017

Ratsuvaba liin

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Ob4 4. Ob5 Rge7 5. 0-0 0-0 6. d4 d6 7. h3 a6 8. Oe2 ed 9. Rd4 Rd4 10. Ld4 Oc5 (Siiani "Malekoolist".) 11. Ld3 f5 12. Lc4+ Kh8 13. Of3 fe 14. Oe4 c6 15. Ld3 Of5 16. Og5 Oe4 17. Le4 d5 18. Lh4 Ld7 19. Vae1 Rg6 20. Lg3 Vf7 21. Ve2 Vaf8 22. Kh1 Vf5 23. Od2 Od6 24. Le3 Of4 25. Lb6 Od2 26. Vd2 Rh4 27. Ve2 Vg5 28. f3 Rg2 29. Kh2 Rf4 30. Kh1 Lh3+ 0:1.

Kogunemine suvilas

Läksin teise aine tundi kui mul praegu tunniplaani järgi oli ja hakkasin kirjutama inglise keele kodust tööd. Mul oli tegemata veel ka eelmise korra kodune töö ja alustasin sellest. Inglise keele õpetaja tuli teise õpetaja tundi vihikuid ära korjama. Ütlesin, et ma kirjutan praegu eelmise korra kodust tööd. Õpetaja vastas, et kodus peab õppima. Ütlesin, et mul võtab õppimine nii palju aega, mul kulub sellele kogu päev. Nüüd võidi mõelda, et ma käin enda kohta liiga raskes koolis. Õpetaja oli vahel pannud tegemata koduse töö eest ühe, aga täna ta vast ei hakanud panema, kui ta nägi, et ma kirjutan seda.

*
Kõndisin kiirel sammul kodu poole. Kaks inimest kõndisid must veel kiiremal sammul mööda. Varsti olin ühest neist jälle ees ja teist ei olnud enam näha. Esimene neist võis olla Andres ja teine üks teine klassivend.

*
Kõndisin mööda tänavat kodust kaugemale. Vastu tulid suure koeraga jalakäijad. Püüdsin hoida koerast teisele poole kõnniteeserva. Kaminast tõusis suitsu. Valasin vett peale. Ütlesin Sandrile, et siin on nagu vesi ahjus. Lisasin, et kaminasse ei ole kõige õigem vett valada. Valasin kohe veel. See kamin oli Peedul. Ütlesin, et siiber on kinni. Siibreid oli teisigi. Küsisin, kas lahti peab olema üldse see siiber. Pööningul köeti sauna, kuhu mõtlesin varsti minna. Lauri K. ütles: "Simo, Sander ja Krister". Viimase nime mainimisel tegin kiljuvat häält ja istusin diivanile. Vaatasin, et minu ülemine pealmine riideese on visatud kaminasse ja saanud märjaks. Ütlesin Laurile, et ma tean, tema tegi seda. Lauri küsis, kust ma võtan, et tema. Vastasin, et see on teada, kes mida teeb. Lisasin, et selle võis koer ka kaminasse visata. Kuigi koera jaoks nõuab väga suurt mõtlemist ese ühest kohast üles korjata ja teise kohta panna. Lauri ütles, et siin liiguvad ringi ka kloun ja varas. Küsisin, kes on varas. Lauri vastas, et see hästi paks tüdruk. Läksin uksele vaatama, kes aias seda moodi välja näeb. Mõtlesin, et kui ma sauna lähen, pean vist varastamise vältimiseks asjad kaasa võtma, ma ei tea, kas see tüdruk selliseid asju ka varastab. Astusin uksest välja verandale. Vastu tuli suur koer kahe väiksema koeraga. Koeral võis vahel vihahoog peale tulla. Mõtlesin, et taganeks tema eest tuppa tagasi, aga siis võivad koerad just vaadata, et ma taganen, ja selle peale rünnata. Ükskord ma olin juba sellisel üritusel olnud, kus pidi kogu aeg kunstlikku tegevust otsima. Mõtlesin, et saaks juba sauna minna.

neljapäev, november 23, 2017

Läbiv maleteema

Kõndisin kodu poole. Olin Kaunase puiesteele tagasi kolinud. Mõtlesin, et kliimamuutused ei olegi nii suured, aga äärmustemperatuurid on muutunud rohkem, see on ohtlik. Ja polaaarjää sulamiseks piisab juba väiksest kliimamuutusest. Elasin samas trepikojas, kus vanasti. Selle ukse ees rippus õhus suur lumelahmakas, mis võis pähe kukkuda. Vaatasin, et saaksin selle alt läbi hetkel, kui see ei kuku. Aga teised ei olnud nii ettevaatlikud kui mina, neile võis see pähe kukkuda. Trepikojas mõtlesin, et kui kedagi näen, siis ütlen tere, siis saan majaelanikega tuttavaks või uuesti tuttavaks. Tahtsin postkastist posti võtta, aga kõigepealt pidin üles leidma, milline meie postkast on. Kui olin leidnud, siis mõtlesin, et seda ei pidanudki otsima numbri järgi, vaid meie postkasti leiab üles selle järgi, et selles on kõige rohkem posti. Postkastist leidsin kaks maleajakirja numbrit. See oli üks ja sama ajakiri, aga eri numbrid olid eri formaadis. Nüüd mulle meenus, et olin endale maleajakirja tellinud. Vahepeal olin mõelnud, et mul ei ole enam male jaoks aega, aga nüüd, kus selgus, et olen tellinud maleajakirja, pidin sellega siiski tegelema.

*
Sander näitas mulle ühte maleülesannet. Selles pidi saama odaga kuninga kõrvalväljale ühekäigulise mati lüia. Kuningas oli igalt ruudult nuppudega ümbritsetud. Kui löömine oli teostatud, siis vaatasime, et matti ikkagi ei ole, sest ei ole tuld. Pikali asendis oda võttis enda alla mitu ruutu, aga neist tuld anda sai ainult üks ruut. Probleemist aru saamiseks lükkasin nupud kokku ja hakkasin seisu oma peaga uuesti peale panema.

*
Lugesin ühest ajalehest, et seal kirjutati, et aastal 1990 oli keegi toonud välja sinimustvalge lipu, aga et sellest oli tulnud pahandus. Hakkasin kirjutajale pastakaga ajalehe peale vastust kirjutama. Kirjutasin, et sinimustvalge lipp toodi välja juba aastal 1988 ja et sellest pahandust ei tulnud. Aga aastal 2007 pärast pronksiööd hoiatati, et ärge auto külge sinimustvalget lippu pange. Ma ei kirjutanud kõige loetavama käekirjaga. Tahtsin lisada juttu ka maleülesande kohta, aga selleks ei jäänud enam ruumi. Siis vaatasin, et ülevalpool olen juba maleülesandest kirjutanud.

kolmapäev, november 22, 2017

Aktuselt aktusele

Meil oli kooli juures lõpuaktus. Tegime grupipilti. Mul tekkis küsimus, kas nüüd tuleb ülikooli lõpuaktusele edasi minna. Hakkasin üle Toomemäe ülikooli suunas kõndima. Seal istusid pingil ühed poisid. Vaatasin nende poole ja nad kutsusid mind enda juurde. Kõndisin sinna. Selgus, et nad olid tuttavad.

*
Voodi loenduril oli üks näitaja teistest palju suurem. Tundus, et see oli kokku lugenud öö jooksul tehtud pulsilöögid. Korrutasin minutis oleva sekundite arvu ja tunnis oleva minutite arvu ja öö jooksul magatavate tundide arvu. Saingi selles suurusjärgus arvu, nagu loendur oli näidanud, vahe oli ainult kaks korda. Vaatasin ühte blogi loendurit. See oli hakanud näitama esimeses lahtris uut statistikat. See näitas, mis sissekannet on kõigi aegade jooksul kokku kui palju klikitud. Kõige rohkem oli klikitud rubriike, seda olin teinud ise. Mõtlesin, et ma ei saa edaspidi oma blogi piiramatult kasutada, kui kõik kokku loetakse.

*
Nüüd oli poiste tuba endine Pille tuba. Tõnu oli läinud hommikul vannituppa, mina ja Henn olime veel voodites ja rääkisime. Läksin korraks suurde tuppa. Seal oli külas Tulviste. Tal oli tervis halvenenud, seetõttu otsiti talle uut tööd. Mõeldi, et ta võiks hakata raamatuid tõlkima. Keelteoskus oli tal hea. Lahkusin sellest ruumist uuesti.

Masenduses arvustaja

Oh kvaliteet, oh kvaliteet,
ma vihkan sinu taset!
Kõik väärtuslik on rariteet.
Nüüd, lollid, olge tasem!

teisipäev, november 21, 2017

Eesti keele tund

Istusin klassiruumis. Ukse vahelt näidati ühe naise paljast õlga, millest ühe mehe käsi kinni hoidis.

*
Hakkasin koolist koju minema. Minu ees kõndisid kaks inimest kõrvuti. Mõtlesin, et lähen neist mööda. Ma läksin alati koju üksi. Vanasti olin läinud Kristeriga koos. Aga see oli ajutine, sest teistele oli ebameeldiv, et ma neid kartsin.

*
Sõitsime bussis. Ema läks peatuses maha. Hakkasin minema tema järel. Enne väljumist vaatasin kahe poisi poole ja nägin, et nad irvitavad. Hakkasin rusikatega vehkima. Bussijuht pani juba ukse kinni. Ütlesin, et ma lähen maha. Juht tegi ukse uuesti lahti ja sain välja. Rääkisin emale, mis oli juhtunud.

*
Jõekaldast ronisid inimesed üles. Naine oli osavam ronija kui mees, osates riiete poriseks saamist vältida. Mõtlesin, et naised on algul suuremad ja targemad, hiljem väiksemad ja targemad.

*
Läksin eesti keele tundi. Minu tavalise koha peal oli Eriku kott. Mõtlesin, kuhu siis istuda. Ütlesin, et mulle ei meeldi, kui istutakse erinevates tundides erineva koha peal. Mõtlesin, et tõstaks Eriku koti enda koha pealt eest. Tunni ajal läks Krister õpetaja selja taha tahvli juurde ja kustutas selle tühjaks. Olin ka ükskord tahvli tühjaks kustutanud, olemata kindel, kas sinna on kirjutatud meie või eelmise klassi jaoks. Siis oli Marika minuga pahandanud, aga nüüd selgus, et ma polnud ainus, kes nii tegi. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Seal oli minu eesti keele osast leitud rohkem vigu kui inglise keele osast. Mul tekkis küsimus, kas ma oskan siis inglise keelt paremini. Aga selgus, et eesti keeles ma olin kirjutanud õpikust vale asja ümber. Mul oli vist ühe eesti keele osa eest minimaalne ja teise eest maksimaalne hinne. Või hinne oli pandud nii keeruliselt, et ma ei saanud aru, mis hindeks oli.

Märkamata vastus

Mulle räägiti, et üks võrgukommentaator oli kritiseerinud luuletust "Maa tuleb täita lastega", kuna seal ei olevat öeldud, miks maa lastega tuleb täita. Esialgu tuli pähe vastus, et luuletuses ei saagi kõike korraga öelda. Ja et ma mäletan, et autor rääkis aastal 1988 oma juubelikõnes, et selle luuletuse teema on võetud Piiblist, kus öeldakse, et täitke maa lastega. Vaid veidi selle võrgukommentaari kuulmisest hiljem otsisin vennatütre jaoks samuti võrgust lastelaule ja sattusin kõnealuse laulu peale. Järgmisel päeval tänaval kõndides mõtlesin mitmesugustest asjadest ja märkasin muuhulgas, et kriitika laulu kohta oli põhjendamatu, sest laulusõnades on põhjus nimetatud: "sest elu kõik on ajalik / ja lastele jääb tulevik."

esmaspäev, november 20, 2017

Voodisse tagasi

Istusin koolipingis ja valmistusin lahkuma. Minu taga istus üks tüdruk, kellel olid laual mänguloomad. Osad neist olid minu omad. Tahtsin ära minnes enda omad enda kätte tagasi võtta. Aga ei tüdruk ega mina mäletanud enam täpselt, millised loomad on minu ja millised tema omad. Minu omad olid siiski natuke teistsuguses stiilis. Võtsin mõned loomad ja lahkusin.

*
Kõndisin ühe tuttava mehe kannul mööda suure maja koridore ja treppe. Selles majas oli palju wc-sid, tuli otsustada, millisesse neist minna. Mees valis ühe välja, kuhu ta läks. Läksin samasse.

*
Üks poiss oli käinud ühes majas ja jätnud sinna oma pangakaardi. Algul oli ta mõelnud jätta pangakaardi sinna pikemaks ajaks, aga nüüd läks ja võttis selle varem tagasi. Selgus, et ta tegi õigesti, sest seal majas oli tahetud tema pangaarve tühjaks teha.

*
Tõusin voodist püsti ja kõndisin kella vaatama. Üks vend pidi täna haiglasse minema ja ema saatis teda teele. Enne oli vend käinud uuringutel ja oligi selgunud, et haiglasse minek on vajalik. Lisaks oli pika haigusega depressiooni tekkimise oht. Ütlesin, et ma mõtlesin, et pean üles tõusma, aga kell ei olegi nii palju kui ma arvasin. Läksin voodisse tagasi. Jõin kella pealt vett. Kella keskel olevas augus hoiti kummiliimituubi. Märkasin, et kellaklaasil on vist peale vee ka liimitilku, seetõttu lõpetasin joomise. Ma ei teadnud, kui palju mürki ma olen juba sisse joonud.

pühapäev, november 19, 2017

Raamatu kritiseerimine

Olin varem "Loomade elust" lugenud, et ühte sabakonna loetakse putukaks. Nüüd sain teada, et praeguseks on see seisukoht vananenud, sest sellel sabakonnal ei ole 8 jalga. Varem oli mõeldud, et see on erandlik 6 jalaga putukas. Mõnda tüüpi liigist kirjutati rohkem kui ühes "Loomade elu" köites. Jalgadega usse sai liigitada ühte moodi ja teist moodi.

*
Kuulasin raadiot. Seal rääkis üks mees minu koostatud raamatust. Ta ütles, et see on halb, et ma olen saatesõnas nimetanud, et raamatu autor kirjutas eesti keeles. Rääkija põhjendas, et raamatu autor on akadeemik ja akadeemiatel on sidemed välismaa ülikoolidega. Jätkas esimesena kõnelenu naine, et vaadataks, millise malbe tooniga ma kirjutan. Kommenteerisin, et raamatu autori kohta on olemas bibliograafia ja selles on suurem osa pealkirju eestikeelsed. Minu isa on ka akadeemik ja kirjutab peamiselt eesti keeles, kuigi tal on ka üks muukeelsete luuletuste raamat. Ma olin saanud enda koostatud raamatu kohta ka ühe positiivse arvustuse. Selle kohta, et minu tooni kritiseeriti, ütlesin, et kas ma ei või enda stiilis kirjutada. Ma olin saates osalejatel varem külas käinud, aga nüüd leidsin, et kui nad sellist juttu ajavad, siis ma neile rohkem külla ei lähe.

laupäev, november 18, 2017

Lugege raamatuid

"Kolmest musketärist" mäletan, et seal naerdi hobuse värvi üle. Minu klassis narriti ühte õpilast sellepärast, et tal olid neoonvärvi riided. Ta ütles, et see polegi neoon, vaid üks teine materjal. Siis me polnud ilmselt veel keemiatunnis neooni õppinud. Sellest ainest lugesin võibolla raamatust "Hämmastavad ained" enne kui keemiaõpikust. Mul on riiulis vanaema korterist toodud keemia käsiraamatuid ja teise vanaema majast toodud ülikooli füüsikaõpiku kaks köidet. Raamatud teevad elu paremaks.

Kolmekesi palliplatsil

Hakkasin Arieliga kahekesi korvpalli mängima. Püüdsin ühel korral hästi kaugelt peale visata. Mänguga liitus ka Kristjan K. Söötsin palli vastasele, et see talt siis uuesti ära võtta. Mängisime nii, et igaüks mängis enda eest. Mõtlesin, et võiksime jaguneda kahte võistkonda, ühte kaheliikmelisse ja ühte üheliikmelisse. Tavaliselt oli korvpalli mängitud kahe võistkonnana.

reede, november 17, 2017

Protestikiri

Rahvas hakkas Euroopa Liiduga rahulolematuks muutuma, sest see lubas Eestisse piiramatut sisserännet. Pille ja üks vend tahtsid saata sel teemal Brüsselisse ühist protestikirja. Läksin suurde tuppa ja nägin, et neil on ümbrik kirjaga juba valmis. Ümbrik oli hiigelsuur. Ütlesin, et mina oleksin sellise kirja ainult pisikesele sedelile kirjutanud. Nad vastasid, et igal kirjal ei ole ühesugust mõju.

Õige tegevus

Mulle öeldi: "Ära raiska aega! Tee tööd!" Küsisin: "Millise töö aega ma ei tohi raisata? Ma ei saa mitut tööd korraga teha." Mulle vastati: "Ära raiska aega rääkimisele." Ütlesin: "Kui ma raha eest kirjutan, siis see on ka kirjalik rääkimine." Vastati: "Kirjutamisklõbin ei sega teisi nii palju kui rääkimine." Küsisin: "Kas siis keegi pärast kirjutatut lugema ei hakkagi?"

neljapäev, november 16, 2017

Taldriku lennutamine

Olin Paide aias. Vaatasin, et seal kasvavad tikri moodi marjad. Aga need olid ainult tikrite sarnased, tegelikult võisid need olla mürgimarjad. Oli oht, et väiksed lapsed võisid neid süia, kui neid hoiatatud ei olnud. Aga oli öeldud, et lapsed on targad. Hammustasin ühte marja. Aga see oli suuremalt jaolt veel toores. Sõin ära ainult küpse osa, ülejäänu jätsin pihku. Hakkasin kõndima ringi ümber maja. Ma ei saanud marja käest visata, sest maja igal küljel olid aknad, kust mind võidi näha. Ma ei tahtnud toore marja raiskamise pärast pahandada saada.

*
Olin oma maja ees. Minu suunas hakati viskama lendavat taldrikut. Tahtsin minna tuppa, aga pidin olema näoga teisele poole lendava taldriku suunas, et näha, kui sellelt tuleb eest minna. Lendav taldrik visati kaks korda minust väga lähedalt mööda. Tundus, et seda visanud tüdruk sihtiski mind. Võtsin taldriku enda kätte. Mul oli juba enne käes enda lendava taldriku sarnane ese. Ütlesin tüdrukutele, et mina viskasin enda oma ainult enda ette, aga nemad viskasid minu suunas, seetõttu ma neile nende oma tagasi ei anna.

Treeneri sünnipäev

Eile tähistati maletreener Rei 75. sünnipäeva. Noorem treener Karba organiseeris elektronkirjadega Rei õpilaste ühise kingituse, viisin ka omapoolse kingituse.

kolmapäev, november 15, 2017

Kooliajaloo õppejõud

Viimati suri minu õppejõududest Allan Liim. Olen teinud talle Eesti kooliajaloo eksami. See oli valikkursus, millele registreerusin sellepärast, et muud ei olnud hetkel selles astmes võtta. Ma ei valinud seda loengukursust kõige parema meelega, sest tol ajal oli mul nähtavasti koolikohustuse tõttu kooliküsimuste vastu vastumeelsus. Aga pärast ülikooli lõpetamist muutusid haridusteemad ajalehtedes minu lemmikteemadeks. Võibolla sellepärast, et nüüd seostusid need minu jaoks juba iseõppimisega.

Liimi loengukursus oli ühine ajaloolastele ja eripedagoogidele. Eripedagooge Liim kiitis, et nad on alati väga hea käitumisega olnud. Ajaloolaste kohta ta seda küsimust ei kommenteerinud.

Panin loengus Liimi jutu kirja. Aga kui ta erinevalt teistest õppejõududest ütles, mis konspektis järgmiseks pealkirjaks panna, siis selle jätsin tegemata, sest tahtsin ise otsustada, milline minu konspekt on. Ülikoolis erinevalt varasemast koolist konspekte ei kontrollitud ega hinnatud.

Tol ajal oli president Meri, kes oli Liimi ja minu vanaisa kursusekaaslane. Meri oli tuntud selle poolest, et ta igale poole hilines. Liim rääkis loengus, et Meri oli ühes avalikus esinemises öelnud, et tema ülikooli ajal loengutes ei käinud. Liim lükkas selle jutu ümber väitega, et arhiivimaterjalides on loengutes osalemine kirjas, Meri käis kohal, kuigi hilines.

Ühes loengus andis Liim sõna ühele üliõpilasele, kelle kohta tal olid kuskilt eelteadmised. See üliõpilane töötas vist juba õpetajana Tartu Vene Erakoolis, mis pidi olema väiksem üksus, mis tegutses teise kooliga samas hoones.

Liimi eksam oli üks kahest, mille eksamiks valmistudes panin konspekti piltkirja ümber. Seda piltkirja hakkasin välja töötama Vanade Idamaade eksamiks õppides, sest vastava loengukursuse käigus oli piltkirjadest juttu. Et kooliajaloo eksam oli sama sessiooni ajal ja mul olid nende loengukursuste konspektid sama kaustiku erinevates otstes, siis jätkasin piltkirja arendamist kooliajalooga. Eksamil üks asi, millest ma rääkisin, tuligi vist meelde pildina.

Eksami lõpus ütles Liim, et paneb mulle suurima hea meelega viie. Ja küsis, ega ta midagi segi ei aja, et ta käis mu vanaisaga samal kursusel. Kinnitasin, et käis küll.

Aastal 2012 ilmus minu koostatud Ado Grenzsteini raamat "Eesti haridus", mille eessõnas olen viidanud "Eesti kooli ajaloo" 2. köitele, mille üks autor oli Liim ja kus nimetati Grenzsteini eesti pedagoogilise mõtte suurkujuks, samal ajal kui hulk teisi autoreid olid Grenzsteini suhtes kriitilisemad.

Kohtusin Liimiga veel aastal 2013 "Eesti ajaloo" kolmanda köite esitlusel. Vahel ma ei ole osanud rahvaüritustel millestki rääkida, aga tol korral tundis Liim mind enne ära kui mina teda, tuli kättpidi teretama ja rääkis, et on selle kirjastuse raamatuid lugenud, millele ma kaastööd tegin. Ta mäletas ka kuidas ma talle eksamit tegin. Ta meenutas natuke minu mäletatavast erinevas sõnastuses, et ta olevat mult eksamil küsinud, kas ma olen Herberti lapselaps, mina olevat öelnud, et olen küll, aga tema teadnud seda varem kah. Rääkisime esitluspäeval veel Vallikraavi tänavast, kus see üritus toimus. Juttu oli sellest, mis seal tänaval asus ja varem asunud oli. Liim tuletas mulle meelde, et tavaliselt on paarisnumbritega ja paaritute numbritega majad tänava erinevatel külgedel. Minu lapsepõlvetänaval Kaunase puiesteel see küll nii ei olnud.

Aastal 2016 käisin ülikooli vilistlaspäeval. Seal kuulsin õppehoone koridoris, kuidas küsiti Liimi tervise kohta. Teda ennast kohal ei olnud.

teisipäev, november 14, 2017

Kutsed

Toimus suusavõistlus. Üks pealtvaataja vaatas seda raja ääres. Siis tuldi rajale traatvõre ette tõmbama ja pealtvaatajal paluti minna rajast teisele poole võret. Minu meelest ei tohtinud seda teha, sest teisel pool oli teine riik ja piiri ületamiseks ei olnud luba.

*
Üks laps rääkis hüpnoosi all ja näitas käega, et ta tunneb endal pimesoole peal suurt koormat, aga et ärkvel olles ta naeratab.

*
Mind kutsuti minu sünnipäeva puhul ekskursioonile. Mõtlesin, et see on raske, aga peab minema. Lisaks mõtlesin klassivendasid koju sünnipäevapeole kutsuda. Tegin selle jaoks kutsed valmis, panin need päeviku vahele ja läksin kooli. Ühe kutse olin kirjutanud Kristeri jaoks. Ta istus minust üks pink tahapoole, nii et oleks olnud kerge kutse üle anda, aga ma ei andnud veel kellelegi. Hakkasin kotist asju laua peale panema. Panin neid suure kuhja. Näitasin pinginaabrile, et ühe kontrolltöö erinevate osade eest olen saanud kõiki erinevaid hindeid. Nüüd võttis õpetaja mult ühe paberi ära, et ma tundi ei segaks. Varsti andis ta selle tagasi, aga ütles, et kui ma selle ära viskan, siis ärgu ma seda prügikasti visaku, sest paberile on minu nimi peale kirjutatud. Kartsin, et võidakse näha, et mul on kutseid.

esmaspäev, november 13, 2017

Erinevad konspektid

Vaatasin oma ülikooli konspekti. Olin sinna iga uue loengu osa algusesse märkinud eksamipileti numbri, mille osa selles loengus räägiti. Teise õppejõu loengus oli palutud konspekti konkreetseid pealkirju kirjutada. Seda ma polnud teinud, arvates, et mina konspektides pealkirju ei kasuta. Aga siis mul polnud meeles, et vahel olin kasutanud.

*
Olin raamatukogus. Panin oma asjad ühe laua peale ja ise eemaldusin. Tolle laua taha istus inimesi. Mõtlesin, et nad vast ei puutu mu asju. Varsti läksin ja võtsin oma asjad sealt ära.

*
Olin ühe isa lause peale teinud elus suuri ümberkorraldusi. Mõni teine minu asemel poleks öeldule üldse tähelepanu pööranud.

pühapäev, november 12, 2017

Etturitest piisas

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 d6 4. Ob5 Od7 5. d4 (Siiani "Malekoolist".) Rd4 6. Od7+ Ld7 7. Rd4 ed 8. Ld4 Rf6 9. 0-0 Oe7 10. Og5 0-0 11. Ve1 Vad8 12. La7 b6 13. La6 Vfe8 14. Vad1 Lg4 15. Oc1 Of8 16. f3 Lg6 17. Lc4 Rh5 18. Lc7 Vb8 19. Rd5 b5 20. Rf4 Rf4 21. Of4 Ved8 22. Vd5 Lf6 23. e5 Lf4 24. ed Vbc8 25. Lb6 Vc2 26. Ld8 Vb2 27. d7 Lb4 28. Lf8+ Lf8 29. Ve8 Vb1+ 30. Kf2 Vb2+ 31. Kg3 g6 32. Vf8+ Kf8 33. d8L+ Kg7 34. Le7 Va2 36. Vd7 Kh6 37. Lf7 Va4 38. Vd5 Va8 39. Lf4+ Kg7 40. Vd7+ 1:0.

Suures asutuses

Natukese aja pärast pidi algama keskkooli lõpukirjand. Olin kodus harjutamiseks kirjutanud poole lõpukirjandi pikkuse teksti ja selle kooli kaasa võtnud. Nüüd mõtlesin, et see pole veel täispikkusega, kirjutan ta pikemaks. Esialgu ma ei kirjutanud lõpust edasi, vaid hakkasin teist värvi kirjutusvahendiga kirjutama suurematesse sõnavahedesse uusi sõnu. Niiviisi poleks uuem ja vanem tekst üle lugedes segi läinud, sest oleksin korraga lugenud ainult ühe värviga kirjutatud sõnu. Mõtlesin, et õpetaja on hoiatanud, et lõpukirjand ei tohi olla mõne varasema kirjandi uus versioon, muidu mõtlevat, et sellest on juba kirjutatud ja ei panevat kõike kirja. Järeldasin, et siis on vist parem kirjutada just sellisel teemal, milleks ei ole valmistunud.

*
Kõndisin ühe suure asutuse koridorides. Eemalt tuli vastu paks hirmuäratav mees. Mõtlesin, et kui temast mööda saan, siis hakkan joostes põgenema. Nii ma tegingi. Hakkasin asutuse kraami põrandale paiskama. Mõtlesin, et nii ma poleks pidanud tegema, nüüd kahjustasin oma mainet elu lõpuni. Seisin hulga inimestega ühisesse rivvi. Vaadati sellise asutuse, milles mina töötasin, palganumbrite lehti. Teistel oli palka tõstetud, vastavalt sellele, kui suurt palgatõusu nad nõudsid. Üks mees oli kirjutanud taotluse, et tema palka tõstetaks 35 eurot, sest ta on 35 eurot raha kokku hoidnud. Ainult minu sissetulekut ei saanud suurendada, sest mulle ei makstud seda palga nime all. Üks naine rääkis, et Nõukogude Liidus kirikud ei tegutsenud. Vaidlesin vastu, et osad tegutsesid. Mõtlesin, et võibolla Venemaal tõesti mitte, aga Eestis kindlasti tegutsesid. Naine ei andnud järele, et Nõukogude ajal ei olnud mingeid kirikuid. Ma olin ise tol ajal kirikus käinud.

laupäev, november 11, 2017

Korduv vastane

Olin teel koju. Minu trepikoja ees olid inimesed koertega. Ma kartsin trepikotta siseneda, sest üks koertest oli hiigelsuur. Mõtlesin, et kõnnin ringi ümber maja, selle ajaga on see koer läinud. Aga kui teiselt poolt maja uuesti oma trepikojale lähenesin, oli koer ikka veel seal. Läksin eelmise trepikoja ukseseina taha.

*
Mängisin malet. Vastasel tuli aevastus peale. Ta pühkis selleks ajaks nupud laua pealt kokku. Pärast aevastamist tahtis ta seisu uuesti peale panna, aga pani valesti. Ütlesin, et seis ei ole taastatav, males peab nupu asukoht väga täpne olema, laua segi löömine on kaotus. Siis pakkusin, et lepime viiki. Varem olin seda vastast võitnud. Mõtlesin, et peaks varasema mängu üleskirjutuse üles otsima ja vaatama, mis variandiga seda vastast võita sai. Aga võibolla oleks see mõjunud halvasti, sest kui ma oleks oodanud kiiret võitu, oleksin muutunud kärsituks.

reede, november 10, 2017

Uudised ja meenutused

Hakkasin Ameerika Häält kuulama. Nõukogude ajal olid Ameerika Hääle eestikeelsed saated olnud ainult lühike jupp päevast, aga praegu kestsid need päev läbi, kuigi nende järele ei olnud enam nii suurt vajadust. Rohkem saateid saadi eetrisse anda nähtavasti sellepärast, et oli rohkem vaba lainenala. Mõtlesin, et rohkem vaba laineala ju ei ole, nüüd on Eestis rohkem raadiojaamu. Räägiti, et Mehhiko ehitas naftajuhtme ühe Ameerika Ühendriikide põhjaosa linnani. Seejuures sai Mehhiko hakkama ilma Ameerika Ühendriikide poolse abita. Mõtlesin, et Ameerika võtab vist sellest eeskuju, kui tahab nüüd teha sama suurt kulutust ja ehitada Mehhiko piirile müüri. Meenutati, kuidas Gorbatšov saatis Prantsusmaale Nõukogude Liidu suursaadiku. Mina olin olnud tol ajal Gorbatšovi suhtes kriitilisem kui vanad inimesed, aga see oli tulnud sellest, et ma ei jälginud kõiki uudiseid ja ei teadnudki, et Nõukogude Liidul selle ajani Prantsusmaal suursaadikut ei olnud. Praegu toimusid Venemaal suured meeleavaldused valitseva korra vastu. Neid taheti laiali ajada. Mõtlesin, et meeleavaldused toimuvad siis ka talvel, need on kestnud nii suvel, sügisel kui ka talvel. Oleks võinud arvata, et talvel on rahvas rahulikum. Siis tuli mulle meelde, et on alles august. Hakkasin ajalehte lugema. Mõtlesin, et täna loen läbi rohkem artikleid kui tavaliselt. Lisaks tegin pastakaga artiklite kõrvale märkmeid, mida ma varem polnud teinud. Varem olin kirjutanud märkmeid eraldi kaustikusse. Mõtlesin, et parem oleks nii teha ka täna, sest kui ma teen märkusi ajalehe peale ja kõik ei ole ajalehte veel lugenud, siis ma jään kuulatama, kas teises ruumis räägitakse minu märkustest. Aga täna tahtsin teha märkmeid just ajalehe peale, sest olin näinud ühte teist inimest just nii tegemas ja tahtsin temast vähemalt täna eeskuju võtta. Lähenes peo algus ja selleks tehti ettevalmistusi, aga mina lugesin ajalehte edasi. Olime Paides. Isa kõndis läbi toa ja tundus ütlevat, et põrand on must. Küsisin, mida ta ütles. Isa kordas, et põrand on must. Mina ei näinud mingit mustust. Istusime peolauda. Üks pidu oli juba läbi. Räägiti, et kui Piirimäe tollele kohale jõudis, siis paluti tal mitte poliitikast rääkida. Seda meenutati äreva häälega. Mina küsisin rahulikuma häälega, miks Piirimäel poliitikast rääkimine keelati, ta ju pärast ikkagi hakkas sellest rääkima. Lisasin, et erinevad inimesed pooldavad erinevaid parteisid. Siiri ütles, et talle peod eriti ei meeldi. Selle jutu peale hakkasin tast paremini arvama. Ta lisas, et pidudel huvitavad teda inimeste näod. Üks teine naine vastas, et teda huvitavad ka näod.

neljapäev, november 09, 2017

Mõtted luulevormis

Andres Laiapea. "Ebakronoloogiline elu. Luuletusi aastatest 2003-2017". Loomepunkt 2017. 36 lehekülge.

Andres Laiapea teine luulekogu sisaldab tema eelmisega võrreldes uuemaid luuletusi. Mulle meeldisid need vähemalt ajakirja "Vikerkaar" omadest rohkem, kuigi on veel paremaid luuletajaid. Laiapea ütles ühes blogisissekandes, et ta ei tee kunagi nalja. Eriti seda raamatut lugedes tundub aga, et ka too väide oli nali. Raamatus on väljendatud ka pessimismi ja teadmatust asjade suhtes.

Ühe minu luulekogu toetamise soovitaja kirjutas käsikirja lugemata veendunult, et kogu sisaldab visuaalseid luuletusi. Laiapea kogus on suur osa tekste, mis keskenduvad pigem kõrvale kui silmale - sõnadest, muusikast, vaikusest. Teine kogu on esimesest ühtlasem, ei ole enam esimeses häirinud alkoholi teemasid. Autor on tegelenud blogis poliitika üle vaidlemisega ja kummutab ka luuletustes käibetõdesid, et kas muld on ikka must.

kolmapäev, november 08, 2017

Magistrandi märkmed

Magistriõppe konspektid.

Lugesin läbi ühte kaustikusse kirjutatud magistriõppe esimese aasta kahe seminariga seostuvad konspektid. Ühe seminari jaoks lugesin raamatuid ja teises tegid magistrandid oma uurimistöö teemadel ettekandeid.

Pikemad konspektid on raamatute kohta. Seminarid kestsid sügisest kevadeni. Sügisesed konspektid on refereerivamad ja kevadised kritiseerivamad. Praegu arvan, et raamatutest võiks leida ka midagi positiivset. Seda olin arvanud ka varem. Ma mäletan, et keskkoolis püüdsin vahepeal igast loetud raamatust midagi eeskujulikku leida. Aga magistriõppe esimene aasta oli elu seni ainus depressiooni aasta, kui negatiivseid emotsioone oli nähtavasti rohkem. Kui ühes loetud raamatus autor kirjutas, kui huvitavad kõik teadused on, siis kommenteerisin, et mitte depressiooni ajal.

Olen kirjutanud konspekti oma tolleaegseid õpitud arvamusi, et ajalugu peaks olema erapooletu ja emotsioonidevabas stiilis. Aga ma ei pidanud ülikooli ajal ise sellest põhimõttest alati kinni, sest panin osa konspekte riimidesse ümber, et neid emotsioonide abil meelde jätta. Samuti illustreerisin konspekte ja kirjutasin erinevate käekirjadega ilukirja. Kuigi raamatute kohta olen üles kirjutanud rohkem negatiivseid mõtteid, olen seminarides joonistanud pilte, mis praegu vaadates tunduvad ilusad, kuigi depressiooni ajal mõtlesin, et joonistamisoskus on ära kadunud.

Mõtlesin tol ajal, et pooldan ajaloos erapooletust, aga minu üles kirjutatud mõtted väljendavad siiski rahvuslikku seisukohta, et raamatutes ja uurimistöödes võiks kasutada eestipärasemaid nimekujusid ja eestikeelsemaid sõnu. Umbes nii mõtlen siiamaani. Tol ajal olen teinud kriitilisi märkusi ka selle kohta, et loetud teostes ei ole kõik süsteemne. Hiljem olen mõelnud, et võibolla mõnes kohas ongi vaheldus hea.

Üheks seminariks lugesime raamatut sellest, kuidas tulevikku polevat võimalik ennustada. Selle kohta olen teinud märkmeid, et minu meelest ikka natuke on. Teiseks seminariks lugesime teist teost, kus oli muuhulgas juttu teoreetikust, kes arvas, et unenäoüleskirjutused on ajalooallikas ja et unenägude abil on võimalik ka tulevikku ennustada. Selle kohta olen kirjutanud kommentaariks, et minu tolleaegsed unenäoüleskirjutused olid raamatus toodutest pikemad. Sellest raamatust loetu on mind vast hiljem raamatu "Ajalugu unenägudes" koostamisel natuke mõjutanud. Muidu oli see magistriõppes loetud unenägudest rääkinud raamat ainus, mille arutelu jäi ära, sest peale minu luges selle läbi ainult üks magistrant.

Hiljem on olnud mõttevahetust teemal, kas ajalugu on minevikuteadus või lugu kõigi aegade kohta. Ühest magistriõppes loetud raamatust olen välja kirjutanud mõtte, et vist selle autori arvates on minevikuteadus halb väljend, ajalugu uurivat inimest. Ühest ajalehest olen hiljem lugenud mõtet, et astronoomid peavad ennast ka ajaloolasteks, vist sellepärast, et meile on valgusaastate kaugusel olevatest tähtedest teada ainult nende minevik.

Ettekandeseminarides olen üles kirjutanud vaid üksikuid lauseid. Seda vaadates mõtlesin, et võibolla käisin ülikoolis veel liiga noorelt, et kui eksamit tulemas ei olnud, siis ei pingutanud. Praegu oleks olnud huvitav ettekannete kokkuvõtteid meeldetuletuseks lugeda. Aga võibolla mõtlesin tol ajal, et paberit tuleb looduse kaitsmiseks võimalikult palju kokku hoida, mistõttu olen olemasolevad märkmed teinud ka võimalikult pisikese käekirjaga.

Jäänõeltest pilv

Kasvatasin ühte mustlast. Hoidsin tal kogu aeg käest kinni, et ta ei saaks põgeneda. Lõpuks küsisin talt, kui vana ta on. Selgus, et juba 17-aastane. Seetõttu lasin tal käest lahti, sest seaduse järgi oli juba 16-aastaseks saades tekkinud iseotsustusõigus. Ta tahtis koos teiste mustlastega Venemaale minna. Aga sealt ta poleks arvatavasti enam tagasi tulnud, sest üks teine mustlane juba peksis teda. Algas pidu, kus rääkisime näidendina ettekirjutatud või juurdeimproviseeritud teksti. Peole saabus palju rahvast, teiste hulgas ka Piret. Püüdsin mitte tema poole vaadata. Lahkusin peolt. Läksime koos klassivendadega kodu poole. Bussijaama lähedal rippus õhus suur jäänõeltest konstruktsioon. Klassivennad läksid selle alt läbi, aga mina püüdsin minna kõrvalt, sest mäletasin, et see konstruktsioon variseb maha. Hakkasin teist teed peo suunas tagasi minema. Tänav oli täis peolisi. Kuulsin Pille häält, aga ei näinud teda. Hüüdsin Pillele, et ma kuulen ta häält. Pille vastas, et ma kuulaks Maaja häält. Vastasin, et ma kuulen seda. Pille ütles, et Maaja räägib kõige valjema häälega.

teisipäev, november 07, 2017

Registreerumisleht

Olin koos ühe naisega ilma riieteta. Läksime vannituppa ja panime ukse lukku. Teised kogunesid ukse taha ja tahtsid sisselaskmist. Me ei lasknud neid sisse, sest ei tahtnud näidata, et oleme ilma riieteta. Kui olin riidesse pannud, läksin suurde tuppa ja rääkisin lapsepõlve asjadest. Kahetsesin, et olin riided seljast võtnud, lapsepõlve asjad olid huvitavamad.

*
Olin tõlkinud ära ühe raamatu ja ema oli tõlget toimetanud. Ma ei olnud tõlget kommenteerinud, aga nüüd ema ütles, et ma olin mitukümmend kommentaari lisamata jätnud, ta lisas need minu eest. Mõni ütles just, et mida vähem kommentaare, seda parem.

*
Ülikoolis oli Reeli istunud sageli minust ülejärgmisele toolile ja pannud vahele jäävale toolile oma koti. Siis olin arvanud, et ta paneb koti sinna selleks, et see oleks mulle lähemal, aga nüüd hakkas tunduma, et hoopis selleks, et ma ei saaks talle lähemale istuda. Igal juhul kui tema oli pannud oma koti minust ühele poole jäävale toolile, siis mina olin pannud oma koti endast teisele poole jäävale toolile. Vaatasin Reeli praeguse semestri loengukursustesse registreerumise lehte. Ta polnud sinna kirjutanud loengukursuste nimesid, vaid koodid. Otsisin ühe koodi tähenduse välja. Selgus, et see on ühe lähiajaloo keskastme loengukursuse kood. Mina olin seda kursust kuulanud juba mitu aastat tagasi. Aga Reeli oli teinud lähiajaloo ülemastme enne kui keskastme.

*
Ühe asutuse valvelauast öeldi, et hallutsinatsioonide kuulmisest paraneb kuu ajaga, teiste sümptomitega läheb küll rohkem aega. Mõtlesin, et ma ei oska nii hästi paraneda kui teised. Täna läksime esimesse tundi ainult mina ja veel üks õpilane.

*
Ühe võrgukeskkonna kaudu sai teha endale kodulehekülje ja teiste omi külastada. Selgus, et kodulehekülgi külastati rohkem kui blogisid. Algul ma polnud endale kodulehekülge teinud, vaid olin teiste omadele sisse murdnud ja neid muutnud. Hiljem olin seal muudatused tagasi parandanud ja teinud endale oma kodulehekülje. Algul oli teiste omadele sissemurdmine vajalik olnud lihtsalt sellepärast, et ma ei osanud veel ise kodulehekülge teha ja pidin teiste omade pealt õppima, kuidas tegemine käib.

esmaspäev, november 06, 2017

Šveitsi raha

Mul oli üks paber, kuhu oli kirjutatud nimesid. Vend tahtis seda näha. Ma ei tahtnud näidata, sest üks nimi oli ühe tüdruku nime moonutus. Hakkasime magama minema. Kui olin voodisse pikali heitnud, anti mulle mänguauto mootor. Viskasin selle üle õla. Keegi arvatavasti ette ei jäänud, aga kui oleks jäänud, siis oleks see halb olnud, sest mootoril oli üks terav ots. Hakkasin mootorit uuesti otsima. Räägiti, et Euroopa riigid võiksid siduda oma rahad euro asemel Šveitsi frangiga. Osad riigid olid nõus seda tegema, teistel olid teised plaanid. Üks naine rääkis inglise keeles. Naersin ta jutu üle, sest ta tegi keelevigu. Ta kasutas asesõna tegusõnana. Mõtlesin, et Šveits ei ole ju Euroopa Liidus, nüüd hinnatakse Liitu mitte kuuluva riigi raha rohkem. Aga Euroopa Liitu mitte kuuluva riigiga oma riigi raha kursi sidumine võis olla problemaatiline, sest puudusid omavahelised lepingud. Kui üks riik oleks kehtestanud Šveitsi frangi suhtes ühe rahakursi, oleks Šveits ise võinud vahetada neid rahasid teise kursiga.

pühapäev, november 05, 2017

Kerese käsikiri

Olime maal. Seal kippus kõik vaikselt põlema minema. Toppisin pragudesse niisket täidist, et asjad ei süttiks. Üks mees oli kirjutanud, et eriti masendav on minu looming. Seni olin arvanud, et saan selle mehega hästi läbi.

*
T. Teder oli andnud isale Kerese käsikirja, mida taheti trükis avaldada. Lugesin seda käsikirja. Keres oli kirjutanud malekäikude vahele igasugu huvitavaid kommentaare maailma asjade kohta. Igal pool ta polnud nii teinud, "Malekooli" algõpetuse osas olid tal ainult malelised kommentaarid. Praegu lugesin, et Keres oli kirjutanud, et oleks selliseid inimesi vähem, keda huvitavad ainult tee ja küpsised. Mind luges ta vist selliste vähem meeldivate inimeste hulka, sest mulle ei meeldinud rääkida. Mõtlesin, et kui mulle mängitakse kaheratsu avangut, siis ei pea ma käima Rf6, vaid võin teha ka käigu f6, siis ei saa vastane käia Rg5. Või võin ka käia f5. Ma ei teadnud, kas nende käikude kohta on kuskil teooriat. Ma ei tahtnud ka järgi uurida, vaid oma peaga mängida. Aga võis juhtuda, et vastane mängib teooria järgi ja saab kiire võidu.

*
Olime Paides. Söömine toimus toas. Olin endale suure koogi ette tõstnud. Nüüd hakkas vanaema minu taldrikust koogitükke teistele jagama, et kook rutem otsa saaks, sest ta tahtis meid Tartusse saata. Isa pahandas minuga ühe asja eest väsinud häälega. Enda arvates ma polnud midagi valesti teinud. Läksin enne majast lahkumist käimlasse. Lõpuks sain aru, et see on suur ruum. Algul mulle oli tundunud, et väike. Läksime ühte muuseumi. Istusin laua taga Klausi kõrval. Ringi käis piletimüüja. Klaus ostis ühe tunni pileti. Mina ostsin kahe tunni, aga mulle tundus, et teised tahavad, et me siin veel kauem oleksime. Hakkasin internetist raamatuid tellima. Maksta sai kas elektrooniliste raamatute eest või pabervariandi eest, mis oli kallim. Tellisin pabervariandi. Aga kahtlesin, kas raamatud toimetatakse nii kiiresti kätte nagu mul vaja on.

laupäev, november 04, 2017

Putukapurk

Pidasin vannitoas veepurgis kahte putukat. Purgil oli kaas peal, kord päevas võtsin selle pealt, et vette uus õhk pääseks. Mõtlesin, et putukad hingavad vähe, üks kord päevas õhutamine peaks piisav olema. Aga võibolla oleks pidanud siiski kogu aeg kaas pealt ära olema. Panin purgi käest puuplaadile. Purk sai seejuures võibolla liiga kõva kopsu. Üks putukas hakkas justkui ähvardavalt teisele lähenema. Siis lagunesid mõlemad kaheksa jalaga putukad kaheksaks tükiks. Aga võibolla see polnudki selle kopsu pärast, vaid putukate paljunemisviis, sest ühe ja teise putuka kõik jalad jagunesid omavahel paaridesse. Siis läks vesi purgis justkui keema ja hakkas üle ääre ajama. Kui mullitamine lõppes, oli purki jäänud üle kahe korra vähem vett kui enne mullitamise algust. Putukaid enam vees ei olnud, nad olid torust alla voolanud. Mõtlesin, et mis siis ikka.

reede, november 03, 2017

Särkide proovimine

Läksin naaberhoovi ja peitsin ennast maja taha, et mind otsima tuleja mind ei näeks. Mõtlesin, et pean minema maja nurgale lähemale, sest otsija vaatab maja poole, kui ta on juba natuke maad nurgast edasi kõndinud. Läksin oma trepikoja ette tagasi. Ema tuli majast välja ning tõi mulle särke, et ma valiks, millise ma selga panen. Lähedal olid ühed noored, ma ei tahtnud hästi nende nähes riideid proovida. Aga tegin seda siiski. Esimesena proovitud särk ei kõlvanud sellepärast, et sellel oli üks nööp puudu, teistel olid muud vead. Viimasena proovisin neoonvärvi särki. See ei meeldinud mulle juba värvi poolest. Ma ei olnud kindel, kas see on neoonvärv või ainult sarnane.

Väiksem variant

Tänasel kiirmaleturniiril said Peebo ja Trohhalev 6,5 punnkti, järgnesid Ojaste, Kure, Pavlov, Tätte ja Runnel kõik 4 punktiga. Veel 7 mängijat kogusid punkte vähem. Voore oli 7 ja mõtlemisaeg 15 minutit kummalegi. Täna sain teada, et nädalavahetusel toimub AVRO turniir. Mul ilmselt oli see uudis Maleliidu koduleheküljele vaadates kahe silma vahele jäänud. Aga kahte turniiri nädalas ma ei mängi.

*
Etturite ülekaal.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 f5 4. d4 fe 5. Re5 Rf6 6. Oc4 d5 7. Rd5 Rd5 8. Lh5+ g6 9. Rg6 hg 10. Lg6+ Kd7 11. Od5 (Siiani "Malekoolist".) Le8 12. Oc6 bc 13. Lf5+ Kd6 14. Of4+ Ke7 15. Le5+ Kf7 16. Lc7+ Oe7 17. 0-0-0 Oa6 18. La5 Ob7 19. Lf5+ Kd6 14. Of4+ Ke7 15. Le5+ Kf7 16. Lc7+ Oe7 17. 0-0-0 Oa6 18. La5 Ob7 19. Lf5+ Kg8 20. Le4 Ld7 21. Lg6+ Kf8 22. Oh6+ Vh6 23. Lh6+ Ke8 24. Vhe1 Kd8 25. Lh8+ Kc7 26. Le5+ Kd8 27. Vd3 Vc8 28. Vde3 Od6 29. La5+ Vc7 30. La7 Oc8 31. Ve8+ Le8 32. Ve8+ Ke8 33. La5 Oh2 34. g3 Og1 35. Le5+ Kd8 36. Le1 1:0.

neljapäev, november 02, 2017

Bioloogia vastamine

Oli bioloogia tund. Ma olin sel õppeaastal selle õppeaine tundidest puudunud ja mul ei olnud veel ühtegi hinnet. Nüüd õpetaja kutsus mind vastama. Erinevalt teistest õpilastest kutsus ta mind klassi ette, et oleks kindel, et ei ole sohitegemist. Võtsin vastama minnes kaasa osaliselt täidetud töövihiku. Oskasin bioloogiat hästi, ainult et oli oht, et võidakse küsida ka neid harjutusi, mis on jäänud täitmata.

*
Istusime vendadega väikse köögi laua taga. Püüdsin saada laua äärde rohkem ruumi. Istuti lauanurkadesse.

*
Vaatasin oma blogi loendurit. Nägin seal ühtesid sõnu, siis need asendusid siiski teiste sõnadega. Loendur oli nüüd hakanud näitama andmeid ka selle kohta, kes on blogi lugenud. Mõtlesin, et vaatan just neid andmeid, muu on vähem huvitav. Loendur ütles, et P. Simson on teinud 7 külastust vähem kui päev varem. Need, kellest ma kirjutasin, vähendasid üksteise järel lugemist, nähtavasti oli enda kohta lugeda raskem.

*
Vaatasin maleseisu. Vastane, kellega ma olin mänginud, oli pärast mängu lõppu arvanud, et ta oleks saanud teha ühe parema käigu. Vaatasin, et selle käigu järel tuleks tõesti matt. Siis vaatasin, et mul oleks võimalus põgeneda kuningaga lagedalt kuningatiivalt nuppe täis teise tiiva suunas.

kolmapäev, november 01, 2017

Katkestusseis

Mängisin pikal maleturniiril. Kogusin 3 punkti 5 võimalikust. Mul läksid kõik turniirid hästi. Oli võimatu, et minu mängutugevuse juures halvasti läheks. Sellele turniirile pidi varsti järgnema teine pikk turniir. Mõtlesin, et sinna ma ei lähe. Siis mõtlesin, et võiks siiski minna. Kuigi kui ma mängin aastas 3 pikka  turniiri, kulub sellele 9 päeva ja jääb vähem aega tööd teha. Praegune turniir ei olnud veel lõppenud. Mul oli üks partii katkestatud. Ma ei hakanud katkestusseisu kodus analüüsima. Mõtlesin, et lähen mängima kohale ja siis vaatan, kas jätkan või alistun. Ainult et kui vastane tuleb ka mängu jätkama ja see kohe lõppeb, siis ei ole tal tegevust. Rei ütles, et ma kaotan järgmisel käigul viguri. Ma polnud kindel, kas tal on õigus. Võibolla pidin tõesti lipuga kahvli saama, aga võibolla ei saanudki kuningale tuld anda.

teisipäev, oktoober 31, 2017

Õukond ja putukad

Ükskord lugesin läbi raamatu "Louis XIV" ja viimasel ajal olen seda meelde tuletanud. Louis XIV ei pidanud mitte ainult sõda, vaid ka jahti. Jahti peeti tol ajal muusika saatel, kuskilt olen seda vist varem lugenud ka tolleaegsete sõdade kohta. Kas jahile mindi sellise muusikaga, nagu lastakse Klassikaraadios? Kas õukondlasi linnulaul ei huvitanud? Minu akna taga praegu üks lind laulab. Raamatu "Hääletu kevad" järgi võib linnulaul ka kaduda. Hiljuti oli ajalehes uudis, et Saksamaa looduskaitsealadelt on kadunud 75 protsenti putukatest. Kas siis sealt, kus looduskaitseala ei ole, veel rohkem? See uudis oli ajalehes tagapool ja pisikeselt, aga kas maailmalõpu lähenemisest ei peaks kirjutama esiküljel ja suurelt?

esmaspäev, oktoober 30, 2017

Loengud

Olime õppehoone ees. Sander kirjutas, et tal on viletsad õpingukaaslased, neid huvitavad lapsepõlvemälestused rohkem kui tüdrukute näod. Saabus loengu algusaeg. Läksin ühte loenguruumi, võtsin kotist kodus kirjutatud essee ja ütlesin Kasekampile, et ma panin sellele tiitelleheks kogemata varasema essee tiitellehe, ma vahetan selle veel ära. Essee kohta ütlesin, et see on üks vana ja väga vilets essee. Läksin teise loenguruumi, kus toimus see loeng, mida ma praegu pidin kuulama. Loengupidaja rääkis minuga, aga pidin paluma tal korrata, sest mu oma kott esimese rääkimise ajal summutas juttu.

*
Läksime loengusse, mida pidasid kaks vaimulikku. Artur esitas neile nende jutu kohta saksakeelse küsimuse. Artur oli nooremana ka rääkinud, et ta tahab õppida selgeks ladina keelt, siis saab rääkida nii, et teised aru ei saa. Vaimulik sai Arturi küsimuse peale vihaseks. Sander ütles mulle, et kui loengu algul paluti ühed raamatud vastu võtta, siis tema seda, mis talle ei meeldinud, ei võtnud. Mina vastasin, et mina ühe teise raamatu võtsin. Vaimulikud rääkisid, et kes ei ela õigesti, need on patused. Läksin aeda ja kogu aeg kõlas kõrvus emotsionaalse häälega vaimuliku sisuga jutt. Põgenesime lennukiga. Lennuk tulistati alla. Katapulteerusime. Ma ei mäletanud, kas katapulteerumine on võimalik või saavad alla tulistatud lennukites inimesed surma. Jõudsime õnnelikult maapinnale. Varsti jõudsime vaimulike mõjualast oma alale, mis tähendas kannatuste lõppu. Jooksime mööda tänavat. Krister kukkus väsinuna maha. Artur jooksis edasi, aga mina läksin Kristeri juurde. Kui ta püsti sai, hakkas Artur juba silmapiirilt kaduma, üks Arturist kiirem jooksja oli veel kaugemal. Niiviisi meie seltskond laguneski.

pühapäev, oktoober 29, 2017

Esimeste korruste lammutamine

Vaatasin oma vana õpilaspäevikut. Olin sinna tagumistele lehekülgedele kirjutanud hindeid. Need olid ühe testi tulemused, mille Pille oli mulle andnud. Test oli mõeldud minust mitu aastat vanema klassi õpilastele. Kui ma olin testi ära vastanud ja teada saanud, millised vastused on õiged ja millised valed, oli Pille andnud mulle selle testi teist korda, et vaadata, kas jäi meelde. Teisel korral oli õigete vastuste protsent suurem kui esimesel, aga kõik ei olnud siis ka õiged. Ma ei teadnud, kas ma olin neid hindeid päevikusse kirjutanud õppeaasta ajal või pärast õppeaasta lõppu. Õppeaasta ajal võis päevikusse kirjutada ainult õpetaja pandud hindeid. Vaatasin ühte oma kaustikut, kuhu olin joonistanud rahvahulga pimedas toas. Näitasin seda pilti ka Toomale. Kuigi pilt oli hästi välja tulnud, see Toomast eriti ei huvitanud.

*
Vaatasin võrgust "Eesti Ekspressi". Avastasin, et seal on ilmunud uus arvustus minu raamatu "Ajalugu unenägudes" kohta. Mõtlesin, et hea raamatu kohta arvustusi ikka koguneb, isegi kui kõik ei ilmu kohe. Arvustaja kirjutas, et ta on minust noorem ja tema enam kõigi nende asjade tähendust ei tea, millest selles raamatus juttu on. Raamat talle siiski meeldis. Ta kirjutas, et ta ei tea, kas mind tuleb psühhiaatri juurde saata. Mul oli raamatus osa materjali esitatud kuulutustena. Selle osa kohta jätkus arvustus eraldi leheküljel ja oli samuti vormistatud üksteisest joontega eraldatud kuulutustena. Kui olin arvustuse lõpuni lugenud, näitasin seda ka emale. Juhtisin tähelepanu, et see kuulutuste osa on pöördel.

*
Tartus oli maju, mille esimene korrus oli laotud silikaatkividest ja ülemised korrused olid puust. Nüüd taheti rohkem kui sajal sellisel majal esimene korrus lammutada ja asendada muu marterjaliga. Lammutamist ei tahetud ette võtta kõigi selliste majade puhul, vaid ühel tänaval. Ma ei teadnud, kuidas ülemised korrused oma kohal püsivad, kui alumine alt ära lammutatakse. Lammutustööd võeti ette nähtavasti sellepärast, et kahe materjali kokkupuuteprakku võis minna vesi. Räägiti, et sellistes majades on joogiasutused, kus käivad tugevamad maletajad. Olin ühes poes. Võtsin kahte kaupa. Vaatasin, et kaup käes sulab. Ütlesin müüjale, et kuna kaup sulab, siis ma söön selle enne maksmist ära, aga maksmata ei jäta. Kui kaup oli söödud, siis ütlesin, et ma vaatan, kas mul on üldse piisavalt raha kaasas. Olin võibolla kaks kuuli ära söönud ja sõin veel kaks, aga ei olnud enam kindel, kas ma sõin neid kokku kaks või neli.

laupäev, oktoober 28, 2017

Vooru algus ja tunni lõpp

Mulle tuli maleturniiril vastaseks Peebo. Ütlesin, et mängime nii nagu vanasti. Selgitasin, et varem on mõni mängija mängu ajal rääkinud, mis variante ta arvestab. Mõtlesin, et mulle võidakse varsti märkus teha, sest vooru ajal ei tohi rääkida, vähemalt mitte valju häälega. Kui tund lõppes, läksin aknalaualt oma kotti võtma. Tundus, et raha polnud kotist ära varastatud. Minu laual oli taskunuga. Küsisin Kristjan G-lt, kas see on minu või kellegi teise oma. Ütlesin, et taskunoad on üksteisele nii sarnased, et ei saa aru. Lisasin, et esimene seda tüüpi nuga oli mul Soomest toodud, see mulle meeldis, aga see läks Tristani käes kaduma. Rääkisin, et käin hommikuti külma duši all. Kristjan kiitis, et see on väga tervislik. Vastasin, et aga ühel korral hakkas mul külma duši all käimise järel paha. Rääkisin, et küsisin siis arstilt nõu, kas võib käia ja mida arst selle peale soovitas. Arsti meelest oli järjest sooja ja külma duši all käimine kasulik, aga seda tuli teha lühidalt. Kristjan imestas, et arst mul seda ära ei keelanud, kui ühel korral juba paha hakkas.

reede, oktoober 27, 2017

Maailma ajalugu III

Mait Kõiv, Märt Läänemets, Linnart Mäll, Üllar Peterson. „Maailma ajalugu. III. Islamimaailm. Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia maad. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid. Aafrika rahvad ja riigid.“ Tallinn, Koolibri 2016. 326 lehekülge.

Eestlaste „Maailma ajaloo“ esimest köidet lugedes imestasin, et see räägib vanaajast vaid Vahemere piirkonnas. Aga hiljem on selgunud, et kaugema maailma kohta kirjutati lihtsalt eraldi köide. Ühest ajalehest lugesin, et sari ongi kavandatud vaid kolmeköitelisena. Kuna need aga kõige uuemasse aega välja ei jõua, siis loodetavasti tuleb köiteid siiski rohkem.

Raamat „India ajalugu“ tundus tavalisest ajalooraamatust igavam. Nii see Aasia ajalooga siiski alati ei ole, sest muuhulgas Aasiast rääkiv „Maailma ajaloo“ kolmas köide oli selles sarjas ilmunutest kõige huvitavam. Eriti huvitav tundus lugemise ajal Linnart Mälli peatükk Indiast. Raamatu „India ajalugu“ autor Daniélou loetleb oma teoses võimalikult palju nimesid, aga Mäll on läinud teist teed, nimetades vaid kõige suuremaid India riike, kuna kõigist rääkimine polevat võimalik. Eesti lugejale oleks ehk veel huvitavam, kui oleks kirjutatud mõnest suurest ja mõnest väiksest kui Eestile sarnasest. Mälli kui Esindamata Rahvaste Organisatsiooni asutaja puhul oli muidu olemas huvi ka väiksemate rahvaste vastu.

Nagu Mäll nimetab suuremaid India riike, nii nimetavad erinevad autorid arhitektuurist rääkides kõige suuremaid hooneid. Kas aga kõige suurem on alati kõige parem? Sorokin nii ei arvanud, pidades hiigelsuurte hoonete ehitamist ja tohutus mahus kirjutamist laiduväärseks kolossaalsuseihaks.

Ka muus osas ei ole kaugematest maadest kirjutades otsitud Eestile sarnast. Kõiv indiaanlastest kirjutades ei keskendu nendele, kes elaksid eestlastega sarnases kliimavöötmes, vaid kõige arenenumatele. Eestlased olid aga samal ajal arengus maha jäänud.

„Maailma ajaloo“ esimene köide oli minu arvates soomlaste sama pealkirjaga teosega võrreldes liiga poliitikale keskenduv. Kolmandal köitel seda puudust ei ole, rohkem on juttu sellest, mida inimesed mõtlesid ja uskusid. Vähemalt teevad nii Peterson, Mäll ja Läänemets. Esimese ja kolmanda köite ühine autor Kõiv kirjutab ka kolmandas köites esimesele köitele sarnasemas stiilis.

Erinevalt Mällist püiab Kõiv loetleda võimalikult palju erinevaid tsivilisatsioone, kultuure või riike. Seejuures on vähem arenenud ühiskonnas riigi mõiste kasutamine vaieldav, nagu ka Kõiv ise tunnistab. Kuskilt olen varem õppinud, et Mustas Aafrikas olid küll riigid olemas, aga need suurelt osalt hävisid orjakaubanduse mõjul. Kõiv sellisest laastavast mõjust ei kirjuta ja viib Aafrika riikide ajaloo kaugemale välja. Indiaanlastest rääkides kasutab ta sünonüümidena sõnu tsivilisatsioon ja kultuur, aga Jaanson õpetas ülikoolis, et iga kultuur ei ole veel tsivilisatsioon. Kuskil olen näinud, et sünonüümideks peetakse sõnu tsivilisatsioon ja kõrgkultuur, kuid kõrgkultuurid on vaid osad kultuuridest.

Kõige pikem on Petersoni kirjutatud islami osa, mis on paigutatud köite esimesse poolde. Islam on suhteliselt hilise tekkega, seega räägitakse varasematest aastatest köites sageli taga pool kui hilisematest. Paljudes ajalooraamatutes on olnud nii, et mida hilisemasse aega jõutakse, seda pikemalt hakatakse kirjutama. Peterson räägib pikemalt aga just islami tekkest. Ta toob võrdlusi ka tänapäeva ja islamist varasema ajaga.

Peterson on oma uurimisteemast üsna vaimustuses. Ta imetleb Aasia riikide suurust, Koraani haaravat stiili ja islami arhitektuuri. Muhamedist kirjutas ka Carlyle, kes nii vaimustatud ei olnud ja ei pidanud Koraani stiili kõige paremaks, kuigi nimetas Muhamedi kangelaseks. Mulle „Maailma ajaloos“ toodud Koraani katkendid haaravalt ei mõjunud, aga ilusad tundusid osad pildid mošeedest, millel olid erinevad kuplid erinevatel kõrgustel. Ida-Aasia arhitektuur oli Lääne-Euroopa arhitektuurile selle poolest vahepeale jäävatest mošeedest sarnasem, et ka Ida-Aasias on kasutatud viilkatuseid.

Ennustasin kunagi, et kui islamiusulisi palju Euroopasse kolib, siis võib ristiusu ja islami kokkusulamisel tekkida uus religioon. „Maailma ajaloos“ näidatakse, et kokkusulamisi on toimunud varemgi. Timuri riigis sulas islam kokku mongoli traditsioonidega, Mogulite riigis püüti kokku sulatada islamit ja India religioone. Araablaste vallutuste võimalike põhjustena nimetatakse usulist vaimustust ja Araabia poolsaare ülerahvastatust. Ka praegu põgenevat islamiusulised Euroopasse nii kodusõja kui ka kliimamuutuste tõttu, mis tekitavad põuda ja nälga.

Matistamine lippude lõppmängus

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Oc5 4. Re5 Of2+ 5. Kf2 Re5 6. d4 Lf6+ 7. Kg1 Rg4 8. Ld2 (Siiani "Malekoolist".) b6 9. h3 R4h6 10. Oc4 Ob7 11. b3 0-0-0 12. Oa3 Ve8 13. e5 Lg6 14. Kh2 Re7 15. Vhf1 R7f5 16. Od5 c6 17. Oe4 Lg3+ 18. Kh1 Rh4 19. Re2 Rf3 20. Vf3 Lh4 21. Od3 g5 22. Kg1 g4 23. hg Rg4 24. Vh3 Lf2+ 25. Kh1 c5 26. Vg1 Og2+ 27. Vg2 Lf1+ 28. Rg1 La1 29. Vg4 La2 30. Lc1 cd 31. Vd4 Ve5 32. Re2 Vhe8 33. Oe4 Ve4 34. Ve4 Ve4 35. Rc3 Ve1+ 36. Le1 La3 37. Le8+ Kb7 38. Ld7+ Kb8 39. Vd3 Lc1+ 40. Rd1 Lh6+ 41. Vh3 Lg6 42. Ld3 Lc6+ 43. Kg1 Lc5+ 44. Kf1 Lb4 45. Ld8+ Kb7 46. Vc3 Lf4+ 47. Ke2 Lh2+ 48. Ke1 Le5+ 49. Kd2 Lf4+ 50. Re3 Lf2+ 51. Kc1 Le1+ 52. Kb2 Ka6 53. Lc8+ Ka5 54. Rc4+ Kb4 55. Lf8+ Kb5 56. Rd6+ Ka6 57. Lc8+ Ka5 58. Rb7+ Ka6 59. Rc5+ Kb5 60. Ld7+ 1:0.

Tunni algus

Ühest kohast leiti veepõhja alt naftat. Nüüd hakkasid riigid sellepärast tülli minema, kes nafta endale saab. Tahtsin sellest kohast lahkuda. Läksin suvilast välja, aga õuel nägin suurt koera. Seetõttu läksin majja tagasi.

*
Läksin kooli. Esimene tund oli inglise keel. Kogunes rohkem kui ühe rühma jagu õpilasi ja valiti endale kohti. Öeldi, et Kati S. peab saama selle koha peal istuda, kus ta alati on istunud. Õpetaja küsis, kellel tänaseks õppimata on. Vastasin, et minul, sest homme on teises aines eksam. Hakkasin kahetsema, et olin seda öelnud, sest natuke ma kodus ikkagi mõtlesin, mida võiks inglise keeles jutustada, ja rohkem mul polnud plaanis selle üle ka edaspidi mõelda.

neljapäev, oktoober 26, 2017

Valimata kandidaadid

Eilses "Tartu Postimehes" kahetseti, et linnavolikogus ei olevat keskkonnakaitsjaid. Mina rohelisele kandidaadile hääle andsin, tema valimisliit sai volikokku sisse, kandidaat ise mitte. Erakonna kandidaadil on vist võimalus oma saadikurühma poliitikat ka erakonna struktuuride kaudu mõjutada, isegi kui ta ise valituks ei osutu. Valimisliidu puhul tundub see võimalus olevat väiksem.

Kahtlane koht

Olin tõlkinud ühte raamatut, nüüd oli käsikirja toimetatud. Vaatasin, et toimetaja oli vist käsikirjas ühe koha valeks parandanud, sest kirjas oli, nagu oleks raamatu autorit mõjutanud kommunism. Minu mälu järgi oli ta pigem kommunismi vastane, kuigi ei pidanud kommunismi ja kapitalismi vastuolu kõige tähtsamaks küsimuseks. Mõtlesin kontrollida oletatavat viga algteksti põhjal. Vaatasin, et ajalehes "Sirp" on seda raamatut arvustatud, toimetaja on tuginenud ilmselt sellele arvustusele, sest arvustuses oli seostatud raamatu autorit kommunismiga. Ainult et arvustaja oli kirjutanud väikeste teadmiste põhjal.

kolmapäev, oktoober 25, 2017

Sõna järgivaatamine

Tahtsin järgi vaadata ühe sõna tähendust. Kui koputasin mitu korda selle sõnaga vastu seina, tekkis selle koha peale aken, nii oli järgi vaatamine võimalik. Mõtlesin, kas ma ei peaks nüüd tooma arvutit uue aknaga tuppa, et oleks kergem töötada. Kui ruumil oli nüüdsest ühe akna asemel kaks, võis tuba külmemaks minna. Olin ühes asutuses. Böhm istus minuga samas lauas ja esitas eelnõu, mille vastuvõtmist ta pooldas.

*
Olin tunnis. Meil oli üks näidend. Ütlesin, et seda võiks lavastada. Vaieldi vastu, et selles näidendis on tegelasteks puud, neid on raske mängida. Aga hakati seda siiski tegema. Klassi ette kõndis üks naine, kes ei olnud meie klassi õpilane. Ta ütles, et seda asja ta ei tea, lisades improviseerides, et või siiski teab.

teisipäev, oktoober 24, 2017

Kirjanik Hellat

Hiljuti lahkus elavate hulgast kirjanik Hellat. Ta oli üks tuttavatest kirjanikest. Käisin tema perel külas juba varases lapsepõlves ajal, mida ma väga hästi ei mäleta. Tema poeg oli umbes minu vanune ja natuke noorem. Nende pere kohta räägiti, et nad kolivad sageli Tallinna ja Tartu vahet. Hiljem elas Hellat ühes kolmandas kohas.

Ühte külaskäiku Hellatite koju mäletan paremini. Siis elasid nad parajasti praegusel Tartu Jakobi tänaval. Oli tema poja sünnipäev. Külas oli ka teisi lapsi. Üks laps rääkis, et mõtles kinkida plaati, aga teadis, et Hellatitel on juba plaate palju. Nägin ka Hellati piibukogu. Külaskäik lõppes nii, et Hellat küsis meie pere lastelt, mis kellaks me peame koju minema. Vastasime, et ei tea. Hellat helistas seepeale meile koju ja ütles meie emale, et me ei tea, mis kellaks peab koju minema. Meie ema ütles, et me läheksime kohe koju.

Hellat käis ka meil külas. Ühel korral näitasin talle Ott Arderi lasteluulekogu. Rääkisin, et seal on kaks sellist luuletust, et kui lugeda üks rida ühest luuletusest ja teine rida teisest luuletusest, siis tuleb kokku, nagu need oleksid kirjutatud ühe ja sama luuletusena. Hellat ütles, et mingi seos peab siin tõesti olema. Enda pere kohta rääkis ta, et teda pidi lapsepõlves vitsaga raamatutest eemale ajama, aga tema poega peab vitsaga raamatute juurde ajama. Surmakuulutuste põhjal tundus, et nüüd töötab tema poeg siiski raamatukogus.

Hellat käis meil külas ka siis, kui suvitasime 1980. aastate teisel poolel Meelval. Seal vaatas ta uut "Vikerkaare" numbrit. Ta kritiseeris ühte autorit, et see ei ole tema meelest luuletaja. Talle vist ei meeldinud, et selle autori luuletused olid liiga negatiivse sisuga.

1990. aastatest said meist naabrid Peedu kirjanike suvilas. Seal oli kaks maja, millest kumbki oli jagatud neljaks korteriks, üheksas korter oli veel saunahoones. Meie korter ja Hellatite korter olid kõrvuti. Osades ruumides oli vahesein nii õhuke, et hääled kostsid läbi, ühes toas oli ka paksem kivisein. Vana Hellat ei olnud kõige sagedamini kohal käiv pereliige, rohkem mängisime tema pojaga. Aga ühel aastal tegime jaanituld koos vana Hellatiga. Tol päeval ütles ta oma pojale: "Poeg, kas sul on häälemurre?" Poeg vastas: "Vaevalt." Lõkke ääres lauldi laule. Kui võeti üles laul "Kauneim linn on Eestis Tartu", siis Hellat ütles, et see on vale laul, see on korpuse poiste laul.

Hellat oli vahepeal kirjanike liidu Tartu osakonna esimees. Tol ajal käisin tookordses kirjanike majas vaatamas Tartu-Tallinna meeskondade välkmalematši. Hellat tuli ka seda vaatama. Matši lõpul küsiti, kas midagi süia ka pakutakse. Hellat vastas, et selle peale ei tulnudki. Selle eest teda pärast natuke kritiseeriti.

Ühel korral kohtusin Hellatiga kirjastuse sünnipäevapeol. Tol ajal oli üks minu vend sõjaväes. Hellat ütles, et nimekaimud peavadki sõjaväes olema. Siis sain aru, et üks tema eesnimedest kattub minu venna eesnimega.

Ühel korral käis Hellat meil külas, kui ta oli kirjutanud ühele raamatukäsikirjale saatesõna. Toimetaja kritiseeris teda, et teise inimese raamatus ei sobi nii palju endast kirjutada. Hellat arvas, et toimetaja on tema peale pahane tegelikult raamatuvälistel põhjustel.

Hellati raamatutest olen läbi lugenud vähemalt ühe luulekogu. Sealt mäletan mõtet, et unenägu ei ole konstrueeritav. Unenägude üleskirjutajana olen nõus, et parem on kirja panna päriselt nähtud kui väljamõeldud unenägusid. Aga Heinsaare üks raamat on vist konstrueeritud unenägu, see mulle siiski meeldis. Minu toas riiulis on ka Hellati mälestusteraamatute sari. Selle algust olen lugenud, aga tervikuna veel mitte.

Pikk taotlus

Pidime minema panka rahataotlust esitama. Kirjutasin taotlust. Kirjutades kasutasin kolme erinevat värvi pastakat. Teksti oli palju, aga read ei olnud sirged, mõni rida algas madalalt ja lõppes kõrgelt. Tegin juba kirjutatule vahelekirjutusi. Mõtlesin, et sellise taotluse korral mulle arvatavasti raha ei anta. Aga sain jätta selle mustandiks ja võtta uue puhtandi. Ema asus juba panga poole teele. Ma jäin veel igasuguseid dokumente otsima, mida kaasa võtta.

*
Tahtsin Kati P. ukse taha minna. Minuga tuli kaasa kaks vene poissi. Kati elas suures majas. Üks poistest lasi trepikoja uksel olevat korterikella ja ise jooksis minema. Kati läks parajasti trepist üles. Seletasin talle, et tulime kolmekesi külla. Siis liitus neljanda külalisena veel üks tüdruk.

esmaspäev, oktoober 23, 2017

Tund, kaitsmine, ekskursioon

Algas inglise keele tund. Tundi tuli ka neid, kes olid seni olnud teises rühmas. Kristjan G. ütles, et ma õpetaja aitamiseks projektori laua peale tõstaks. Küsisin õpetajalt, kas on vaja tõsta. Õpetaja naeris, sest tehnika oli vahepeal edasi arenenud, aga selget vastust ei andnud. Viisin tõstmise lõpule. Mõtlesin, kuhu istuda. Mõtlesin, et ei istu otse Eriku kõrvale, vaid jätan ühe tühja tooli vahele. Erik võis selle üle pettunud olla.

*
Algas minu magistritöö kaitsmine. Kõigepealt pidas kõnet isa. Tema esinemist peeti väga heaks. Seejärel tuli minu kord rääkida. Mõtlesin, et ma ei tohi uhket nägu teha, muidu arvatakse, et ma loodan saada hinde selle abil, et mul on selline isa. Tahtsin näidata enda kõne ajal diapositiive, aga kõigepealt küsisin, kuidas diapositiive näidatakse. See võis mulle hinde panemisel kasuks tulla, võidi vaadata, et ma olen õppimisvõimeline, ma õpin ettekande jooksul diapositiivide näitamise selgeks.

*
Tegime ühes majas kirikuõpetajast giidi juhtimisel eksursiooni. Meist käis kõige ees Tristan, kes oli liikumissuuna kohta nõu andnud, teisel kohal oli Lauri K., kes oli samuti selle kohta nõu andnud. Mina olin rivis viies, mis oli ka üsna eespoolne koht. Äkki hakkas kirikuõpetaja jooksma ja teised tegid tema eeskujul. Mina jooksma ei hakanud. Aga siis mõtlesin, et ma võin seda veel teha, sest jooksu eesmärk ongi, et rivi järjekord muutuks.

Vastutulijate arvamus

Mulle tuli vastu lollikari. Mind nähes ütles üks loll: "See on üks meie hulgast." Teine loll vaidles vastu: "Ei, see on üks loll."

pühapäev, oktoober 22, 2017

Kolmeratsu avang

Nõrkus kuningatiival.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Oc5 4. Re5 Re5 5. d4 Od6 6. de Oe5 7. f4 Oc3 8. bc d6 9. Ld4 (Siiani "Malekoolist".) Lf6 10. Oc4 Lg6 11. 0-0 Re7 12. f5 Lg4 13. h3 Lh4 14. Lg7 Vg8 15. Lh6 Lh6 16. Oh6 Od7 17. Vb1 0-0-0 18. Of7 Vg3 19. c4 Rc6 20. f6 Re5 21. Oh5 Vgg8 22. f7 Vgf8 23. Of8 Vf8 24. Vf6 Rc4 25. Vh6 Re5 26. Vf1 b6 27. Vh7 Oe6 28. Vg7 Oa2 29. Vg8 Rd7 30. Og4 a5 31. Vf8+ Kb7 32. Od7 Oc4 33. Vd8 Of1 34. Kf1 Ka6 35. f8L b5 36. Va8+ 1:0

Ameerika Hääle kuulamine

Töömeestel oli tööpäev lõppenud. Nende tööriistad olid ehitatavas majas laiali. Pakkisin neid kokku.

*
Tahtsin kuulata Ameerika Häält. Olin oma esialgse Ameerika Hääle parooli ära unustanud ja uusi teinud, aga nüüd tuli mulle esimene parool meelde ja sisestasin selle raadiosse. Saingi jaama kätte. Öeldi, et kõiki paroole, mis on kunagi tehtud, saab kasutada. Saates näidati skisofreeniahaigeid. Saadet kogunes vaatama suur rahvahulk. Haiged saates läksid oma jutu lõpetuseks selg ees naerdes läbi ukse. Kommenteeriti, et tahavad hirmutada.

*
Avasin oma blogi. Aga keegi oli selle muutnud loetamatuks. Varem olid seal olnud valged tähed, aga nüüd oli laialivalguv valge värv. Püüdsime blogi taastada. Tuba oli pime. Hoidsin vahepeal silmi kinni. Kui need jälle lahti tegin, siis selgus, et vahepeal oli läinud lamp põlema. Kui ma oleks püüdnud lampi põlema saada silmade lahtioleku ajal, oleks see võinud ka mitte süttida, sest siis oleks mõelnud, et miks kohe ei sütti.

*
Tulin Kalda teel bussi pealt ja hakkasin minema oma Kaunase puiesteel asuva kodu suunas. Enne Kalda tee hoovi sisenemist istusin maja ette maha. Maas oli üks toit. Mõtlesin, kas seda süia. Algul tundus see iiveldama ajav, aga siis mõtlesin, et tegelikult on see väga maitsev, ja hakkasin sööma.

laupäev, oktoober 21, 2017

Latikas


Kurdina tunnis

Oli tund ruumis 102. Ma ei kuulnud enam õpetaja juttu. Õpetaja ütles, et ma siis kõrvaarsti juurde läheksin. Mulle tundus, et võibolla ei ole viga minus, sest teise koha peal kuulis.

reede, oktoober 20, 2017

Kaardimäng pööningul

Olin koos kahe poisiga pööningul ja hakkasime kaarte mängima. Võtsin enda kätte kolmandiku kaardipakist. Küsisin, kas korraga tuli ära jagada terve pakk või osa pakist. Poisid vastasid, et terve pakk. Mul olid kaardid käes läbisegi. Vanasti isa oli õpetanud, et need tuleb panna masti järgi järjekorda. Aga nii oleks võinud teised aru saada, mis kaardid mul käes on. Kaalusin, kas mitte panna kaarte siiski masti järgi. Minu lemmikmast oli risti, aga pärast selle väljavalimist oli õpetatud, et risti on kõige nõrgem mast ja poti kõige tugevam, seetõttu tulevat panna poti kõige paremale ja risti kõige vasakule. Aga mõtlesin, et paneks poti ja risti siiski kõrvuti, mõlemad on mustad mastid. Küsisin poistelt, kas meil mängus trump ka on. Selgus, et trumbiks oli ärtu. Algul käisin välja kahelisi kaarte, andes tihisid teistele. Siis mõtlesin, et nüüd hakkan ise tihisid võtma. Mul olid nii ärtu äss, kuningas kui ka emand, nendega pidi tulema kolm kindlat tihi. Käisin kõigepealt välja ärtu emanda. Aga üks poiss võttis selle ärtu ässaga ära. Ütlesin, et selgub, et pakis on sama kaarti rohkem kui üks, mul on ka ärtu äss. Poisid ütlesid, et tuleb lugeda, mis kaardile on kirjutatud. Minu ärtu äss oli tihedas kirjas täis kirjutatud. Üks poiss uuris seda ja ütles, et see kaart on mõeldud kasutamiseks arvutimängus. Mul kukkus osa kaarte kahes suunas käest maha, nii et teised mängijad võisid näha, mis kaarte mul on. Kui tahtsin neid uuesti maast üles korjata, leidsin neid ainult ühest suunast.

neljapäev, oktoober 19, 2017

Tõlgenduse tulemus

Klaus hakkas tegema kõhulihaste harjutust, nii et lihased klõbisesid. Ütlesin, et osav küll, aga mulle see ikkagi ei meeldi. Läksin taha tuppa. Mõtlesin, et nagu unenägusid, nii saab tõlgendada ka inimesi. Ainult et mõlemal juhul sõltub tõlgendus sellest, mida näha tahetakse.

kolmapäev, oktoober 18, 2017

Tükk küljest

Läksin mullahunnikute peale. Aga seal töötasid suured masinad, millele ei tohtinud ette jääda. Öeldi, et Kanada küljest võib lõigata ühe tüki, sest see on küll Kanada osa, aga mitte ühegi tema provintsi osa. Kuid kui seda oli tehtud, siis teatati välismaalt, et kui raamatupood saadetud raamatul sildi küljest rebis, siis seda raamatut rohkem müüki ei saadeta, vaid ainult vaatamiseks.

*
Tribüünidel istusid sportlased eespool ridades. Läksin ka sinna. Krister hakkas saali ees kõnet pidama. Vaatasin korraks tema poole, siis pöörasin pilgu ära.

teisipäev, oktoober 17, 2017

"Eesti Postimehe" malenurk

Ajalehes "Eesti Postimees" ilmus vana kalendri järgi 18. juunil 1905 tundub, et järjekorras esimene malenurk. Seal kirjutatakse muuhulgas:

"Meie teeme omale ülesandeks male sõpru ajapikku mitmesuguste ülesannetega ja mängudega tutvustada. Selle juures võtame kõik tarvilikud nimetused ja sõnad Grenzsteini "Male-õpetusest," et mitte malekeeles lahkuminekut ei tuleks. Ainult ühes asjas peame A. Grenzsteiniga lahku minema. Kuna Grenzstein maleruudud eestikeelsest aabitsast võetud tähtedega tähendab, ei taha meie ladinakeelsest tähestikust mitte lahkuda ja nimelt sellepärast, et meie muidu kõigist teistest rahvastest lahku läheksime."

Raamat "Male Eestis" selgitab, et Grenzstein kasutas malelaual tähti a, b, d, e, g, h, i ja k. Sest c ja f on võõrtähed. Võibolla on arutatud ka, kas kasutada ladina või gooti kirja. Grenzstein on kirjutanud, et ladina tähtedest on kergem aru saada kui gooti tähtedest, aga tema ajaleht jäi võibolla majanduslikel põhjustel siiski gooti kirja juurde. Sarnast teemat on arutatud arvatavasti ka Venemaal. Venelastel on oma tähestik, aga mõne koha peal nad kasutavad ladina tähti, sealhulgas malelaua ruutude tähistamiseks. Meil tuli matemaatikatunnis osata kirjutada mõnda kreeka tähte.

On väidetud, et Nõukogude Liidus oli male populaarne sellepärast, et valitses diktatuur ja inimesed ei saanud muudes küsimustes vabalt mõtteid väljendada. Seda seost kõigutab veidi, kui Vene keisririigis hakkas uus malerubriik ilmuma aastal 1905, mis oli revolutsiooniaasta, kui vabadus tundus suurenevat.

Grenzstein oli juba varem Eestist lahkunud, tundes, et siin teda ei mõisteta. Aga kui tema terminoloogia tegi alles võidukäiku, siis see kinnitab, et selline sisetunne ei olnud tal täielikult tegelikkusega kooskõlas.