pühapäev, juuni 25, 2017

Sarnased avangud

Vaba liin.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 7. Rc3 c6 8. Vb1 Kh8 9. Lc2 (siiani "Maleaabitsast") Rbd7 10. Of4 Re4 11. Vfd1 Rdf6 12. Re5 Od7 13. f3 Rc3 14. Lc3 Vc8 15. b4 dc 16. Lc4 Rd5 17. Od2 Of6 18. f4 Oe8 19. Of3 Oe5 20. de Lb6+ 21. Kh1 a6 22. a4 Of7 23. e4 Re3 24. Oe3 Le3 25. Vd3 Lf2 26. Vbd1 Lb6 27. a5 La7 28. ef ef 29. Lc2 Lb8 30. Ld2 Oe6 31. Vd6 Vfe8 32. Oh5 g6 33. Of3 Ob3 34. Vb1 Oe6 35. Od1 Od5+ 36. Kg1 La7+ 37. Kf1 Lb8 38. Ob3 Ob3 39. Vb3 Vcd8 40. Vbd3 Vd6 41. ed Ld8 42. d7 Ve7 43. Vd6 Kg8 44. Ld4 Vg7 45. Lb6 Ld7 46. Vd7 Vd7 47. Le3 Vf7 48. h3 Kg7 49. g4 Kg8 50. g5 Kg7 51. h4 Kg8 52. Le2 Kg7 53. h5 gh 54. Lh5 Kg8 55. g6 hg 56. Lg6+ Kf8 57. Le6 Kg8 58. Le8+ Kg7 59. Lc8 Kg6 60. Ke2 Kg7 61. Kd3 Kg6 62. Kc4 Kh5 63. Lg8 1:0

Näiline kaitsetus.
1. f4 d5 2. Rf3 g6 (siiani samast raamatust) 3. e3 Og7 4. d4 f5 5. Rbd2 Rf6 6. Re5 0-0 7. Rdf3 Rbd7 8. Od3 Re5 9. Re5 Re4 10. Oe4 fe 11. Od2 Od7 12. Le2 a6 13. 0-0-0 Ob5 14. Lf2 Oe5 15. de c5 16. Lh4 e6 17. Lh6 Vf7 18. g4 Lf8 19. Lh4 Vc8 20. Lg3 Od7 21. h4 b5 22. h5 gh 23. Vh5 b4 24. Vdh1 c4 25. Lh4 Le7 26. Le7 Ve7 27. Ob4 Vg7 28. g5 Oe8 29. Vh6 Og6 30. Kd2 Of5 31. b3 cb 32. ab Vb7 33. Od6 Vb6 34. Vh7? Oh7 0:1. Otsustav viga tuli sisse pärast söömispausi.

laupäev, juuni 24, 2017

Paide ja Riia

Meie klass proovis tänavu uuesti ülikooli astuda. Üksteise järel selgus, et üks ja teine klassikaaslane ei saa sel korral sisse. Eelmine kord me olime sisse saanud, sest keskkool oli eksamite tegemise treeninguks, tänavu sellist treeningut ei olnud.

*
Selgus, et sellel teel, mida ma olin seni pidanud Paide Uueks tänavaks, on esimesel lõigul majad teise tänavanimega. Uue tänava siltidega oli aga hiljem ära keerav harutee. Ühel korral oli üks mees, kes Paidet tundis ja tahtis sinna uuesti minna, mult Tartus küsinud, kus Paides Uus tänav asub. Olin öelnud, et see on bussijaamast ära keerata. Nüüd selgus, et sellise õpetuse peale ta võis tänavat mitte leida, kui nägi, et sealt ära keerates tulevad teistsugused sildid.

*
Vaatasin ühest raamatust vana Riia ja Läti kaarte. Leidsin sealt selliseid riiginimesid, mis ei olnud mulle varem tuttavad. Riia oli üks linn, aga jagunes mitme riigi vahel. Olin kirjutanud hiljuti Euroopa ajaloost ühe riigi nime kasutades, aga nüüd nägin, et ka keskaegse Euroopa kaardil olid teistsugused riiginimed kui praegu. Üks poiss hakkas ühte ajakirja vaatama. Tundus, et tal oli eesmärk sealt naiste pilte leida.

reede, juuni 23, 2017

Eksamisõltuvus

Kaitsesin auditooriumi tagapoolse koha peal magistritööd. Rääkisin pingutusega. Ruumi saabus juhendaja. Kui vait jäin, siis juhendaja ütles, et kaitsmine sai ootamatult läbi, sest oponenti ei tule. Mõtlesin, et ma olen eksamite tegemise sõltlane, mul lähevad need alati hästi. Või kui ma sõltlane olen, miks ma siis pingutusega rääkisin? Tegelikult see oli ainult hetketunne, üldiselt oli kõik hästi.

*
Minu toa põrandal tehti seadmete parandamistööd. Mõtlesin, et mina ei oska ühtegi sellist tööd, ma oskan ainult vaimseid töid. Tagatoast leidsin, et mulle on valmis pandud uued riided, et ma need täna selga paneksin. Tahtsin minna tagumisse vannituppa pesema ja uksed vahelt kinni panna. Aga uksed ei olnud head, need võisid praokile vajuda.

neljapäev, juuni 22, 2017

Sünnipäevakink

Mul oli sünnipäev. Kristel tuli sel puhul külla ja kinkis söömiseks kala. Nii oli ta teinud ka varem. Sõin seda kala, seejärel proovis seda Pille, aga jättis söömise pooleli. Mulle oli tulnud feisbuki kaudu õnnitlusi. Ema ütles, mida ta nende õnnitluste juures vaatas. Ma ei teadnud, kas ma kuulsin õigesti. Üks minu feisbuki tuttav oli juba mõne aja eest riputanud üles kuulutuse, et otsib oma poega taga. Poega polnud siiamaani leitud.

*
Võtsin sahtlist pabereid. Näitasin Klausile, et varem me oskasime paremini joonistada. Olime joonistanud fotode järgi. Ei olnud täpselt aru saada, mis on foto ja mis joonistus. Klaus võttis neid pabereid kaasa. Ütlesin, et ta võib pärast minu paberid tagasi tuua ja enda paberid endale jätta.

kolmapäev, juuni 21, 2017

Huvi suurus

Rääkisin vennaga, et huvi erinevate tegevuste vastu on erinev. Tõin näiteks, et blogi kirjutada tahan ma iga päev, malega tegeleda osadel päevadel ja tantsida ei taha ühelgi päeval. Lisasin, et vastumeelseid asju tegema saab ennast sundida tahtejõuga.

Dostojevski teosed

Ütlesin, et olen lugenud kahte Dostojevski teost, üks neist oli "Idioot" ja teine ei tule meelde. Parandasin, et nüüd mul tuli meelde, et ma ei lugenud kahte Dostojevski raamatut, vaid üks oli ta enda raamat ja teine raamat tema kohta. Parandasin uuesti, et olen lugenud siiski kahte Dostojevski teost. Küsiti, mis mul nüüd meelde tuli. Ütlesin, et olen lugenud ühte Dostojeveski romaani ja ühte tema lühemat juttu, mis ilmus Grenzsteini lugemikus.

teisipäev, juuni 20, 2017

Seitseaastakud

1977 - sündisin.
1984 - läksin kooli.
1991 - Eesti taasiseseisvumine.
1998 - liitusin eurolistiga.
2005 - asutasin blogi.
2012 - asutasin ajaloolisti.

Uus õppimissüsteem

Hakkasin õppima. Tõlkisin vene keele õpikust ühe osa ära. Varem oli mul vahel jäänud õppimata, sest olin unustanud, mis aines õppida anti, aga nüüd mõtlesin kasutada uut süsteemi, et õpin iga kord kõigiks järgmise päeva tundideks, sõltumata sellest, kas õpetaja koduseid ülesandeid annab. Läksin koolimaja esimesele korrusele ja vaatasin stendi. Nüüd oli meil uus ladina keele õpetaja. Selleks oli Tanel. Ta nõudis eelmisest õpetajast rohkem. Ta oli riputanud stendile oma õpetamiskava ja kavatses õpetada neli päeva nädalas. Ta oli tabelisse kirjutanud, et verbi "olema" pööramine on ladina keele raudvara. Läksin teisele korrusele klassiruumi tagasi. Vahepeal oli laud ringi pööratud ja minu kohale oli istunud uus inimene. Küsisin, kus mu kott on. Kott oli laua all.

esmaspäev, juuni 19, 2017

Valel pool teed

Maleolümpial olid omavahel mänginud Viikmaa ja Turu, viimane oli selle lühipartii võitnud. Rei kiitis, et see oli väga huvitav mäng ja matt pandi puhta tulega, mitte nurga all nagu mõnes teises mängus. Vaatasin, et pärast seda mängu on Turule tehtud viidete arv hüppeliselt tõusnud, sest nii huvitavat mängu hinnati kogu maailmas. Varem oli Turule 0,6 viidet, aga nüüd kümneid. Pille küsis kodus, mitu osavõtjat maleolümpial on. Vastasin, et ma ei tea. Vaatasin malelehest. Viimases numbris polnud seda kirjas, vaatasin siis eelviimasest. Seal oli kirjas arv üle 60. Aga sain aru, et see pole osavõtjate arv, vaid laudade arv. Osavõtjate arvu teadasaamiseks tuli see arv korrutada kahega, nii et osavõtjaid oli siiski üle 100. Hakkasime seda huvitavaks peetud partiid vaatama. Diagrammil oli seis, millest mõned käigud hiljem oli antud matt. Tundus, et matt tuli vankritulega läbi toru. Märkasin, et laual olevad nupud moodustavad ühest servast teiseni ja sellega ristuva kolmandast neljandani kulgevatest ridadest risti. Oli öeldud, et malelaual mustreid märkavad nõrgemad mängijad. Mina polnud kohe märganud. Nimetasin ühe mehe nime. Üks teine mees ei teadnud, kes see on, ja küsis, kas tõlkija. Ma ei teadnud, kas ta tõlkija on. Ütlesin, et ta tegeleb mitmesuguste asjadega.

*
Istusime kõrtsis. See oli selline koht, kus oli kombeks mängida malet. Hakkasin malelauale nuppe peale panema, aga see võttis palju aega, sest nuppe oli rohkem kui kahes värvis. Läksin koju teisi nuppe võtma, aga nendega ei läinud palju paremini. Mõtlesin, et kõige mugavam oleks olnud, kui ma oleks võtnud oma taskumalenupud.

*
Olime leppinud kokku, et lähen ees rongipeatusesse ja teised tulevad kirjanike suvilast järele. Ma ei oodanud rongi peatuses, vaid teisel pool teed. Rong tuli ootamatult ette. Jooksin üle tee, et peale jõuda. Mõtlesin, et varem on ju rong ulatunud peatuses seistes ülekäigukohani. Jõudsin veel viimasest uksest peale. Mõtlesin, kas see pole veduri uks. Rongis oli palju rahvast. Istusin akna all ühe võõra inimese kõrval. Kontroll tuli peale. Ütlesin, et mul pole piletit, sest selle pidid ostma teised pereliikmed. Kontrollid rääkisid edasi, aga ma ei saanud aru, kas minuga ja mida nad rääkisid, seetõttu ma ei vastanud. Lõpuks öeldi, et see on teine rong, mis sõidab teise kohta, ma pean minema maha. Küsisin, kas enne Tartut raudtee hargneb. Vastati, et see rong sõidab läbi Tartu küll, aga kaugemale. Läksin peatuses maha. Ma ei teadnud, kui palju järgmise rongini aega on, nüüd käisid rongid harvemini. Peatuses kohtusin ühe tuttavana tunduva inimesega, aga nägin halvasti. Küsisin, kes ta on. Ta vastas, et Klaus, ta tuli Tartust siia. Selles peatuses oli raudtee kaheharuline ja märkasime, et õige rong oli sõitnud ette teisele harule. Tuli jälle joosta. Klaus jõudis minust enne peale. Kui mina vedurisse jõudsin, oli Klaus sellest juba edasi läinud. Ütlesin rongijuhile, et minu pilet peaks olema teiste pereliikmete käes. Rongijuht ütles, et mul tuleb siiski pilet osta. Küsisin, kas eelmine siseneja ei ostnud kahte piletit. Rongijuht vastas rahuliku häälega, et ostetud oli hoopis 23. Hakkas tunduma, et rongijuht teeb kogu aeg nalja. Võis ka olla, et osteti tõesti 23 piletit mõne klassiekskursiooni jaoks. Võisin osta ka ise endale pileti. Aga ma ei teadnud veel, kas ma kotist raha ka leian.

pühapäev, juuni 18, 2017

Raamatule mittevastav tulemus

1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 7. Rc3 c6 8. Vb1 Le8 9. c5 Lh5 10. b4 (siiani "Maleaabitsast") Rbd7 11. b5 Re4 12. Lc2 Rdf6 13. bc bc 14. Of4 g5 15. Oe5 g4 16. Rd2 Rg5 17. La4 Od7 18. Vb7 Vfd8 19. Va7 Vab8 20. Vb1 Vb1+ 21. Rdb1 Rh3 22. Oh3 gh 23. Va8 Va8 24. La8+ Kf7 25. Ra4 Le2 0:1.

*
Andres Laiapea blogis ilmunud arvustus raamatu "Male ja sõjakunst" kohta on uuesti avaldatud ajalehes "Eesti Maleelu" nr. 2/2017. Üks raamatust võetud tsitaat mulle seal ei meeldinud: "Kui su vastane on keevalise temperamendiga, proovi teda ärritada. Teeskle nõrkust, et tema võiks muutuda upsakaks." Minu meelest kui inimesed käivad samas klubis mängimas, siis nad peavad püüdma omavahel hästi läbi saada. Mängu ajal rääkimine pole reeglite järgi üldse lubatud. Väljaspool mänguaega peaks mängust rääkima objektiivselt, et mõlemad saaksid targemaks.

Söögivahetund lõppes

Üks poiss oli varem mõelnud minuga sama moodi, aga nüüd mõtles teist moodi. Ta seletas muutust sellega, et tal läks skisofreenia üle.

*
Üks tüdruk ütles, et ülikooli ajal jäid tal aastaarvud iseenesest meelde. Mul olid need ka meelde jäänud, aga mitte iseenesest, vaid õppimisega. Kuigi mitte suure, vaid väikse pingutusega.

*
Mulle anti koolis tagasi minu algkooli vihikuid. Kodus olid alles hilisemate klasside vihikud, aga olin arvanud, et kõige vanemad pole säilinud. Mul oli hea meel, et siiski ka vanemad alles olid. Aga ütlesin, et praegu on kodu ääreni täis, nüüd läheb see lõhki. Üks poiss tahtis mulle võlga tagasi maksta, aga ei mäletanud, kui palju ta oli laenanud. Ma ka ei mäletanud, aga pakkusin mingi summa. Poiss ei uskunud, et see oli nii väike. Pakkusin siis natuke suurema. Poiss naeris, sest ma olin jälle öelnud tegelikust väiksema arvu, aga maksis teisena nimetatud summa.

*
Koolis oli söögivahetund. Enne sööklasse minekut läksin wc-sse. Seal oli tüdrukuid. Ma ei saanud aru, kas see polegi enam poiste wc. Vaatasin ukselt silti. Selgus, et sildi järgi oli see nii poistele kui ka tüdrukutele. Varem olin jõudnud söögivahetundidel söömise lõpuni viia, aga nüüd ma ei jõudnud isegi sööklasse siseneda, enne sai vahetund läbi. Läksin ülemisele korrusele tundi. Õpetaja rääkis midagi asjade välismaa päritolust. Ütlesin, et mul on Eesti päritolu asjad. Õpetaja vastas, et ta ka ei saanud aru, kas see on rootsi, saksa, või kanada inglise keel. Kaks tüdrukut tulid uksest sisse ja läksid klassi ette, et kahekesi esineda. Õpetaja ütles, et räägitakse, et need tüdrukud on homod. Tüdrukud ei kommenteerinud seda arvamust. Üks esineja oli targa näoga, teine lihtsameelsega.

laupäev, juuni 17, 2017

Majanumbrite muutmine

Poisid mängisid palliplatsil palli. Mina mängisin kõrvalplatsil üksi teise palliga. Mul oli küll mänguoskus väiksem, aga pall parem. Kõndisin endise Pireti ja Kerstini maja juurde. Vaatasin, et selle tänavaline kuuluvus on ära muudetud, samuti majanumber. Läksin vaatama, kas ka endisel meie majal. Sellele oli ka antud uus tänavanimi, aga teine kui naabermajal. Sellele taheti ka anda uut majanumbrit, aga polnud veel otsustatud, milline, seepärast oli maja küljel neli erinevat numbrivarianti, mõni paremini ja mõni halvemini loetav. Majad olid lisaks üle värvitud. Mõtlesin, et majanumbrite muutmine on halb, sest kui ma olen kuskil kirjutanud, mis numbriga majas me elasime, ja inimesed seda kohta vaatama tahavad minna, siis nad lähevad nüüd numbri järgi valesse kohta.

reede, juuni 16, 2017

Nelja pirniga lamp

Valmistusin kooli minema, aga väljas algas tulistamine. Tulistaja hüüdis ühte sõna. Mõtlesin, et lähen kooli teiselt poolt maja. Tahtsin veel vajutada oma toa laelambi lülitit. Aga vajutamine ei mõjunud. Klõpsutasin lülitit mitu korda. Vaatasin lambipirne lähemalt. Nägin ripendavaid hõõgniite. Ütlesin emale, et lambil on neljast pirnist kaks läbi. Alles oli saanud uued pirnid panna. Ei teadnud, kas klõpsutamine ajas need läbi või olid need juba enne läbi.

*
Olin pikal maleturniiril. Osa voore oli mängitud ja osa alles ees. Mulle öeldi, et J. Lomp on mängu juurde õppinud, ta on võitnud kõik mängud. Vastasin, et ta on ülikooli cum laude lõpetanud ja saadab ajaloolisti kõige rohkem kirju. Lombi käest kuulsin, et mängitud on ainult kaks vooru, mitte kolm, nagu ma alguses arvasin.

*
Üks tüdruk oli pöördunud minu poole, et ma tema ülikooli lõputöö mõned päevad enne kaitsmist läbi vaataksin. Nõustusin vaatama, kuigi ta oli kirjutanud inglise keeles. Mõtlesin, et peaks teda hoiatama, et viimastel päevadel enne kaitsmist on köitmise järjekorrad pikemad. Ema vaatas, mis parandusi ma olin teinud. Ta tegi märkuse, et ma olen hulga vigu parandamata jätnud. Vastasin, et sel korral ma loen kiirema meetodiga.

neljapäev, juuni 15, 2017

Karmi poliitika toetajatest

"Der Spiegeli" võrguväljaandes kirjutati suurte inimhulkade uuringust, mis näitas, et tänapäeva maailmas valivad võimukaid poliitikuid end ebakindlana tundvad valijad, see olevat kompensatsioonimehhanism. Tean ka ajaloost, et diktaatorid on leidnud toetust kriisiaegadel.

"Frankfurter Allgemeine Zeitung" kirjutab kunstnikest, kes oma kunstiliste tõekspidamiste tõttu olid vaimustatud Esimese maailmasõja puhkemisest ja läksid vabatahtlikuna rindele. Mujalt tean, et üks selline kunstnik oli ka Hitler. Mõni on seletanud tema kurjust sellega, et ta oli kunstnikuna andetu, aga Itaalia ajaloost olen juba varem lugenud, et sõjakas oli kogu futuristide kunstnikerühmitus. Nüüd loetud artiklis mainiti ühe kunstniku puhul, et ta tapeti hiljem Hitleri võimu ajal eutanaasia sildi all, kuna ta põdes skisofreeniat. See ei ole teatavasti ainult Hitleri aja probleem, vaid ka Rootsi ajal põletati psüühiliselt haigeid inimesi nõidadena ja ka praegu kasutavad osad inimesed diagnoose süüdistustena.

Varem olen lugenud saksa võrgulehtedest ka "Die Welti", aga eile enam ei saanud, sest see küsis lugemiseks parooli. Seda ma ei hakka tegema.

kolmapäev, juuni 14, 2017

Vanamehe karistamine

Istusin koolitunnis. Ma ei kirjutanud õpetaja juttu üles, sest mul oli kombeks õppida õpiku, mitte õpetaja jutu järgi. Aga õpetaja võis teha sõnade töö nende sõnade peale, mis ta suuliselt andis, mitte õpikus olevate peale. Muidu oleks võinud need sõnad üles kirjutada, aga selle jaoks ei olnud laua peal ruumi, sest minu pinginaaber Erik oli laotanud lahti maakaardi. Andsin enda ees istuvale Ivole kammi küljest murtud plastmassitükikesi, et ta nendega inimesi viskaks. Aga hakkasin kartma, et need võivad visates silma minna, seetõttu tahtsin neid enda kätte tagasi. Ivo ütles, et need ei lähe silma, seepärast andsin need jälle talle. Hiljem vaatasin, mis Ivo minu kotti alles on jätnud. Ütlesin, et ta on ära võtnud isegi haigekassakaardi, võibolla mul oleks olnud vaja arsti juurde minna. Ivo ütles, et tema ei võtnud seda ära. Ta andis selle tagasi.

*
Pidin minema ühele tänavale. Aga selgus, et pidin minema hoopis teisele tänavale. Nende nimed oli segi aetud, sest need paiknesid kõrvuti. Vahepeal jäi nende vahele veel kolmas tänav. Need tänavad olid pikad.

*
Poisid ja tüdrukud õppisid samas klassis, mis võis hiljem tunduda uskumatu. Ma eriti tüdrukute poole ei vaadanud. Ühe poisi kohta öeldi, et ta on andekas, aga talle on eesti keel nii raske, et ta saab selles kolmesid. Mõtlesin, et võibolla õpetaja on temast halval arvamusel, kuna ta on minu vend ja siis peetakse samasuguseks. Seletasin, et palavikuga ei saa õppida.

*
Olin arsti juures. Mulle anti tõend kooli viimiseks, et ma olen nii haige, et ei või kehalise kasvatuse tundides osaleda. Ma ei tahtnud seda tõendit, sest mulle nendes tundides osalemine meeldis. Vaatasime filmi. Seal sõidutasid nooremad mehed ühte vanemat meest paadiga. Seletati, et see vanem mees oli inimesi tapnud, seetõttu taheti teda karistada, aga otsustati mitte hukata, vaid üksikule saarele viia, sest ta oli ka heategusid teinud. Vanamees jäeti paati üksi, et ta siiski paadis nälga sureks. Aga hetk hiljem vajus paat tema alt põhja, sest selle põhjas oli auk. Tänu sellele mees pääses. Ta vajus ka algul vee alla, aga kuna ta ei olnud enam paadis, siis otsustas ujumist proovida. Ta kerkis pinnale, ujus kaldale ja oli pääsenud. Tema saabumisest teatati suurtükipauguga.

teisipäev, juuni 13, 2017

Töökate list

Kõndisin mööda teed. Õhus lendasid pääsukesed. Sõin ühe neist liblikatest ära. Ma olin "Loomade elu" lugenud ja mäletasin, et selle värvikombinatsiooniga liblikad ei ole mürgised. Siis tuli mulle meelde, et selliste värvidega liblikaid on rohkem liike ja mõni neist on küll mürgine. Hakkasin raamatust otsima, kas ka see liik.

*
Üks mees tappis ühe inimese ära. Seejärel läks tapja lavale ja hakkas esinema kivide tõstmisega. Ta tõstis kahte kivi korraga, kergitades neid jõnkshaaval kõrgemale. Ta ei tõstnud kõige suuremat raskust, sest tal polnud täna tahtmist oma rekordit korrata. Ta asetas kivid õrnalt pea kõrvale. Kui oleks tegemist olnud veel suuremate kividega või ka nendesamade kivide puhul, oleks võinud tulla kogemata suurema hooga liigutus, mis pea katki teeb. Kui kivid olid lõpuni tõstetud, siis publik juubeldas, sellest hoolimata, et mees oli tapja. Nüüd tahtis ta mind ka ära tappa. Põgenesin eest. Jooksin palja jalu majast välja. Jälitajad võisid pealtnägijatelt küsida, kus suunas läks sokkideta inimene. Põgenesin Jürgen I. ja tema vanemate koju. Kui kodus oleks olnud ainult vanemad, siis nad poleks mind võibolla ära tundnud ja poleks sisse lasknud. Mind võidi sealt veel otsima tulla. Kui saabus söögiaeg ja mind kutsuti sööma, siis ei tahtnud ma kööki minna, sest seal polnud kardinat ees ja jälitajad oleks võinud mind aknast näha. Võtsin binokli ja vaatasin vastasmaja aknast sisse. Binokli abil nägin, et vastasmajas vaatab üks jälitaja binokliga mind.

*
Olime hotellis. Tuli valida, millises toas ööbida. Valida oli, kas minna samasse tuppa ühtede tüdrukute või perekonnaliikmetega. Bristol pakkus kolmandat varianti, et ma võin konkureerida temaga samasse tuppa minemise õigusele. Ma tahtsin jääda kahe esimese variandi vahel valimise juurde. Pidasin enda asutatud ajaloolistis kirjalikke loenguid nagu õppejõud. Suurem osa ajaloolastest olid listi kirjutajatest laisemad ja ei viitsinud isegi lugeda. Ma ei saanud üldse vastuseid, aga ühel päeval võis tulla paberajakirjas arvustus minu listi saadetud kirjade või ajalooteemaliste blogisissekannete kohta, kus näidatakse kätte kõik vead, mis ma olen mälu järgi kirjutades teinud. Mõtlesin anda listilugejatele lingi oma teise blogi enda paberil ilmunud teoste nimekirjaga. Varem ma olin arvanud, et linki ei saa anda nii, et sellel klikkides ei jää esikohale selle sissekande isikututvustuse osa, aga nüüd mõtlesin välja, kuidas saab. Peale teoste nimekirja jäi sellesse valikusse allpool ka kaks unenäokirjeldust, millest ühes oli nimetatud Oudekkit. Mõtlesin, miks kõikide aastate unenäokirjeldused ühes jorus ei tule, vaid kaks on teise kohta läinud.

esmaspäev, juuni 12, 2017

Lahtine uks

Näitasin õppejõule elektronkataloogist, et leidsin Itaalia fašismi kohta ühe seni loetutest kriitilisema raamatu. Ütlesin, et see on välja laenatud. Siis vaatasin, et ei olegi välja laenatud, need märgid tähendavad muud. Mõtlesin, kas minna koju jala või bussiga. Üks võimalus oli minna korraks bussi ja sellest kohe väljuda. Aga nii ma ei teinud, vaid jäingi bussi. Bussil ei läinud üks uks sõitma hakates kinni. Püüdsin seda kohendada. Ma ei saanud ust lahti lasta, muidu oleks see hakanud väljapoole ripnema ja oleks millelegi vastu minna võinud. Ütlesin teistele, et nad lahtise ukseaugu lähedal ei seisaks.

pühapäev, juuni 11, 2017

Lermontovi poeemid

M. Lermontov. „Poeeme“. 1961. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn. Tõlkinud V. Daniel, H. ja R. Mänd. Kaane kujundanud G. Pant. Illustreerinud E. Lepp. 252 lehekülge.

Võtsin raamatukogust kaks Lermontovi raamatut sellepärast, et oli vaja ühte tsitaati. Aga kui raamatud olid juba koju toodud, siis lugesin neid tervikuna. Tsitaadi leidsin samuti.

Poeemide kogu meeldib mulle juba sellepärast, et sellel on ilus sinine kaas. Kaanele on pealkiri ja autori nimi kirjutatud kuldtähtedega, mis näitab hinnangut raamatule. Minu maitse järgi on sinine siiski veel ilusam kui kuldne, kuigi sinise ja kuldse kombinatsioon on vast parem kui oleks ainult sinine. Samuti on ilus, kuidas poeemide salmid on üsna rasvases kirjas lehekülgedele paigutatud. Raamatus on ka huvitavaid illustratsioone, aga mittepildiline osa on piltidest ilusam.

Raamatusse mahub kuus poeemi, millest varem loetud hiljem ilmunud Lermontovi raamatu omadega kattub üks. Praegu loetud raamatu puhul on vist kõik nii pikad, et võib poeemiks lugeda. Teises raamatus mul ühe poeemiks nimetatu puhul tekkis küsimus, kas see on poeem või ballaad.

On kahju, et raamatus pole toodud poeemide kirjutamis- või esmaavaldamisaastaid. Aastaarv ei anna informatsiooni mitte ainult ajaloo, vaid ka ilukirjanduse puhul. Üksikluulekogus ei ole konkreetsete luuletuste kirjutamise aastad nii tähtsad, sest raamatu ilmumise aasta ütleb juba, et tõenäoliselt on see kirjutatud sama autori eelmisena ilmunud raamatust hiljem. Aga kui valik on tehtud kogu elu loomingu pealt, siis oleks huvitav teada, mis on kirjutatud millisel eluperioodil. Lermontovi teostes on küll autobiograafilisi sugemeid, mis ütlevad ise, et hilisemaid teoseid kirjutades on ta varasemates ideaalides pettunud. Ta ei kannata enam nii suure üksindustunde all, aga ei hinda ka enam nii palju kuulsust ja ideaale. Kuigi ta vaatab tagasi noorusele, ei tee ta eriti juttu lapsepõlvest. Eelmisena loetud raamatus oli üks lapse hällilaul, aga autorist nooremale põlvkonnale. Kui Lermontov vaatab kaugemasse minevikku, siis tolle aja täiskasvanute või täiskasvanuks saajate tegevusele.

Lermontoviga on mul vähemalt nii palju ühist, et mõlemad on kirjutanud riimilist luulet. Tänapäeval seda iga luulehuviline ei hinda. Või siis ütleb, et riime võis kasutada minevikus, aga et nüüd on riimiline luule ennast ammendanud. Ma nii ei arva. Riimid aitavad igal ajal teost meelde jätta ja riimimine on kirjutajale endale huvitavam kui niisama kirjutamine. Mõni räägib kulunud riimidest, aga ei kordu ju ainult riimid, vaid ka teemad. Lermontovil korduvad juba eluajal duellide ja enneaegsete surmade teemad. Teemade kordumisi märkasin rohkem kui riimide kordumist, sest keskendusin mõttele. Tõlke puhul ei saa pealegi konkreetses riimis autorit süüdistada, sest tõlkija võib valida luulereast riimsõnaks teise tähendusega sõna kui on seda teinud autor. Vene keeles kirjutatud teos konkureerib teiste venekeelsetega, aga tõlkimise järel hakkab see konkureerima eestikeelsetega.

Lermontov kirjutab venelaste sõjast kaukaaslastega viimaste enda pilgu läbi, ja mitte ülearu halvustavalt. Nõukogude ajal oli asi natuke teisiti. Siis näidati Nõukogude Liitu Ameerikast paremana isegi siis, kui tegelikult oli selles küsimuses parem Ameerika. Võidi vaid mõelda, et Ameerika all mõni autor mõtlebki Nõukogude Liitu.

Ka Lermontovi on tsenseeritud. Ta on kõigepealt ise mõnes kohas pannud kirja sõnade asemel kolm punkti ja seejärel on veel mõnes teoses tsensor osad read maha tõmmanud, nii et need pole säilinud. Sellistes kohtades on sõnade asemel vaid kriipsud. Mõnes kohas on aga sõnad olemas, ainult et kaldkriipsude vahel, seal ma ei saanud aru, kas tõlkija on rütmi huvides sõnu juurde pannud.

Mulle seletati, et ballaadi ja poeemi erinevus ei seisne ainult pikkuses, vaid et poeem on eepilisema sisuga. Aga kui ühes raamatus olid poeemid ja luuletused samade kaante vahele pandud, siis võib vist järjena ka poeemide raamatust luule sildi all kirjutada.

Rünnak etturite eest

1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 7. Rc3 c6 8. Lc2 Le8 9. Of4 Lh5 10. Vad1 Rbd7 11. b3 Re4 (siiani raamatust) 12. Re4 fe 13. Re5 Re5 14. Oe5 Od7 15. f3 ef 16. Of3 Lh6 17. Og2 Le3+ 18. Kh1 Vf1+ 19. Vf1 Oe8 20. Ld1 Oh5 21. Of3 Og6 22. Of4 Lc3 23. Og4 Of7 24. Oe5 Og5 25. cd ed 26. Vf3 Lb2 27. Lf1 Of6 28. Of6 gf 29. Vf6 Og6 30. Oe6+ Kg7 31. Og4 La2 32. Lf4 Lb3 33. Ld6 Ld1+ 34. Kg2 Ld4 35. Le7+ Kh6 36. Vf4 Ld2 37. Of3 Oe4 38. Lf6+ Og6 39. Vh4++

*
Tõnu Kalvet kirjutab ajalehes "Eesti Maleelu" nr. 2/2017: "nii-öelda heaoluriikide elanike mõtlemisvõime on rämpstoidu-söömise ning alates 1945. aasta keskpaigast käiva ajuloputuse mõjul taandarenenud, eestlast on aga elu sundinud ellujäämiseks olema väga leidlik ja loov." Minu teada Ida-Euroopas tehti siiski rohkem ajuloputust kui Lääne-Euroopas. Ja Lääne-Euroopas läks elu Hitleri langusega ehk just 1945. a. keskpaigast paremaks. Ida-Euroopas oli kõrgem maletase muude eluvaldkondade rõhumise kompensatsiooniks. Kui Ida-Euroopas mõeldi maleseisude üle, siis Lääne-Euroopas oli võimalik mõelda, keda valida parlamenti. Vabaduse tulekul on Eestis varjukülgi nagu kadaklus, aga paremaks on läinud näiteks see, et saab kirjutada eeltsensuurita blogi ja rohkem ajalehti välja anda.

Haagi-Moskva turniir

Läksin Erikuga õpetaja kabinetti kaasa. Erik seisis kassajärjekorda ja mina tema kõrvale. Meie taha tuli kaks tüdrukut. Erik läks viisakuse pärast tüdrukutest tahapoole. Läksin temaga kaasa. Siis mõtles Erik ümber ja läks etteotsa tagasi, mina läksin jälle kaasa. Selja taga seisjate arv kasvas pikaks. Kui Erik oli kassast läbi käinud, tahtsin selle ette minna mina, aga üks tüdruk keelas, kuna ma olin seisnud Eriku kõrval, mitte selja taga, tüdruku meelest polnud see järjekorras seismine. Küsisin, kas ma pean minema siis kõige lõppu. Tüdruk vastas jah. Surusin talle selle eest rusika vastu lõuga, nii et ta hambad plaksatasid kokku. Kassasse oli ilmunud silt, et pöörduge järgmisse kassasse. Aga kui sinna läksin, oli seal silt, mis suunas kolmandasse kassasse. Läksin kolmandasse.

*
Vaatasin Kerese Haagi-Moskva turniiri raamatut. Vaadatav partii oli Nimzo-India kaitses, ma vaatasin mustade poolt. Must käis oda b4 ja andis teise odaga a-liinilt tuld. Valge käis Rb1-c3. Must taganes odaga d6. Tavaliselt avangus nii palju ühe viguriga ei käidud. Ma ei saanud aru, kuidas sai neid käike teha, kui valge kuningal oli vist a-liinilt tuli peal. Valge käis Ke1-d1. See oli üllatav, et suurmeister loobus vangerdusest. Meile oli maletrennis õpetatud, et alati tuleb vangerdada. Vaatasin, kes mängivad. Selgus, et see polnudki põhiturniiri partii, vaid turniiri ajal antud simultaani oma. Mõtlesin teistele rääkida, et seda raamatut tasub vaadata, selles pole ainult nende partiid, kes pealkirja järgi teada on, vaid mängijaid on rohkem. Mustadega mängis Ustav ja valgetega veel nõrgem mängija.

*
Läksin klassiruumis ühe laua juurest teise juurde. Lauri K. rääkis midagi. Küsisin, kas ta rääkis minuga. Ta oli rääkinud ühe teise poisiga. Räägiti, et kellegi sõnul oli talle jutuajamine Kelamiga vapustav. Ta kirjutas selle hiljem üles ja nägi õudusunenägusid. Ütlesin, et ma tean, ei räägitud poliitikast, vaid ufodest. Lauri hakkas naerma. Ütlesin, et enne poliitikuks hakkamist oli Kelam ufoloog. Lauri naeris uuesti.

laupäev, juuni 10, 2017

Lapsepõlv ja ajalugu

Õpetaja küsis Martinit. Martin hakkas raskesti jälgitava hääldusega rääkima. Ta ütles, et ta arvab, et tema tegi kooli ajal õigemini kui need, kes fakte õppisid, tema õppis muid asju.

*
Põgenesin Kaunase puiestee hoovi juurest bussipeatuse suunas. Kohtusin teiste lastega, kellega hakkasime mängima ühte mängu. Ema ütles, et ta tahab selle laua peal töötada. Tõmbusin sügavamale peidukohta.

*
Istusin plastmasskiigele ja hakkasin kiikuma. Kiigega midagi ei juhtunud, aga ma mäletasin, et ükskord oli räägitud, et rohkem kaaluvate inimeste all lähevad kiiged katki. Hakkasin kiige otsast alla ronima. Tahtsin selleks kasutada kiigepuu metallist külgtoru. Aga ma ei teadnud, mis suunas ma pean jäsemeid liigutama. Sain siiski alla. Pille ütles Tõnule, et kui ta sporti teeb, siis ta peab panema spordiriided. Ma küll ei viitsinud panna. Tõnu vastas ka, et tavaliselt ta ei pane.

*
Lugesin uut ajalooraamatut. Selle autor kirjutas, et Balti riigid on ikka veel kolm eraldi riiki, nii on raskem ennast kaitsta, ta nutab sellepärast. Mõtlesin, et olin listi kirjutanud, kuidas ka kroonik Russow ütles, et ta kirjutab pisaraid valades. Võibolla see tänapäevane ajaloolane õppis seda võtet minu kirjast, et head stiili korrata.

*
Minuga hakkasid rääkima NLKP juhid. Vastasin neile vene keeles. Vanasti ma poleks osanud, aga vahepeal olin seda keelt juurde õppinud. Ütlesin neile, et olen haige. Nad küsisid, miks ma peol ei käinud. Vastasin, et haigetele ei tee peod rõõmu. Lõpuks esitati mulle selline küsimus, millele ausalt vastates oleks saanud ainult midagi keelatut öelda. Vastamise asemel soovitasin, et vahepeal võiks küsida kelleltki teiselt.

*
Olin Paides. Hommikul enne riidepanemist hakkasin lugema ühte raamatut. Kõndisin raamatut lugedes kööki. Ühes riidehoius ütlesin, et tahan hakata raamatut lugema. Siis tuli meelde öelda, et ma juba lugesin. Artur ütles eemale kõndides teisele poisile: "Meelde tuli."

reede, juuni 09, 2017

Sõjaaegsed kirjutised

Jõudsin majja, milles ma olin elanud. Juhtisin tähelepanu, et selle paneelid on viltu. Üks naine lubas aidata hankida vajalikku informatsiooni ühe asjaga tegelevate inimeste kohta.

*
Joonistasin pilti. Tegin sellele palju detaile igasuguste asjade kohta. Joonistasin lilli ja putukaid. Joonistasin väikse ümmarguse söögilaua. Ema vaatas seda pilti. Ütlesin, mis tuleb laua külgservale kirjutada.

*
Lugesin Teise maailmasõja aegseid ajalehejutte. Üks mees kirjutas nende kohta, et need on sellised, mille üle naerdakse ainult sõja ajal, aga mitte normaalsetel aegadel. Tal tundus õigus olevat. Püüdsin vanasse arvutisse informatsiooni sisestada. Läksin suurde tuppa ja näitasin vendadele peos olevat pilti. Pille tahtis ka näha. Ma olin nõus seda pilti ainult meessoost inimestele näitama, nagu Pillele õigesti tundus.

*
Mängisin malet. Tundus, et vigurid olid niiviisi üksteise kaitsega seotud, et ei saanud paigast liikuda.

neljapäev, juuni 08, 2017

Haigete õigus töötada

Kirjutasin juba "Eesti Päevalehte" jõudnud kuulujutust, nagu keelaks seadus skisofreeniadiagnoosi korral lasteasutuses töötada. Mainisin, et kontrollisin väidet "Riigi Teatajast" ja sellist paragrahvi ei leidnud. Hiljem küsisin veel igaks juhuks psühhiaatrilt üle. Ta kinnitas, et seadustes ei ole muid piiranguid kui kaitseväkke võtmisel ja relvaloa andmisel. Aga siin läksid "Riigi Teataja" ja psühhiaatri jutt natuke lahku. "Riigi Teataja" järgi võib 3 aastat ravi mitte vajamise korral kaitseväkke võtta, kontrollisin uuesti üle, aga psühhiaater kahtles selles, sest rohtu tulevat võtta eluaeg, et tervis uuesti ei halveneks.

Sisseastumiseksamid

Olin teinud kolm korda füüsika sisseastumiseksamit ja neist kolmandal korral saanud kõige halvema tulemuse. Nüüd hakkasin tegema sisseastumiseksamit ajaloos, milles ma olin väga tugev. Tuli joosta läbi 100 meetri jooks ja selle ajal küsimustele vastata. Jooksu algus läks üle autotee. Aga seda mööda tulid autod, mis tuli kõigepealt läbi lasta. Ma nägin halvasti ja ei saanud aru, kui palju autosid tuleb. Kui liikuma hakkasin, siis mulle öeldi, et 10 sekundit varem oleks võinud liikuma hakata. Teistel jooks ainult 10 sekundit kestiski. Vastasin, et ma saan sisse punktidega. Punkte anti ainult teadmiste eest ja need olid mul suured. Mõtlesin, et tegelikult ajalooeksami teen küll hästi, aga kirjandi eest võin saada vähem punkte, sest kirjutan kirjandit ja loen teemaks olevat raamatut vaheldumisi, nii võib jutt hüplik tulla. Või ma võin kirjutada puhtandi terviklikumaks kui mustandi.

kolmapäev, juuni 07, 2017

Islamiohu alahindamine

Eilne "Postimehe" juhtkiri ütleb:

"Nugadega varustatud islamistlikud rekajuhid võivad korda saata äärmiselt jubedaid tegusid, kuid nad ei suuda vägivaldselt muuta Euroopa riikide piire (meenutagem Gruusia ja Ukraina ründamist) ja riigikorraldust ega ohustada reaalselt lääne ühtsust."

Kui aga võtta arvesse, et islamiusuliste iive on põliselanike omast kõrgem, siis on islamiusuliste näol tegemist potentsiaalse enamuse ja valitsejatega. Londonis juba olevat põliselanikud vähemuses ja islamiusuline linnapeaks valitud. Võidakse väita, et ka islami võidu korral jäävad islamistid islamiusuliste hulgas vähemusse. Aga ka kõik venelased ei olnud kommunistid ega kõik sakslased natsid, ometi tulid vastavad parteid võimule ja panid vereojad voolama.

Laua tagant trepikotta

Kirjutasin paberile. Algul kirjutasin ühte värvi pastakaga, siis võtsin kogemata teist värvi ja lisaks jätsin kogemata ühe rea vahele. Läksin alla postkastile. Postkastide all oli siil. Ta hakkas mind ründama, mida siilid tavaliselt ei teinud. Hakkasin trepist üles minema. Välisuksest tuli inimesi sisse, kes kõndisid minu kannul. Põgenesin neil eest. Siis lasin ühe naise endast ette. Mõtlesin, et jälitajad ei saa mind kätte, sest ma olen kiirem. Näitasin näpuga ees kõndiva naise tagumikku. Minu kõrval kõndiv teine naine kirtsutas selle peale nina.

teisipäev, juuni 06, 2017

Palju posti

Seisin koos vennaga vannis ja tahtsime mõlemad duši alla minna. Ütlesin, et lasen tema ette. Vend rääkis pesemise ajal, et kraani ei tohi pestes edasi-tagasi keerata, muidu see laguneb ära. Vastasin, et aga mina ei oska esimesel hetkel nii täpse temperatuuriga vett kätte saada. Tegelikult oli vennal endal ka praegu vesi liiga külmaks läinud. Kui ta vannitoast lahkus, jättis ta ukse riivi panemata ja isegi praokile. Mõtlesin, et tegelikult väljastpoolt ongi keeruline seespoolset riivi kinni panna.

*
Jõudsin oma trepikotta. Nägin, et seal, kus olid varem meie postkastid, on nüüd naabrite omad, ja vastupidi. Meie postkastides oli täna tohutult palju ajakirju. See tuli sellest, et eile olid pühad ja täna toodi kahe päeva jagu korraga. Jätsin ajakirjad kasti, kohendasin pidžaamat ja läksin trepist üles. Tuppa jõudes ütlesin köögis istuvale emale, et meil on postkastid uue koha peal ja et ma ei hakanud pidžaamaga posti üles tooma. Ema küsis, ega ma pidžaamaga kodust välja ei läinud. Seletasin, et unenäo alguses ja unenäo lõpus võivad seljas olevad riided erineda.

esmaspäev, juuni 05, 2017

Failide kopeerimine

Minu arvutiga taheti teha ühte protseduuri ja enne seda soovitati teha selles olevatest failidest ketastele koopiad. Ütlesin, et koopiad saab teha vanematesse arvutitesse. Või võibolla need on täis. Siis saab midagi eest ära kustutada. Enda failide asemel võiks kustutada süsteemifailid. Uksest tuli sisse külaline, kes ema sõnul oli purjus.

pühapäev, juuni 04, 2017

Lermontov

Mihhail Lermontov. "Luuletusi ja poeeme". Tallinn. Kirjastus "Eesti Raamat" 1982. Tõlkinud Villem Daniel, August Sang ja Marie Under. 86 lehekülge.

Lermontovi õppisime keskkooli vene keele tundides ja siis jäi temast hea mulje. Vene keelega oli mul siiski probleeme. Isa soovitas mul keeleoskuse parandamiseks vabal ajal samuti luuletusi pähe õppida. Sellega ma kaugele ei jõudnud, aga valisin päheõppimiseks vene luuleantoloogiast samuti Lermontovi.

Nüüd võtsin raamatukogust kaks Lermontovi eesti keelde tõlgitud raamatut, neist ühe sain täna läbi. Kui tunda autorit ainult tippteoste järgi, siis võib temast jääda parem mulje kui valikut natuke laiendades. Lermontovil on mõtteid, mis minu mõtetega ei kattu. Aga et ta on siiski romantismi esindaja, siis ta sobib mulle siiski mõnest teisest autorist paremini.

Lermontov elas 19. sajandi esimesel poolel, mida on nimetaud vene kirjanduse kuldajaks. Vene poliitilisest ajaloost olen lugenud, et kirjanduse õitsengu põhjustas tsensuur, mis lasi ilukirjanduses rohkem öelda kui teistes žanrites. Lermontovi luuletustes on nii poliitilisi motiive, samuti loodusest, üksindusest, negatiivsetest ja positiivsetest emotsioonidest. Vormiliselt kirjutas ta riimilist luulet ja tema rütm võib olla haarav ka seal, kus mõtted vaidlema kutsuvad. Uuema aja teadlane Võgotski on kirjutanud, et tema meelest sisu ja vorm ei ole kirjanduses kooskõlas, vaid võitlevad omavahel.

Lermontov kirjutab nii mineviku Napoleoni sõdadest kui ka oleviku Kaukaasia sõjast, kus ta ise osales. Mineviku sõjast kirjutab ta romantilisemalt ja oleviku omast realistlikumalt. 20. sajandi Itaalia diktaator Mussolini ütles, et tähtis ei ole, kes sõja võidab, vaja on rahvas lahingusse viia. Nii tundub mõtlevat ka Lermontov, kes ise suri duellil. Ta kirjutab Napoleoni sõdadest nii vene rahvast kui ka Napoleoni imetlevalt. Borodino lahingu puhul hindab ta seda, et vapralt võideldi, aga ei mõista taganemiskäsku, sellest hoolimata, et Venemaa lõpuks sõja võitis. Ka Kaukaasia sõjast kirjutab ta nii venelaste kui ka islamiusuliste pilguga ja ütleb, et seal jäävad kohalike elanike kombed külge. Ta ei mõista hukka võitlevaid pooli, vaid väejooksiku. Ühes luuletuses esineb siiski ka mõte, et ehk on magades surra parem kui lahingus.

Lermontov tundub kannatusi nautivat, sest need annavad talle kirjutamiseks inspiratsiooni. Ta kiidab tormist merd ja ütleb, et ei taha muud kuulsust kui läbi kannatuste tulevat. Kuulsuse kohta ei ole tal päris ühemõttelist seisukohta. Ta arvab, et kuulsus toob halba, aga ta ikkagi igatseb seda. Ta mõtleb ka selle üle, kas teda pärast surma mäletatakse. Ühes luuletuses ta kahetseb, et ei ole stepilind. Mõni teine autor selle asemel ütleks, et luuletuse piirides ta ongi lind.

Lermontovi luuletustest on välja loetav, et naised teda ei hinnanud, aga tema imetles naisi või vähemalt ühte. Vene kirjandusajakirjas seletati Lermontovi probleeme tema väidetavalt inetu välimusega, kuigi ise pilti vaadates poleks sellisele mõttele tulnud. Aga 19. sajandil oli negatiivsete emotsioonide väljendamine üldse levinud. Seda tegid Poe ja Baudelaire, sajandi teisel poolel teist moodi Vilde. 20. sajandi autoritest seostus Lermontov mulle inglase Kiplingiga, sest mõlemad kirjutavad koloniaalsõdadest, aga Kiplingil on enda viletsuse üle kaebamise asemel rohkem Inglismaa vägevuse kiitmist. Lermontov kasutab palju sõna "mina" ja on riigiga natuke opositsioonis. 1830. aasta revolutsiooniga võimule tulnud Prantsuse kuningas olevat sattunud rahvusvahelisse isolatsiooni, aga Lermontovi meelest oli eelmise kuninga kukutamine põhjendatud. Lermontov võib kritiseerida riigivalitsejaid, aga kiidab teisi luuletajaid, kellele tema meelest on lubamatu kurja teha.

Pöörded mängus

1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 7. Rc3 c6 8. Lc2 dc 9. e4 (siiani "Maleaabitsast") b5 10. ef ef 11. Oe3 Rd5 12. Re5 Of6 13. Od5+ cd 14. Rb5 Oa6 15. Rc3 Oe5 16. de d4 17. Od4 Ld4 18. Vfe1 Rc6 19. Vad1 Lc5 20. Vd5 Le7 21. e6 Lf6 22. Vd6 Ob7 23. Rd5 Lg6 24. Vd7 Oc8 25. Vd6 Ob7 26. Lc4 Vac8 27. Vc6 Vc6 28. Re7+ Kh8 29. Rg6+ hg 30. Lb4 Vb8 31. e7 Vcc8 32. e8L+ Ve8 33. Ve8+ Ve8 34. Lb7 1:0.

laupäev, juuni 03, 2017

Tartu Suvi 2017

Täna ärkasin telefoni äratuskella helisemise peale. Mul oli hea meel, et erinevalt mõnest varasemast maleturniiri päevast magasin äratuseni välja. Aga kui tahtsin äratust vaikima panna, pillasin unisena ja ilma prillideta telefoni põrandale. Tundus, et katki. Selle peale läks tuju esialgu nii halvaks, et kaalusin turniirist loobumist. Läksin siiski kohale. Rei ütles, et killud toovad õnne. Tal oli õigus nagu tavaliselt. Sain 8 mängust 4,5 punkti, mis on minu mälu järgi minu selle nimega võistluste absoluutselt parim tulemus. Sain 28. koha 67 osavõtja hulgas, turniirieelne paigutus oli ühevõrra madalam. Maleliidu koduleheküljel on juba tabel väljas, seal on kirjas, et esikoha sai Tarvo Seeman 7,5 punktiga, 2.-3. kohta jagavad Andrei Šiškov ja Dmitri Petrov 6,5 punktiga. Homme jätkatakse välkturniiriga. Kui turniirilt koju jõudsin, siis kuulsin, et vend oli vahepeal külas käinud, minu telefoni vaadanud ja öelnud, et see ei ole katki. Selgus, et see käivitus, kui sõrme tavalisest kauem käivitamisnupul hoida ja seejärel PIN-kood sisestada.

*
Postkasti on vahepeal laekunud üks turniirikutse.

reede, juuni 02, 2017

Päästev laev

Üks klassivend rääkis, et tal on riidehoius jälle asju taskust kaduma läinud. Oli vist teada, kes oli neid korduvalt võtnud. Võtjad tunnistasidki üles. Hakkasime nende juurest lahkuma, et minema sõita. Enne sõitu tahtsin käia wc-s. Kõndisime läbi ühe maja, meiega paralleelselt kõndis teiseusuliste kolonn. Jõudsime jõe äärde ja sealt keerasime tagasi. Algul tundus, et see on lihtsalt kordus, aga siis selgus, et ei olegi täpne kordus, vaid nüüd kõndisid teiseusulised meiega sama teed ja tapsid meid. Tundus, et pääsemise tõi see, kui jõudsime laeva, kus olid rahvuskaaslased. Kuigi need rahvuskaaslased olid sellised nagu Savisaar. Laevas hakkasin sööma. Ütlesin, et elu on halb, aga toit on hea.

neljapäev, juuni 01, 2017

Juhan Luiga

Juhan Luiga. „Mäss ja meelehaigus“. Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1995. 656 lehekülge. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast kuni lõpuni.

Kirjutasin juba selle raamatu algusest pealkirja all „Psühhiaatria ajaloost“. Raamatu ülejäänud osas on psühhiaatriast vähem ja rohkem kultuurist. Artiklite kirjutamisaeg jõuab Esimese maailmasõjani, hilisemad kirjutised on pandud teise samas sarjas ilmunud raamatusse. Paljud loetud teoses toodud ajaleheartiklid on enne sellesse raamatusse jõudmist ilmunud vahepeal veel teose „Päevamured“ kahes köites.

Kui koostasin Hendrik Sepa raamatut, siis puutusin kokku Sepa ja Luiga vaidlusega. Sepp arvustas Luiga uurimust Jüriöö ülestõusust ja arvas, et ilma ajaloohariduseta poleks seda pidanud kirjutama. Luiga kirjutas omakorda vastuse, et Sepp on kehva iseloomuga ja et tema puudustena näiteks toodud aastaarvude suhtes eksimised on kahurist kärbse laskmine.

Luiga raamatust selgub, et Luiga ja Sepa erimeelsused avaldusid ka seal, kus nad üksteise nimesid ei nimetanud. Kui Sepp pooldas kitsamat spetsialiseerumist, siis Luiga arvas, et eestlased ei saa endale kitsast spetsialiseerumist lubada, sest rahvas on selleks liiga väike. Mõnes mõttes on aga Luiga teemad sageli Sepa omadest kitsamad, sest Luiga arvustab konkreetseid isikuid, olgu kirjanikud või heliloojad, aga Sepp tegeleb sagedamini suuremate süsteemidega, nagu sõda või majandus. Ainult et Luiga peab võimalikuks arvustada üksikisikuid rohkematelt elualdelt.

Ka Sepp on tegutsenud nooruses ilukirjandusarvustajana. Sepp oli vaimustatud Noor-Eesti rühmitusest, aga kuigi ta kirjutas kriitiliselt Luigast, ei leidnud ta Tuglase loomingust üles nii palju vigu, nagu leidis sealt Luiga. Luigat lugedes mõtlesin, et Noor-Eestil oli sarnasust Itaalia fašistidega. Fašistid pidasid enda võimuletulekut nii tähtsaks, et võtsid kasutusele uue ajaarvamise. Umbes samasugune oli ka Noor-Eesti enesehinnang, kes pidasid kogu eelnevat eesti rahvakultuuri oma loomingust vähem väärtuslikuks. Nooreestlasi ja fašiste ühendav vool oli võibolla futurism. Hiljuti lehitsesin ühte oma magistriõppe konspekti, kust lugesin, et Itaalia futuristid tahtsid likvideerida raamatukogusid ja muuseume.

Luiga hindas rahvakultuuri kõrgemalt kui nooreestlased. Kui võib vaielda, kas paremini on teada kaugem ja läbiuuritum minevik, nagu võib arvata mõni ajaloolane, või vastupidi silmaga nähtav olevik, nagu arvas sotsioloog Sorokin, siis Luiga toob välja, mis on mineviku unustamises head. Rahvaluule puhul olevatki hea see, et vähem oluline on unustatud ja konkreetsete rahvalaulikute nimed ei ole enam teada. Kuid Luiga kirjutised ei ole kõiges järjekindlad. Ühes teises kirjutises ta räägib jälle sellest, kui tähtis on loomingu originaalsus. Aja jooksul muutus tema suhtumine ka Noor-Eestisse. Selle varasema albumi suhtes on ta kriitilisem kui hilisema.

Kui Luiga kritiseerib Gustav Suitsu, siis ta arvab siiski, et Suits on veel noor ja võib areneda, tal on veel teadmisi vähe. Peeter Tulviste rääkis ükskord Suitsust teistpidi, et kõige parem on Suitsu esimene luulekogu, hiljem sai ta professoriks ja tahtis kogu professori tarkuse luuletustesse sisse panna. Ükskord lugesin Suitsu kogutud luuletused kiirkorras läbi ja mulle meeldis ka algus rohkem, kuigi mõni hea luuletus oli ka tagapool.

Luiga raamatu pealkirja järgi on selles juttu mässust. Raamatu lõpust leidsin mõned mõtted, mis täiendavad Sorokini raamatut revolutsioonidest. Sorokin leidis, et revolutsiooni ei tule hinnata mitte ainult selle alguse järgi, sest järgneb diktatuurifaas, samuti mitte ainult selle loosungite järgi, sest sõnad ja teod on omavahel täielikus vastuolus. Kuid Luiga vaatab asja veel pikaajalisemalt, kuigi mitte nii põhjalikult. Luiga järgi on Prantsuse revolutsiooni eesmärgid saavutatud alles pärast revolutsiooni vaibumist. Tõepoolest, vahepeal tuli monarhia tagasi, aga nüüd on Prantsusmaa juba pikemat aega vabariik. Kuigi seda annaks seletada ka ajaloo lainetega, sest vabariike esines ka antiikajal. Aga kui Carlyle arvas, et Prantsuse revolutsioon lähtus Rousseau evangeeliumist, siis mingid ideed olid olemas juba enne revolutsiooni puhkemist, kas ei piisaks revolutsiooni asemel valgustuse kiitmisest? Üks võimalus on ka võrrelda ühiskonna arengut üksikisiku arenguga. Lastele ei meeldi liiga palju töötada ja nad jätavad koolis antud kodused ülesanded sageli tegemata, aga täiskasvanuna töötavad korralikumalt võibolla siiski sellepärast, et on lapsepõlves kuulnud, et töö tegemine on vajalik.

Kiire käpulikäija

Valmistusime kaardil olevate riikide vahel sõda alustama. Kirjutasin riigi asemel mere peale. Küsimus oli, kas see on eraldi meri või ainult laht.

*
Kõndisin mööda teed. Olin üle rohuplatsi viival rajal, kui mulle tuli meelde, et tahtsin hoopis suusatama minna. Pöörasin ringi ja liikusin endises tempos tuldud teed tagasi. Selja taha jääjatele tundus see nalja tegevat. Jõudsin oma maja ette. Ma liikusin viimasel ajal tänavatel alati kas käpuli või roomates. Võidi arvata, et see tuleb oskamatusest, aga ma liikusin kiiresti. Kui olin kodus ära käinud, läksin ühe mäe juurde, millest hakkasin üles ronima. Vaatasin, et sellest kohast läheb mägi ülemisest servast ronimiseks liiga järsuks, parem on minna vasakult poolt. Aga just seal pool hakkasin mäest alla libisema.

*
Istusin maleklassis arvuti taga. Sain suurema osa asju tehtud ja tahtsin veel teha rahaülekannet, milleks läksin enne oma nagis rippuvate riiete juurde. Selle ajaga istus arvuti taha üks iluvõimlemistüdruk, kelle ümber kogunesid teised temasugused. Ütlesin arvuti ette läinud tüdrukule, et ma tahan veel ühe asja ära teha. Ta küsis, kui palju mul sellega aega läheb. Vastasin, et kui õnnestub, siis vähe, aga kui ei õnnestu, siis kaua.

kolmapäev, mai 31, 2017

Saade Reimanist

Kirjutasin vastuseks listi tulnud kirjale:

Vaatasin reklaamitud 5-minutilist saadet Villem Reimanist internetist. Saade oli eetris seoses Reimani 100. surma-aastapäevaga. Saates öeldi, et Reimani surma puhul ilmus aastal 1917 esimene selline Esimese maailmasõja aegne "Postimehe" number, kus sõda ei olnud esikohal, vaid selle asemel kirjutati Reimani surmast. Praegu loen sama aasta "Ristirahva Pühapäeva-lehtesid" ja seal ei ole sõda ega revolutsioon üheski numbris esikohal, vaid alustatakse vaimulike teemadega, sõda tuleb alles numbri lõpupoole.

Saates räägiti ka Jaan Tõnissonist. Reimanile heidetud ette, et ta sõbrustab kirikuvastase Tõnissoniga, kuid Reiman öelnud, et ta on kindel, et Tõnisson on õigel teel. Minu meelest ei ole Tõnissoni kirikuvastaseks nimetamine kõige täpsem. Kirjas Reimanile on ta öelnud, et on religioosne inimene, kuigi mitte kirikumeelne. Aga ta ei tahtnud kirikut siiski laiali saata, vaid on kirjutanud sellest, kuidas kirikut tuleb reformida ja kuidas võiks asutada uue protestantlikuma kiriku. 1917. a. "Ristirahva Pühapäeva-leht", mis oli kirikumeelne, kirjutas, milliseid valimisnimekirju ta millistele eelistab, ja eelistatumate hulgas oli ka see, kus kandideeris Tõnisson. Kui olen arutlenud teemal, kas Päts võis kirjutada Tõnissoni lehes, siis aastal 1917 olid Tõnisson ja Päts samas valmisnimekirjas. Olen vaadanud "Postimehe" kaastööliste nimekirjaga raamatust järele, et seal Pätsi nime ei esine. Aga nüüd vaatasin järele, et ei esine ka Grenzsteini nime, kuigi Grenzstein on oma nime all "Postimehes" kirjutanud, olgugi et koos Tõnissoni vastulausega. Tõnissoni koostöö kristlastega jätkus 1930. aastatel, kui tema erakond ühines kristlaste erakonnaga. Tõnisson oli läbi aastate kirjutanud "Postimehes" kristlikele ülestõusmispühadele pühendatud tekste ja toonud ka muul ajal piibliviiteid.

Saates mainiti, et seoses Reimani matustega sõideti laevaga Tartust Kolga-Jaani. Saates öeldi, et päris kolkasse. Aga seoses sellega, et seal on elanud Reiman, käiakse seal veel tänapäevalgi. Aastal 2005 sõitsin eribussiga Kolga-Jaani Villem Reimani päevale ja teised on seal rohkem kordi käinud.

Kodus ja koolimajas

Toomas kõndis nurgadiivani peal, aga läks kogemata vastu seina ja sai haiget. Tõmbasin laua nurgadiivanist eemale, et selle peal mahuks paremini kõndima. Panime malenuppe karpi. Nuppe oli kaks komplekti segamini, tuli jälgida, et õiged nupud saaks õigesse karpi. Meile tuli külla Karpov ja hakkas ühe poisiga mängima. Olin ühel korral Karpovist kriitiliselt kirjutanud, aga täna vaatasin mängu pealt. Lõpuks jäi valge kuningas kuningatiival lagedale, tema lähedal oli must lipp. Selles kohas mäng lõpetati, öeldes, et sellises seisus tuleb varsti matt.

*
Seisin koolimaja tiivas teisel korrusel koridoris akna juures. Lugesin ühte raamatut, et valmistuda magistrieksamiks. Mõtlesin, et selle raamatu lugemine on ajaraiskamine, sest see ei ole magistritöö teemaga seotud. Siis tuli mulle meelde, et magistrieksam tuleb laiemal teemal kui magistritöö, eksamiks valmistumiseks võib seda küll lugeda. Hakkasin tiivast lahkuma. Tiivalt trepile viivast uksest ei saanud kohe läbi minna, sest enne tuli sealt mitu inimest vastu. Esimesel korrusel hakkas minuga rääkima Helen, et on leitud üks ranits, kas see on minu oma. Läksin korraks eemale ja kui tagasi tulin, seisis Heleni asemel selle koha peal Sander. Temaga rääkisin teemal, et inimkonna teadmiste hulk läheb ükskikisiku teadmiste hulgaga võrreldes järjest suuremaks ja et inimkonna teadmiste hulk pidavat iga kahe aastaga kahekordistuma. Ütlesin, et minu meelest see seaduspärasus ei pruugi alati kehtida. Sander oli nõus, et see on kehtinud arvutiteadmiste kohta, aga kui arvuteid veel ei olnud, siis polnud ka seda seaduspärasust. Läksime klassi 119. Mulle öeldi, et mul on sünnipäev, kas mina kutsun teised klassi sisse. Ma ei istunud esialgu maha, sest minu ja mu pinginaabri koha kõrvale istus Kersti. Mari L. ka imestas, et Kersti tema kõrvale ei istu. Aga Kersti näitas, et klassi ees on televiisor, mis ei ole kaldu tema tavalise, vaid uue koha poole, ta tahab paremini televiisorit näha. Siis hakkas tund pihta. Istusin maha nii, et minu ja Kersti vahele jäi üks tühi tool. Minu pinginaabrit Erikut ei olnud saabunud.

teisipäev, mai 30, 2017

Eksamite raskus

Lähenesid keskkooli lõpueksamid. Mõtlesin, mis aineks esimesena õppida. Teisipäeval pidi vist olema vene keele eksam. Täna oli pühapäev. Mõtlesin, et õpin päev läbi vene keelt. Vahepeal olin mõelnud üheks teiseks eksamiks õppida, aga sellega oli vist rohkem aega. Kuna ma olin koolist puudunud, ei teadnud ma eksamite aegu. Võis juhtuda, et lasen mõne eksami mööda. Esimene kord keskkooli lõpetades olin päevad läbi õppinud, et saada eksamid viied, aga nüüd mõtlesin teha sama, et saada kolmed. Sel korral olid raskemad eksamid ja ainult eksamiteks õppimisest ei piisanud, oli tulnud terve aasta kaasa töötada. Aga seda ma ei saanud teha, sest ma ei näinud tahvlile. Oleksin saanud istuda esimesse pinki, aga siis oleks teised mind selja tagant näinud. Vahepeal ma olin vene keelest loobunud, aga nüüd olin ikkagi minemas selle eksamile. Võibolla polnud olukord siiski nii hull kui mulle tundus. Meil olid sellised õpetajad, kes poleks vist kellelegi kahte pannud. Ühel korral olin saksa keele eksamit teinud ja siis oli esitatud ainult kergeid pealiskaudseid küsimusi.

esmaspäev, mai 29, 2017

Vanaisaga tuttavakssaamine

Olin tõlkinud ära ühe raamatu. Ema hakkas nüüd käsikirja vaatama ja ütles, et tuleb rohkem tausta uurida. See raamat oli vahepeal juba trükis ilmunud, nii et midagi enam paremaks teha ei saanud, aga oli juba tehtud.

*
Ühele minu raamatule oli keegi saatesõna kirjutanud. Ta ütles seal, et 2-aastaselt hakkasin ma vanaisa suunas jooksma, varem ma vanaisa ei tundnud. Aga joostes olin ma kukkunud ja nutma hakanud, mis olevat laste puhul tüüpiline. See oli "Maailmakorra" saatesõna, aga esimeses trükis seda veel ei olnud, saatesõna oli lisatud teisele trükile. Ma polnud varem saatesõna lugenud.

*
Vaatasin aknast välja. Väljas algas rahe. Raheterad hakkasid minema järjest suuremaks. Inimesed püüdsid endale midagi pea peale panna ja hakkasid jooksma. Aknalauale oli langenud hiigelsuuri raheteri. Aga kui ühte katsusin, siis oli see nii pehme, et ei olnud tappev. Läksin raheteri vannitoa kraanikaussi viskama. Puudutasin raheteraste kätega lülitit. Jää võis sulama hakata ja vesi võis elektrijuhtmetesse tungida. Püüdsin seda lohku, milles lüliti oli, puhastada, aga kartsin samal ajal elektrilööki saada.

pühapäev, mai 28, 2017

Materiaalsed ülekaalud

Kvaliteedi tagasiandmine.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d6 7. Rc3 Le8 8. b3 a5 9. Ob2 Ra6 10. Ve1 c6 11. e4 (siiani "Maleaabitsast")  Lf7 12. ef ef 13. Rg5 Lg6 14. Ve7 Lg5 15. Ve2 f4 16. Oc1 Rh5 17. Re4 Lg6 18. Of4 Rf4 19. gf Og4 20. Kh1 Oe2 21. Le2 Vae8 22. Lf3 d5 23. cd cd 24. Rc5 Rc5 25. dc Le4 26. Lg3 Lf4 27. Lf4 Vf4 28. Od5+ Kf8 29. Ob7 Vf2 30. Vc1 Ve7 31. c6 Vc7 32. a4 Vff7 33. Vc5 Vb7 34. cb Vb7 35. Va5 Vb3 36. Va8+ Kf7 37. Kg2 Va3 38. a5 g5 39. a6 h5 40. a7 Kg7 41. h3 g4 42. hg hg 43. Kf2 g3+ 44. Kg2 viik.

Enametturi realiseerimine.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 7. Rc3 c6 8. Lc2 Le8 (siiani raamatust) 9. Of4 Od7 10. Re5 Re4 11. Re4 fe 12. cd ed 13. Vac1 Ra6 14. a3 Rc7 15. Rd7 Ld7 16. Oe5 Vf7 17. Lb3 Re6 18. Oh3 Rd4 19. Od7 Rb3 20. Vc3 Rc5 21. Oh3 Vff8 22. b4 Ra4 23. Vc2 Rb6 24. e3 Rc4 25. Va1? Vae8? 26. Od4 a6 27. Of1 Rd6 28. Oc5 Rf7 29. Oe7 Ve7 30. h4 Re5 31. Og2 Vef7 32. Vaa2 Vc7 33. Oh3 b6 34. Oe6+ Kh8 35. Vc3 Vd8 36. Vac2 Rc4 37. Vc1 Vd6 38. Of5 g6 39. Og4 c5 40. bc Vc5 41. Oe2 Vdc6 42. Oc4 Vc4 43. Vc4 dc 44. Kf1 b5 45. Ke2 a5 46. Kd2 b4 47. Kc2 Kg7 48. ab ab 49. Vb1 b3+ 50. Kc3 Kf6 51. Va1 Ke5 52. Va5+ Kd6 53. Va7 h5 54. Va5 Vb6 55. Va1 Kc5 56. Va5+ Vb5 57. Va1 b2 58. Vb1 Vb3+ 59. Kc2 Kb4 60. Vb2 Vb2+ 61. Kb2 c3+ 62. Kc1 Kb3 63. Kb1 c2+ 64. Kc1 Kc3 65. g4 hg 66. h5 gh 0:1.

*
Aastal 2012 on Peeter Olesk kirjutanud muuhulgas Keresest ajalehes "Põhjarannik": http://pr.pohjarannik.ee/?p=4681

Sünnipäeva meelespidamine

Läksin kooli poole. Vahepeal ma ei liigutanud jalgu ja vahepeal liigutasin aeglasemalt kui ma edasi liikusin. Läksin üle autotee. Kõnniteele pääsemiseks tuli ronida üle suure lumehange. Püüdsin minna madalamast kohast.

*
Vaatasin üle pika aja Baumanni võrguleheküljele ja nägin, et minu sünnipäeval oli ta minust kirjutanud. Enne lugemist tahtsin panna ekraani vaadet suuremaks, aga tõlgendasin märkide tähendust valesti ja kustutasin hoopis selle sissekande ära. Paistis, et Baumannil oli selline blogi, kust sai ükskõik kes sissekandeid kustutada. Hakkasime otsima sama teksti teisest kohast.

*
Selgus, et Klaus kirjutab ka unenägusid üles. Ta rääkis, et tal on vanemad unenäod paremini meeles kui uuemad. Klaus tsiteeris ühte oma luuletust ja selle peale ema luges ette, milline sellesarnane luuletus temal on. Ema luuletus oli riimi minevate asjade loetelu.

laupäev, mai 27, 2017

Keelatuse kahtlustamine

Olin ülikooli õppehoones. Olin sisenenud ülikooli arvutisüsteemi. Mulle hakkas tunduma, et mul pole selleks õigust. Kui mult oleks küsitud, kuidas ma sisse sain, siis oleksin vastanud, et arvasin ühe teise inimese parooli ära. Ma ei teadnud, mida peab tegema, et enda parooli saada. Ruumis eemal oli ka õpetaja Laats, kes andis ühele oma õpilasele nõu. Lahkusin majast ja tulin koos emaga tagasi. Nüüd olid maja töötajad midagi kahtlustama hakanud. Nad küsisid emalt, kas ta on üliõpilane ja mis eesmärgil ta hoones viibib. Läksin eemale, et mulle küsimusi ei esitataks. Tänaval kõndides mõtlesin, et sellele võõra parooli kasutamisele tuleb nagunii lõpp, sest nüüd unustasin parooli ära.

*
Läksin kirjastusse, et üks ülikooli asi välja trükkida. See aine oli midagi riskianalüüsi taolist, ainult et uue nime all. Bakalaureuseõppes olin seda juba teinud, ma polnud kindel, kas nüüd magistriõppes pean uuesti tegema. Kirjastuse töötaja küsis mult, kas ta paneb tähtajaks kolme aasta pärast. Vastasin, et ei, kui varasem tähtaeg panna, siis teeb asja kiiremini valmis, parem on tähtajaks panna tänavu aasta augustis. Mõtlesin, et augustis on mul üks teine tähtaeg ka, seetõttu oleks võibolla parem olnud panna natuke hilisemaks. Olin riskianalüüsi tabeli ülikooli arvutisüsteemist kopeerinud. Nüüd mõtlesin, et tabelis on teiste üliõpilaste nimed, võibolla mind hakatakse süüdistama plagiaadis. Õnneks polnud nad arvutustehete vastuseid kirja pannud, arvutused vähemalt olin teinud ise. Aga juhul kui ma arvutusvigu ei teinud, siis võisid kahes variandis tehete vastused kattuda ja siis ei pruukinud ikkagi keegi uskuda, et ma olen ise arvutanud.

reede, mai 26, 2017

Tunniplaan selgumata

Sõin kooli sööklas. Oli õppeaasta algus. Kui söömise lõpetasin, siis mõtlesin, et võibolla on tänavu aastal meie klassi söögivahetund teisel ajal. Igal juhul olin söönud koos endast lühematega, nagu oleksin sööklasse vale vahetunni ajal läinud. Ma olin esimesel koolipäeval puudunud ja mul ei olnud tunniplaani. Aga selgus, et teistel ka veel ei olnud. Ruumijaotusplaani ei olnud ka stendile välja riputatud. Ma ei saanud aru, kuidas teised siis teadsid, kuhu tundi minna. Läksin koos klassikaaslastega teisele korrusele, kus pidi tulema meie tund. Püüdsin veel tunniplaani küsida. Tunniplaanita ei olnud mitte ainult lohakad õpilased, vaid ka Jürgen I. Küsisin, et kui tänast tunniplaani ei ole, kas ei ole siis vähemalt eilset, mille tunnid on juba selgunud.

*
Kirjutasin, et ma hakkan A. Laiapead unes nägema. Selle peale kirjutas ta mulle, et on juba aastaid blogi pidanud ja nüüd lõpetab. Minule annab ta õiguse blogile tulevaid kommentaare lugeda. Ma ei teadnud, kas ma teise inimese blogi kommentaaridega midagi peale hakata oskan. Olin köögis. Sinna tuli üks mees, kes hakkas minuga rääkima. Näitlesin vihahoogu ja karjusin tema peale. Seejärel hakkasin rahulikumalt rääkima. Vaatasin aknast välja ning ütlesin, et ma ei näe autonumbreid. Mees seletas, et on öö.

*
Täna pidime koolis esinema. Jõudsin hilinemisega saaliuksest sisse. Teised esinejad marssisid parajasti ringiratast ümber saali äärte. Neil olid kõigil ühesugused riided, aga minul teistsugused. Jäin saali tahaotsa seisma ja ütlesin, et mulle eesotsa ei meeldi minna. Kui esinemine läbi sai, seisin saali kõrval olevas ruumis. Kõik üksteise järel pahandasid minuga, et mul on valed riided seljas. Vaidlesin neile vastu, et pahandamine ei ole õigustatud. Üks poiss ütles, et mul on kõrvad ka pesemata. Sellega olin nõus, et võibolla tõesti, vahel ma unustan pesta, kuigi tavaliselt pesen.

neljapäev, mai 25, 2017

Vene ajalooajakirjast

Kirjutasin 30. aprillil listi:

Vene ajalooajakiri kirjutas hiljuti, et Nõukogude Liidus olid vähemalt vahepeal hasartmängud keelatud, kuigi mitte nepi ajal, aga seaduslik oli spordiloto, millega finantseeriti olümpiamänge. Spordiloto olevat olnud Nõukogude Liidu suurim loto. Juures oli foto spordiloto piletist, millel kasutati vene tähti, fotodel Venemaal kasutatud mängukaartidest ja kasiinolauast olid ladina tähed. Kaardimängudest olevat bridž olnud vahepeal lubatud, aga siis keelati ära kui kodanlik. Ma tean mujalt, et male oli Nõukogude Liidus eelisseisundis ja et paljud maletajad mängivad ka bridži kui sarnast mängu. Võitlus hasartmängudega lõppenud koos Nõukogude Liidu lõpuga. Sellest lugesin ajakirjast "Zagadki Istorii", mis on sageli ilmuv väljaanne ja Tartu linnaraamatukogu ajakirjanduse lugemissaali avariiulil väljas.

Eile kirjutasin:

Teise maailmasõja järel mõisteti Saksamaa juhtkonna üle Nürnbergis kohut. "Zagadki Istorii" nr. 17/2017 kirjutab, et Suurbritannia liberaalne poliitik Lloyd George tahtis sellist protsessi korraldada ka juba Esimese maailmasõja järel, aga siis ta ei leidnud toetust. Lloyd George'i puhul kirjutati veel sellest, kuidas tema poolehoid erinevatele riikidele muutus. Esimeses maailmasõjas oli ta Saksamaa vastu ja seega Venemaa poolt. Vene Kodusõjas toetas ta interventsiooni võimul olnud punaste vastu. Hitlerit olevat ta algul toetanud kui vastukaalu Nõukogude Liidule, kuid siis muutnud jälle eelistust ja asunud toetama Nõukogude Liitu Hitleri vastu. Sorokin pidas sellist poolehoiu muutlikkust üldse meelelise ajastu tundemärgiks. Lloyd George'i sisepoliitika kohta toob ajakiri välja, et tema ajal kehtestati Suurbritannias vanaduspensionid, mida hakati maksma vähemalt 70-aastastele. Olen lugenud välismaiseid ajakirju raamatukogude lugemissaalides, aga küsisin järele, et Tartu linnaraamatukogust saab ajakirju ka koju laenutada. Seetõttu ei ole uuemad numbrid sageli riiulis kohal.

kolmapäev, mai 24, 2017

Eeldiplom

Ütlesin, et soovin magistriõppe diplomit. Rosenberg andis selle mulle kätte. See oli haridusmagistri diplom, sest mul oli magistritöö veel kaitsmata. Pärast selle kaitsmist võisin saada veel ka teadusmagistri oma. Ma polnud vahepeal väga pikka aega õppetööga tegelenud, aga siis olin asja jälle käsile võtnud ja magistrieksami ära teinud. Diplomile oli kirjutatud esikaanele hinne 3, aga see ei tähendanud kolme, vaid C-d. Seda hinnet korrati veel ka kolmandal leheküljel. Muid hindeid polnud kirja pandud, kuigi olin neid saanud rohkem. Kõigile diplomi saajatele lisati nüüd diplomile fotosid tema enda kohta. Kuna mind oli vähe pildistatud, oli minu kohta diplomi teisele leheküljele pandud kolm fotot minu koduse elu kohta. Kõik ruumisolijad tahtsid seda diplomit enda kätte. Hüüdsin neile, et andke tagasi, ma pole seda ise veel läbi lugenud. Läksin õppehoone trepist üles. Vastu tuli üks mees, kes ütles tere. Vastasin sama, kuigi ei tundnud teda ära. Kui ta oleks teist korda veel vastu tulnud, siis oleksin ära tundnud, et ühe korra ma olen teda juba näinud, siis oleksin võinud küsida, kes ta on.

*
Istusin klassiruumis 102 tunnis. Minust üks koht eespool istus Ariel ja temast üks koht eespool Ivo. Ivo esitas mulle küsimusi. Ta tegi seda sellise näo ja häälega, nagu teda vastused päriselt huvitaks, kuigi muul ajal ta ei olnud selline. Tüdrukutele Ivo meeldis, sest ta oli klassis aluspesu väel ringi jooksnud. Õpetajale ka Ivo meeldis ja sellepärast sai ta rohkem kiita kui tema tarkusaste eeldanuks.

teisipäev, mai 23, 2017

Kole pealkiri

Eile nägin ajalehes mingit pealkirja tuumarelvade kohta. Mul läks ühe hetkega süda pahaks. Panin pea laua peale ja ei saanud aru, kas järgmisel sekundil jäin magama või minestasin.

esmaspäev, mai 22, 2017

Pöörav trepp

Tahtsin minna koolimaja tiivatrepist kolmandalt korruselt kõrgemale, aga mõlemad kõrvuti olevad trepid viisid alla, mitte üles. Siis vajutati seina peal nuppu ja üks trepp pööras ringi, nii et viis nüüd üles. Mulle tundus siiski ohtlik seda mööda minema hakata, sest oleks võidud veelkord nuppu vajutada, nii et trepp pöörab peal olemise ajal. Läksin siiski treppi mööda ühte ruumi. Seal heitsid teised rivis põrandale lamamisalustele pikali, et nende peal eutanaasiat rakendataks. Mina olin eutanaasia seaduslikkuse vastu, sest seda oleks rakendatud kiusamise ohvrite peal. Läksin sinna klassiruumi tagasi, kust ma tulnud olin. Rääkisin Erikule, et neelasin võtme alla. Erik tahtis, et ma näitaks, kas mul on võtit läbi kõhunaha näha. Ma ei tahtnud näidata. Katsusin taskut ja ütlesin, et enam ei ole vaja näidata, sest võti on kuidagi taskusse tagasi läinud.

pühapäev, mai 21, 2017

Uue avangu õppimine

Etturite kohavahetus
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d5 (Siiani "Maleaabitsast".) 7. cd ed 8. Re5 Rbd7 9. f4 Re4 10. Rd2 c5 11. e3 Re5 12. fe b6 13. Re4 de 14. b3 Oa6 15. Vf2 Od3 16. Ob2 Ld7 17. Of1 Of1 18. Lf1 Vad8 19. Vad1 cd 20. ed Vc8 21. Vc1 Vc1 22. Lc1 Vc8 23. Vc2 Vc2 24. Lc2 b5 25. Lc3 Od8 26. Oa3 a5 27. Od6 a4 28. ba ba 29. Lc4+ Kh8 30. Oc5 Oa5 31. e6 Le8 32. e7 e3 33. d5 Od2 34. d6 h6 35. Ld3 g6 36. d7 1:0.

Lipulõppmäng
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 Oe7 5. Og2 0-0 6. 0-0 d6 7. Rc3 Le8 8. Ve1 Lg6 9. e4 Re4 10. Re4 fe 11. Ve4 Rc6 12. Ve1 Rb4 13. Ve2 (Siiani samast raamatust.) Od7 14. a3 Ra6 15. b4 c6 16. Ob2 Vae8 17. Le1 Of6 18. Oh3 Rc7 19. Vb1 Lh5 20. Og2 Vf7 21. Rd2 e5 22. de Oe5 23. Oe5 Ve5 24. Ve5 de 25. Re4 Of5 26. Vd1 Oe4 27. Vd8+ Vd8 28. Vf8+ Kf8 29. Oe4 Re6 30. Lb1 Rg5 31. h4 Rf3+ 32. Of3 Lf3 33. Lh7 e4 34. Lg6 e3 35. Ld6+ Kf7 36. fe Le3+ 37. Kg2 Le2+ 38. Kg1 Le1+ 39. Kh2 Lf2+ 40. Kh3 Lf5+ 41. g4 Lf3+ 42. Lg3 Lf1+ 43. Kh2 Lc4 44. Lc7+ Kg8 45. Lb7 La2+ 46. Kg1 La3 47. Lc8+ Kf7 48. Ld7+ Kg8 49. Le8+ Kh7 50. Lh5+ viik.

*
Läheneb üks pika mõtlemisajaga turniir: http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-127

Tartus lähenevad samuti suuremad võistlused: http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-130

Märkide joonistamine

Joonistasin paberile rõngaid ja riste. Kuigi need olid lihtsad kujundid, sõltus pildi headus sellest, kuidas ma need paigutasin. Mõnda kohta tegin märgi ja mõnda jätsin tegemata. Paberil oli juba suuremaid kõverjooni ees, tegin märke ka nende sisse. Äkki märkasin, et joonistan Hennu diplomi peale. Katkestasin joonistamise kohe. Henn pidi täna aktusele minema ja diplomi kaasa võtma. Vahel vist siiski diplomite peale joonistati. Selle köite teistel lehekülgedel oli ka juba varem Hennu enda joonistatud pilte. Täna mul ei tulnud kõige parem pilt välja, aga kunagi varem olin enda paberile joonistanud väga häid.

laupäev, mai 20, 2017

Külaliste saabumine

Mul oli sünnipäev ja mulle tulid külalised. Ma ei läinud neile uksele vastu ja seetõttu nad mind ei õnnitlenud. Kuigi see oli ümmargune 40. sünnipäev, õnnitleti mind varasematest kordadest vähem nii maleklubis kui ka kodus. Üks tüdruk oli minu toas. Panin tema nähes uuele malelauale nuppe peale. Malelaud oli mõned päevad vana, aga selgus, et see on juba natuke katki. Võis loota, et edaspidi lagunemise protsess aeglustub. Tüdruk kadus ära. Leidsin ta voodi tagant peidukohast. Ütlesin, et tuba on ümber tehtud, sellepärast ei leia enam peitjaid üles. Varasemal ajal oleks esimese kohana voodi taha vaadanud.

*
Sõitsime bussis. Mõned pereliikmed olid viimase ukse juures ja mina eelviimase. Kuigi olime teel samasse kohta, läksin neist varem maha, et osa maad jala kõndida. Mõtlesin, kus ma nüüd olen ja mis suunas ma kõndima pean. Jõudsin maamajja. Kõndisin seal ühest ruumist teise. Selgus, et uksed ei olnud lukus. Ettevaatlikum oleks olnud neid lukus hoida. Majast väljudes olin Tartu kaarsilla Raekoja platsi poolsema otsa juures.

reede, mai 19, 2017

Roomajad 2

"Loomade elu" 5. köide lõpuni.

Nüüd loetud lehekülgedel oli juttu maolistest, krokodillilistest ja natuke taandurilistest. Kui lugemine oli pooleli, avaldasin madude kohta ühe keskmisest pikema konspekteeriva luuletuse ja olen vahepeal madude kohta ka vähemalt ühe unenäo üles kirjutanud.

Taanduriliste kohta läks mul kõik meelest, maolistest kirjutati pikemalt kui krokodillilistest. Nagu luuletuses sai juba mainitud, on nii mürkmadusid kui ka kägistavaid madusid. Mõni madu ei kägista ohvrit surnuks, aga enne alla neelamist siiski natuke pigistab. Maod ei kasuta hambaid saagi närimiseks, vaid neelavad saagi tervelt alla, ükskõik kas elusalt või surnult. Munasid neelavatel madudel on siiski seedekulglas ogad, mis munakoore purustavad, madu seedib muna sisemust mitte koort. Maod munevad ka ise. Mõned munevad selliseid mune, kus pojad on juba eluvõimelised ja kohe peale munemist kooruvad, teised arenevad eluvõimelisteks alles pärast munemist.

Maomürgid koosnevad paljudest ainetest, aga on kaks põhilist mürgitüüpi - närvisüsteemile ja verele mõjuvad mürgid. Verd mõjutavaid mürke kasutatakse ka verehüübimisele kaasa aitavate ravimite valmistamiseks. Ei olnud täpsustatud, aga võibolla kannab närvisüsteemile mõjuvat mürki samuti edasi veri, mitte närvirakud ise. Sageli olevat ohvri surma põhjuseks mitte maomürk ise, vaid oskamatud ravitsemisvõtted.

Osad maod elavad meres. Meres elavad maod on keskmisest mürgisemad. Seda seletati sellega, et kaladele nõrgad mürgid ei mõjuvat.

Madude puhul kirjutavad autorid, et nad ei ole inimesele nii ohtlikud kui arvatakse, aga krokodillide puhul kirjutatakse, nagu oleksid osad liigid alati inimesele ohtlikud. Inimesed on ohtlikud ka krokodillidele. Krokodille on kütitud nende naha pärast. "Unenägude seletajat" lehitsedes mind huvitas seletustest rohkem, mida inimesed üldse unes võivad näha, üks huvitav asi oli alligaatorinahast käekott. Aga "Loomade elu" valgusel tundub, et sellised kotid on vist üsna tavalised olnud. Alligaatorlased on üks krokodilliliste haru.

Kui kirjutasime vendadega eeposeid, siis üks rida oli vist "lohe taeva poole krooksus". "Loomade elu" 5. köites on juttu nii roomajatest kui ka kahepaiksetest, mitte et nad omavahel lähedalt suguluses oleks, aga krooksumisest räägitakse nii krokodillipoegade kui ka konnade puhul. Konnad pidid krooksuma madude kõhus, kui madu nad elusalt alla neelab.

Üks populaarteaduslik lasteraamat oli "Kui krokodillid lendasid", mis rääkis saurustest. "Loomade elus" krokodillide all nende lendavate eellaste olemasolu ei mainita, aga väljasurnud saurustest oli juttu sisalikuliste all. Ükskord üks maletrenni poiss tellis endale välismaalt sauruste raamatu ja treener küsis talt: "Kas sa said oma krokodillid kätte?"

Keha ümbermõõt

Ema oli minu sahtleid korda teinud. Vaatasin, et sahtlis on asju vähemaks jäänud. Hakkasin sellepärast nutma. Vaatasin ka teistesse sahtlitesse ja kõigis oli asju varasemast vähem, kuigi ma ei saanud aru, mis puudu on. Ühes sahtlis olid lisaks asjad püstiasendisse pandud, aga paremini oleks nad säilinud pikali. Minu internetis olevaid asju ei olnud ema vast vähemaks kustutanud.

*
Olin hommikul suures toas. Tõnu oli teel vannituppa. Ütlesin, et Tõnu nimetab mind paksukeseks, aga ma kaalusin viimati ainult 65 kilo. Minu kasvuga oleks võinud kaaluda ka 100 kilo. Paksukese mulje jääb minust sellepärast, et mul on ainult alumine särk seljas ja kõht paistab. Kui ma teise särgi juurde panen, siis enam ei paista. Kaalusin uuesti. Nüüd sain 67 kilo. Ütlesin, et kaks kilo on juurde tulnud.

Vigurivõit avangus

1.-2. A. Pedmanson, Peebo 5,5 p.
3. H. Pedmanson 5
4. Kääp 4,5
5.-8. Metsoja, Raidväli, Tobre, Runnel 4

15 minutit, 7 vooru, 16 osavõtjat.

Üks mäng algas umbes nii:
1. e4 d6 2. d4 Rf6 3. Rc3 g6 4. f4 Og4 5. Oe2 h5 6. e5 Oe2 7. Le2 de 8. de Rg4 9. h3 Rc6 10. hg Rd4 11. Ld3 jne. valge võiduga.

neljapäev, mai 18, 2017

Teel mängukohta

Olin teel maleturniirile ja jõudsin kesklinna bussijaama. Kohtusin Lauri H-ga, kes oli teel samale turniirile. Ta ütles tere, ma vastasin sama. Lauri H. ja Triin kõndisid ees ja mina nende taga. Siis pööras kõigepealt Triin ja seejärel Lauri pead, mõlemad ütlesid mulle tere. Vastasin sama, aga lisasin, et me juba teretasime. Lauri seletas, et ta ütleb mulle mitu korda, sest minult saab alati vastuse. Kõndisime teise bussi ootekohta ja buss tuli ette. Inimesed läksid peale, aga Lauri ütles, et vist ei mahu. Mina ütlesin, et üks inimene mahub veel. Lauri läkski peale, mina mitte, kuigi tundus, et ma oleks ka mahtunud. Aga otsustasin minna jala. Ma olin bussiga ära sõitnud, aga nägin, nagu oleksin ikka veel bussijaamas. See oli nagu Suitsu luulereas: "kuid mõte mere taga, pole siin." Sõitsin bussis. Keset sõitu läks uks lahti ja üks naine tuli rahuliku näoga sisse. Ta oli seni jäänud ukse välisküljele rippuma. Arvati, et nii saab ka sõita. Mina vaidlesin vastu, et võib millelegi vastu minna. Ühes peatuses läksin maha, kuigi see polnud veel minu peatus. Aga ma poleks näinud, kui õige peatus tuleb. Ma ei tundnud ka jala edasimineku teed mängukohta. Aga olin seal ükskord käinud ja võisin tee umbes meelde tuletada. Jõudsin umbtänava lõppu ja läksin seal oleva maja uksest sisse. Aga see polnud mängumaja, vaid pood. Tulin uuesti uksest välja ja keerasin kõrvaltänavale. Seal oli õige nimega tänav, millenimelisi oli Tartus kaks. Aga teine sellenimeline oli pikk, kui see ka oli, siis tänava leidmine ei tähendanud veel, et ma mängukohast kaugel ei ole.

kolmapäev, mai 17, 2017

Malesündmused

Tahtsin vaadata internetist Kamski mängutulemust. Leidsin uudise, et Kamski nõuab kirjanikelt raha, selle eest, et nad kirjutavad ühe riigi elanikest. See oli halb uudis, aga mõtlesin, et tähtsam on Kamski malemänguoskus, ma keskendun sellele. Mängisin pikal maleturniiril. Mul oli läinud turniiri algus hästi. Tundus, et mul oli üle poole võimalikest punktidest koos ka juba juhul, kui ma oleksin järgmised mängud kaotanud. Või pidin ma sellisel juhul saama ainult 50 protsenti. See oli selline turniir, kus võit andis rohkem kui ühe punkti. Tugeva vastase võitmise eest sai neli punkti, nõrgema võitminine tõi punkte natuke vähem. Üks vanem mängija kõndis mulle otsa. Tegin talle selle eest märkuse. Lisasin, et võibolla ma tema vanuses teeks ise sama moodi.

teisipäev, mai 16, 2017

Madu pildil

Olin inglise keele tunnis. Olin kirjutanud kodus tõlke vihikusse. Nüüd tahtis õpetaja, et ma tõlget vastaks. Lugesin vihikust ette. Lugemise ajal mul vahepeal hääl takerdus. Võibolla oleks siiski olnud parem vastata raamatust originaali põhjal. Ma oskasin küll oma käekirja lugeda, aga selgus, et kui ma samal ajal rääkisin, siis halvemini. Oli vaja hakata kirjutama. Vaatasin, et mul on vihiku keskel veel natuke puhast paberit. Aga võibolla seda vihikut ei olnud siiski hea õpetaja kätte anda, sest selles oli ka joonistusi. Vahetunnis ütles Tristan, et ta jagab raamatuid. Tal ei olnud veel kõiki raamatuid kaasas, ta ütles, et ta võib suure hulga Tõnissoni raamatuid juurde tuua. Ta oli need minu käest saanud. Lauri N. vaatas talle antud raamatute paki läbi ja ütles, et Tõnissoni raamatut ta nende hulgast ei leia. Seda ma polnud talle praegu andnud sellepärast, et selle olin talle kinkinud juba ühel varasemal korral.

*
Istusin ühe tüdruku kõrval ja joonistasin. Joonistasin madude moodi objekte. Mao seljale hakkasin tegema algul sikksakki nagu rästikul, aga mõtlesin ümber ja joonistasin selle teist liiki maoks, kellel olid pikemate vahede järel ümbritsevad teist värvi rõngad. Kogu objekti ma ei ühendanud maoks, vaid kaugemad osad joonistasin millekski kartulite taoliseks. Osa pildist värvisin ära, aga kõike mitte. Tüdruk andis mõista, et kui teine tüdruk minu joonistust kiitis, siis see ei tähenda midagi, sest ta õpib näitlejaks. See jutt mulle ei meeldinud ja ütlesin, et halb ei ole mitte näitlemine, vaid ebaviisakus. Need tüdrukud hakkasid omavahel reketimängu mängima. Vahepeal kukkus pall laua kõrval oleva tooli alla. Minuga viimati rääkinud tüdruk palus, et ma talle palli kätte annaksin. Vastasin, et ma ei saa nii kiiresti.

esmaspäev, mai 15, 2017

Natsiaja pärand

Lugesin "Die Weltist" viimasel ajal kahte artiklit Saksamaa natsiaja pärandist. Üks rääkis sellest, et Ida-Saksamaal pandi pärast sõja lõppu endistesse natsivanglatesse uued vangid. Hiljuti kirjutasin, kuidas natsid olid Eestit vallutades omakorda esialgu kommunistliku riigi raha käibele jätnud. Teises "Die Welti" artiklis oli juttu valimiskampaania aegsest skandaalist, et endisel sotsiaaldemokraadist kantsleril on ühel fotol seljas Hitleri-aegne sõjaväemunder. Kas Eestis peaks tegema siis skandaali sellest, et klassipiltidel kantakse pioneerirätte? Või isegi koolivormi? Üks vanasõna oli, et narri meest, mitte mehe mütsi. Vahel on tehtud skandaal ka pildil riiete puudumise pärast. Mõnel ajal või maal on arvatud, et inimest ei tohi üldse pildil kujutada.

Lugesin vanast "Ajaloolisest Ajakirjast" tagantjärele kaastööd eestlaste muinasusundi kohta. Selle kohta on järeldusi tehtud arheoloogiliste leidude põhjal. Kirjutaja hoiatab, et arheoloogia kõige kohta andmeid ei anna, muu täidetakse oletustega. Üks arheoloog kirjutas magistriõppe ajal ajaloolisti, et fantaasia on lubatud ilukirjanduses mitte teaduses, aga tema juhendaja on oma raamatus öelnud, et mineviku kohta tehtavad järeldused sõltuvad hetkefantaasiast. Tahtsin välja jõuda selleni, et kirjalike allikate põhjal tuntakse ikonoduulide ja ikonoklastide võitlust, ühed olid piltide pooldajad ja teised nende vastased. Arheoloog võiks teha leiumaterjali põhjal järelduse, et kui hauas ei ole religioonile viitavaid leide, siis ei olnud tegemist religioossete inimestega. Aga ikonoklastid on olnud piltide vastu just religioossuse tõttu. Carlyle laiendas sarnast tõlgendust ka sõnade tegemisele. Tugevama usu perioodidel tehtavat usu kohta vähem sõnu kui kahtlemise aegadel. Miks tehakse aga nii palju sõnu natsiaja kohta? Fotode suhtes kriitilisi ajaleheartikleid illustreeritakse samuti fotodega. Kui Laar tulistas Savisaare pilti, siis ajaleht trükkis ühe tulistamisjälgedega pildi ära, et kirjutada juurde, et vaadake kui võigas.

pühapäev, mai 14, 2017

Hollandi kaitse

Mängisin eelmistest kordadest natuke rohkem mõtlemisaega kulutades.

Enametturiga odalõppmäng.
1. d4 e6 2. c4 f5 3. Rf3 Rf6 4. Rc3 Ob4 (siiani raamatust) 5. Lc2 0-0 6. Od2 b6 7. e3 Ob7 8. Od3 Rc6 9. 0-0-0 a5 10. h3 Oc3 11. Oc3 a4 12. a3 d5 13. Re5 dc 14. Oc4 Rd5 15. Ob5 Re5 16. de Lg5 17. f4 Lg3 18. Od4 Re3 19. Oe3 Le3 20. Ld2 Ld2+ 21. Vd2 Va5 22. Od3 Vd8 23. Vhd1 Vad5 24. g3 Vd4 25. Oc2 Vd2 26. Vd2 Vd2 27. Kd2 Oc6 28. Kc3 Od7 29. Kb4 c5 30. Kc4 Kf8 31. g4 fg 32. hg g6 33. g5 Ke7 34. Oe4 Kd8 35. Ob7 Kc7 36. Oe4 Oc6 37. Oc2 Kb7 38. Od1 Ka6 39. Oc2 Od5 40. Kc3 b5 41. Od1 Ka5 42. Oe2 b4 43. ab cb 44. Kc2 Oe4+ 45. Kc1 a3 46. ab ab 47. Oc4 Of5 48. Oa2 Kb4 49. Kd2 Kc5 50. Kc3 Og4 51. Kb3 Kd4 52. Ka3 Ke3 0:1

Lipud ja kuningad.
1. d4 f5 2. c4 e6 3. Rf3 Rf6 4. g3 (siiani raamatust) d5 5. Og2 c6 6. c5 Rbd7 7. Re5 g6 8. Og5 Og7 9. f4 La5+ 10. Rc3 Re4 11. Oh4 Rc3 12. bc Lc3+ 13. Kf2 Re5 14. fe b6 15. cb ab 16. Vc1 Lb2 17. Vc6 0-0 18. Vc2 La3 19. Og5 Oa6 20. Vf1 Vfc8 21. Lb1 Vc2 22. Lc2 Oc4 23. Vb1 b5 24. Vb2 La4 23. Lc3 Of8 24. Of6 Oh6 25. Of1 Ld1 26. Lb4 Ld4+ 27. Kg2 Le4+ 28. Kf2 Le3+ 29. Kg2 Va2 30. Va2 Oa2 31. Le7 Le4+ 32. Kh3 Lg4+ 33. Kg2 Le4+ 34. Kh3 viik.

Kirjandilt reisile

Kirjutati kirjandit. Mina ei kirjutanud, vaid ootasin, millal võib mustandi asemel puhtandit kirjutama hakata. Ma olin nii andekas kirjutaja, et võisin mustandi vahele jätta. Kui ma oleks mustandi ka kirjutanud, siis oleks lõpptulemus siiski parem tulnud. Kui tund lõppes, tuli üks mees mulle võlga tagasi maksma. Mult oli raha laenanud ka teine mees, aga mõtlesin, et kui ta tagasi ei maksa, siis ma ise talt ei küsi, sest mul pole laenamisest nii selget mälestust. Praegu maksti mulle nii palju raha, et seda andis kokku pühkida. Minu kõrval istus üks koolipoiss. Pidin minema maaliini bussi peale. Alumisel korrusel oli bussijaam. Seal istus üks perekond, kes oli täna napilt autoavariist ja surma saamisest pääsenud. Nad rääkisid, et pärast nii jubedat sündmust ei taha reketite pikkust mõõtma hakatagi, sest see meenutab autode vahemaade mõõtmist. Mul oli kolm kotti. Jätsin kaks neist tooli peale ja kolmandaga, milles oli raha, läksin wc-d otsima. Ühe wc kohta vaatasin, et sinna ei saa minna, sest koridoris, milles oli selle uks, töötasid suured teekaevamise masinad. Suurest koridorist hargnes ka teine harukoridor, milles oli samuti wc uks. Selle taga seisid ainult arstid. Nad ütlesid, et wc-sid on rohkem, sellesse võib küll minna. Läksin otsima korrus kõrgemalt. Ma ei saanud enam ise aru, miks ma sellesse ei läinud, mille olin juba leidnud. Ülemisel korrusel oli saunakoridor. Vaatasin, et seal on ustel lambid märkidega, millest on raske aru saada. Tundus, et piltidel on kujutatud nii mehi kui ka naisi, mis pidi siis tähendama, et nendes wc-des võivad käia ükskõik kummad. Siis sain aru, et need lambid ei tähista wc-sid, vaid segasaunasid, sest piltidel olevad inimesed olid lõbusamates asendites.

laupäev, mai 13, 2017

Marjad

Mulle maitsevad marjad,
ma närin neid isuga.
Mulle meeldib, kui metsad
on söödava sisuga.

Mõnes marjas on mürki,
ettevaatlik sa ole.
Söödavaid pannakse purki,
ka talv ilma moosita pole.

Kodutööde kontrollimine

Olin bussipeatuses. Vaatasin teisele poole kanalit. Seal puhkes kevadine tulekahju. Üks tuletõrjeauto oli juures ja kustutas. Siis tundus, et see auto plahvatas samuti põlema. Aga selgus, et tuletõrjuja ning tema auto olid kuumuse vastu kindlustatud, tuletõrjuja seisis voolik käes oma kohal edasi ja jätkas kustutamist. Läksin koju. Ema vaatas televiisorit ja palus minu abi, sest mõnelt kanalilt enam ühtegi televisiooni ei tulnud. Kui hakkasin asja korda tegema, siis valisin algul vale kanali. Tulemuseks oli, et sellelt hakkas ka pilt eest minema. Parandasin tehtut. Televiisoris näidati seda, kuidas me olime seal bussipeatuses seisnud.

*
Läksin keemia tundi. Õpilastel olid uued kohad. Mul soovitati istuda senisest kohast tahapoole. Panin koti Sandri kõrvale. Aga mõtlesin, et ma nägin seniseltki kohalt tahvlile halvasti, uuelt kohalt näen veel halvemini. Panin koti sellisesse kohta ümber, kus sain üksi istuda. Tund käis ja istusin Kristeri kõrval. Mul läks jalg vastu Kristeri jalga, aga kui selle ära võtsin, siis jäi jälle kott ette. Olin eelmisest keemia tunnist puudunud, seoses sellega oli mul kodune töö tegemata. Direktor käis klassis ringi ja kontrollis, kas see on õpilastel tehtud. Mõtlesin, et kuna ma puudusin, siis saan võibolla vabandada. Mõned, kelleni direktor jõudis, vabandasidki veel, kuigi varem oli nõutud, et seda tuleb teha tunni algul. Ma olin ühel korral juba õppimata jätmise pärast halva hinde saanud, aga kontrolltööks oleksin hoolsamalt õppinud. Enne minuni jõudmist direktor lõpetas kontrollimise. Ta ütles, et ei hakka kahtesid panema, aga tahab, et ülesanne ära tehtaks.

reede, mai 12, 2017

Haapsalus

Kord suvitasin Haapsalus,
kui avanes seks võimalus.
Seal malemängu õpiti
ja merest kalu nopiti.
Meie vaatasime pealt.
Noarootsi sõudsime me sealt.
Üks raamat sellest kohast veel
mul kaasas oli Tartu-teel.
Ma olen seda vaadanud,
kuid mitte läbi lugenud.
Kuid ühte tõlget lugedes
see linn mul oli silme ees.
Seal ühe korra käisin veel,
kui Hiiumaalt ma koduteel.

Tormine ilm

Kõndisin kirjanike suvila õuel. Jõudsin maja juurde. Köögis tegid kaks venda sauna. Nad kutsusid mind ka. Ma läksin hoopis tuppa laua taha istuma. Väljas oli torm. Tundus, et üks puu murdus maja peale. Läksin vaatama. Puu oligi maja peale murdunud, aga maja oli vähem kannatada saanud kui ma arvasin. Läksin teisest uksest välja. Panin ühe tammetõru mulla sisse, et see kasvama läheks. Teised ütlesid, et nad on just tammetõrusid puhastanud. Kui tamm olekski kasvama läinud, oleks see rohtu niites arvatavasti vikatiga maha niidetud. Tänavalt tuli aeda üks inimene pisikese koeraga. See inimene väitis, et ta on selgeltnägija ning hakkas koera abiga minu kohta halba rääkima. Ma ei pidanud nõustuma, et ta õigesti näeb.

neljapäev, mai 11, 2017

Vilistlaste kogunemine

Isa parandas ühte seadeldist. Ta proovis seda tükk aega teha, aga ei õnnestunud. Ma läksin juurde ja proovisin ka. Mul õnnestus kohe. Ütlesin, et üks toru tuli teise sisse panna. Ma ei saanud ise ka aru, kuidas mul nii täpne liigutus välja tuli. Aga teine ots oli veel korda tegemata. Inimesed kõndisid keldrikorrusele. See oli üks film. Ma ei teadnud, kas see on õudusfilm või mitte. Õudsusaste sõltus sellest, kumma variandi kasuks ma mingil hetkel kaldusin. Algas klassikaaslaste kogunemine. Õpetaja andis tagasi kirjalikud tööd. Tundus kummaline, et ta oli veel vilistlastel vigu parandanud. Nii võis juhtuda, et vilistlase esimeseks hindeks tuleb kaks. Ütlesin, et pensionäridest on kõige tugevamad 50-aastased. Need olid kõige nooremad pensionärid. Iga aastaga mindi nõrgemaks. Oli kirjutatud üles pikk intervjuu, mis ma olevat Lauri H-ga teinud. Ma mäletasin küll, et olin teda ühel päeval kooliteel küsitlenud, aga enda meelest ma nii palju küsimusi ei esitanud. Muutsin oma koti asukohta aknalaual. Mari S. küsis, kuidas mul nii palju raha on. Tahtsin Kristerile ühte lugu rääkida, aga ei saanud, sest Krister rääkis teise inimesega. Kui ma oleksin selle loo rääkinud kellelegi teisele kui Kristerile, siis oleks lugu raisku läinud. Istusin Eriku kõrval ja võibolla oleksin võinud rääkida ka Erikule, temaga olid ka vahel huvitavad jutuajamised olnud.

kolmapäev, mai 10, 2017

Lennuaparaadid

Vaatasin teatrietendust. Laval oli kari mehi. Selgus, et see oli selline etendus, et nad võtsid kõik riided seljast ära. Nad tekitasid oma kehadest kujundeid, mis vastasid kirjatähtedele. Üks naine kommenteeris, et erinevad inimesed suhtuvad riiete seljast võtmisse erinevalt, aga tema ise käib segasaunas.

*
Üks blogija kirjutas sellest, kuidas ta kosmoses käis. Ta polevat enne lendu teadnud, kas nii madalal tekib kaalutaolek või mitte. Kaalutaolekut polnud tekkinud. Ma ei saanud aru, kas kirjeldus on unenäo või päriselt juhtunu kohta.

*
Leidsin oma blogist Klausi kirjutatud sissekande. Kui ta mu parooli ära arvas, siis ta oleks saanud teoreetiliselt ka minu sissekandeid muuta. Minu blogis kirjutas ka Tõnu. Oudekki arvas, et kui Klaus ja Tõnu minu blogis kirjutavad, siis nad lähevad varsti tema poolele. Ta ei mõelnud, et minu blogis kirjutamine on minuga koostöö tegemine.

*
Läksin lennuki peale. Alguses oli lennukis pime, et inimesed ennast raskustega harjutaksid, seejärel pandi tuli põlema. Ma ei teadnud, kas lennukis peab kinni hoidma või mitte. Vist käega kinni hoidma ei pidanud, vaid kõik reisijad pidi rihmadega kinnitatama.

teisipäev, mai 09, 2017

Blogijate halvustamine

Kaupo Meiel arvustab "Loomingus" nr. 4 Veiko Märka raamatut ja kirjutab:

""Aja lood" on tervikuna hästi läbi mõeldud sari, mille autorid on professionaalsed kirjutajad, mitte mingid blogisusserdajad või lihtsalt kuulsad ja kummalised, kelle elu on lapsepõlvest saati sihikindlalt liikunud elulooraamatu kirjutamise või kirjutada laskmise poole."

Arvustaja on võibolla blogisid vähe lugenud. Blogijad on sageli kutselised või vabakutselised kirjutajad. Ma kirjutan küll blogi, aga mul on kogu töötasu tulnud kirjutamisest. Minu looming kõigi maitsele ei vasta, aga on ka teistsugusele maitsele sobivaid blogijaid.

Raamatumuuseumist kooli

Olime ühes majas. Seal oli kaks asja, üks neist oli raamatumuuseum Heureka. See oli minu jaoks küllaltki igav, sest kodus ma olin harjunud raamatuid lugema, mitte vaatama. Tüdrukud tõstsid muuseumi raamatud riiulis ümber, nii et pealkirjade esitähtedest moodustusid laused. Ma ei lugenud ühte lauset kohe välja. Tuli üks mees, kes noris tüli. Mõtlesin, et peaks teda ründama, et talt nuga ära võtta, aga siis läheb vist suureks kakluseks. Valmistuti kojusõiduks. Teised läksid juba autosse, mina ja üks laps ei olnud veel auto juurde jõudnud. Oli karta, et meid ei oodatagi. Kaks last pidid täna esimesse klassi minema. Kuna kodulinna nii kiiresti ei jõudnud, tahtis ema panna ühe lapse kooli siin linnas. Ma ei teadnud, kas ma kuulen hallutsinatsiooni või päriselt ema häält, aga see nõudis, et laps peab koolis käima. Tundus, et kool ei tahtnud last vastu võtta. Ma läksin teist last samuti kooli panema. Sisenesime koolimajja trepi alt. Laps oli harjunud, et seal on asjad teist moodi. Klassis oli pingirida tõusev, nii et tagapool olevad pingid olid kõrgemal. Aga koos minuga klassi all olev laps vajutas nuppu, nii et pingirida läks vastupidisesse asendisse, et eespool olevad pingid olid kõrgemal ja tagapoolsed madalamal. Klassis tõsteti kisa.

*
Läksin vannituppa, kus üks laps joonistas ja maalis. Ta oli võtnud minu valmis pildid ja neid edasi töödelnud. Küsisin talt, miks ta nii tegi. Siis nägin, et ta polnudki seda teinud, ta polnud topsi põhja maalinud, vaid võtnud selle pintsliloputusvee topisks.

*
Istusin maja ees diivanil. Lähedusse tulid suured tüdrukud. Mõtlesin, et kui nad ka diivani peale istuvad, siis lähen ära. Aga kui nad istusid, siis ma kohe ei läinud, vaid mõtlesin, et istun natuke aega veel. Tüdrukud näitasid mulle ühte pilti ja küsisid, kas ma tean, mis sellel on. Vastasin, et need on inimesel seljas olevad riided õlgadest alates ja allapoole. Tüdrukud vastasid, et ei, need on stringid. Magasin edasi. Mõtlesin, et ma ei tunne inimese anatoomiat. Mul oli margialbum. Mõtlesin, et ma oleks võinud igale margile midagi juurde kirjutada, et millal ja kust see on saadud ja mis margi peal on. Või kui albumisse ei mahu kirjutama, siis ma oleks võinud margid liimida sellisele paberile, kuhu mahub. Klaus võttis ühe margi albumist välja ning tahtis sellega midagi teha. Ütlesin, et ma ei luba, ja panin margi albumisse tagasi. Mul oli küll ühe vennaga ühine margialbum, aga Tõnuga, mitte Klausiga.

esmaspäev, mai 08, 2017

Algkooli õpik

Vaatasin oma algkooli vene keele õpikut. Seal oli piltidel nagu autoraamatuski iga kahe lehekülje peale üks pisike olend, kes eri piltidel tegi erinevaid asju. Ühel pildil juhtisid kõik autot ja see olend juhtis kõige väiksemat. Teisel pildil istusid kõik laua taga ja see olend istus kõige pisema taga. Õpetaja Laar oli ühe lehekülgede paari kohta öelnud, et nendel ta seda olendit ei näe, küsides, kas õpilased näevad. Mina ka ei leidnud. Ütlesin, et selles õpikus oli toodud luuletuse algus ja tuli ise luuletust jätkata. Lehitsesin õpikut, aga hakkasin oma jutus kahtlema, sest sellist luuletust ma ei leidnud. Oli küll tervikuna ära toodud luuletusi. Need olid isegi praegu päheõppimiseks liiga rasked. Oli ka poolikute asjade harjutusi. Kui lehed jälle algusepoole keerasin, siis ma siiski leidsin pooliku luuletuse.

pühapäev, mai 07, 2017

Lipu käigupuudus

1. d4 f5 2. e4 fe 3. Rc3 Rf6 4. f3 (siiani raamatust) e3 5. Oe3 d6 6. Oc4 Rc6 7. Rge2 e6 8. 0-0 Oe7 9. Le1 0-0 10. Vad1 Kh8 11. d5 ed 12. Rd5 Rd5 13. Od5 Od7 14. Lg3 Oh4 0:1

Kaitsmise unustamine

Pille rääkis, et ta pidi oma magistrandi kaitsmisel kaitsekõnega esinema, aga asjad läksid nii, et ta ei jõudnud tööd tervikuna läbi lugeda, seetõttu rääkis ta umbkaudu. Ütlesin, et olen kirjutanud raamatuülevaateid doktoritöö mahus. Pille vastas, et rohkem. Nõustusin, et koos kaustikutesse kirjutatuga on seda rohkem. Varsti pidi algama minu magistritöö kaitsmine. Läksin enne seda kõrvalruume vaatama. Jäin ühte loengut kuulama. Ma ei saanud aru, mille loeng see on. Loengupidaja rääkis ja kirjutas tahvlile asju, mina tegin paberile märkmeid. Tahvlile kirjutati kaks arvu. Loengupidaja küsis ühelt tüdrukult, kui palju on üks arv lahutada teisest. Tüdruk vastas ja loengupidaja ütles, et vastus on õige. Minu meelest oli see ühe võrra vale. Aga võis ka olla, et olin endale tahvlilt vale arvu kirjutanud. See võis olla õpetajakoolituse loeng, siis harjutati siin lihtsalt õppetöö läbiviimist. Kui loeng lõppes, oli läbi ka minu magistritöö kaitsmiseks eraldatud aeg. Mul oli jäänud seal käimata. Ema oli tulnud kaitsmist kuulama ja leidis mind alles nüüd üles. Ütlesin talle, et mul läks meelest, et mul kaitsmine oli. Mind olid oodanud ka juhendaja ning üks mees, keda minu uurimistöö teema huvitas ja veel mõned inimesed. Bakalaureusetöö kaitsmisel olin algul rääkimisest keeldunud ja magistritöö kaitsmisele olin üldse minemata jätnud. Mulle võidi eraldada uus kaitsmisaeg, aga ma ei tahtnud siis ka osaleda, sest kaitsmine oli julm. Mulle meeldis tööd kirjutada, mitte kaitsta. Minu juhendaja erinevalt teiste juhendajatest ei olnud midagi öelnud kummalgi kaitsmisel. Leidsin, et ongi hea, siis sai ise rääkida.

laupäev, mai 06, 2017

Ülesande lahendamine

Lahendasime trennis maleülesannet. Lõpuks tundus mulle, et leidsin lahenduse ja et lahenduseks on vangerdus. Ma teadsin juba, et ühe lahendusvariandina tuleb alati vangerdust vaadata, aga alguses mulle tundus, et selles ülesandes see lahenduseks pole, sest nupud pole vangerdusseisus. Aga nüüd vaatasin, et tegelikult on küll, diagrammil pole lihtsalt tervet malelauda ära toodud. Hakkasin kahtlema, kas vangerdus on ikka lahendus, sest läbi tule ei saa vangerdada. Vangerdus oli lahendus, aga kuna ma selles kahtlema hakkasin, ütles Lauk, et ma ei lahendanud ülesannet ära. Sellega ma polnud nõus. Ülesande kaaskirjas öeldi, et selles mängus ei pandud tuld tähele. Ma olin enne lahendama hakkamist kaaskirja lugenud ja midagi uduselt mäletasin, ma oleks selle veel üle kontrollinud. Kui ma aiman õiget lahendust, siis ma enne ei peatu, kui kõik on üle kontrollitud. Lahkusin koolimajast. Nägin suurt koera, seetõttu kiirustasin teisele poole maja. Tahtsin kooli õuelt lahkuda sama teed, mida mööda olin lahkunud varem, aga väljapääsuteed olid suletud.

reede, mai 05, 2017

Raamatute jagamine

Tänase turniiriga tähistati minu sünnipäeva. Isa andis mulle kaasa kuus raamatut tasuta jagamiseks. Kolm neist leidsid omaniku, kolm jäid järgmist korda ootama. Punkte sain 7 mängust 3. Parema seisu sain rohkem kui pooltes mängudes, aga mängu teine pool kipub mul sagedamini esimesest nõrgem olema. Üks vastane leidis ka, et ma mängisin tema vastu avangut nii halvasti, et vaevalt ma teda pikas mänguski võidaks. Ainult et pikas mängus ma teen teistsuguseid käike kui kiires ja ma olen teda vahel kiirmaleski võitnud. Mulle küll tundub, et mida pikem mõtlemisaeg, seda tugevam ma olen. Mulle kingiti sünnipäevaks uus nahast malelaud ja ilusama lauaga teen vast rohkem trenni kui vana ja katkisega. Siis võivad tulemused varsti paranema hakata. Teiste tänastes tulemustes ma pole kindel.

neljapäev, mai 04, 2017

Otsuste ettevalmistamine

Öeldi, et mul oli kamba koosolek. Vaidlesin vastu, et ei, kamba koosolekuid pole pärast 1980. aastaid enam olnud. Öeldi, et ma sain ju teise kamba liikmega kokku. Vastasin, et kokkusaamine ei ole koosolek, koosolekud toimuvad põhikirja järgi.

*
Klassikaaslased said minu kohta järjest rohkem asju teada. Kui mul oleks olnud kooli ajal kombeks väljaspool kooli mingi tüdrukuga kokku saada, oleks nad seda teada saanud. Läksin hommikul kempsu uksest sisse ja samal ajal tuli vend vannitoa uksest välja. Vaatasin peeglist, et mul on huuled sinised. Ma ei teadnud, kas see on hea või halb. Olin teinud eelmisel päeval huultele ühte protseduuri, see oli nende värvi muutnud. Olin ühel korral enne ühte poliitilist otsust lugenud vanu ajalehti, et valida, milline otsus teha. Nüüd seisis ees teise otsuse tegemine ja mõtlesin selle jaoks jälle vanu ajalehti lugeda. Otsustasin istuda teiste juurde autosse. Mulle öeldi, et ma petan oma käitumisega inimesed ära. Sain kätte ühe ajakirja kõige uuema numbri. Seal kirjutati, millised aastakäigu artiklid valiti parimateks ja millised ebaõnnestunuteks. Vaatasin, et üks, mida mina olin kritiseerinud, oli ka ajakirjas kolme halvima hulka valitud. Peatoimetaja oli kirjutanud, et ärme hakkame vaidlema, muidu läheb hääl kähedaks.

kolmapäev, mai 03, 2017

Korduv esitamine

Ajaloos oli antud kodune ülesanne kirjutada pikk kirjalik töö. Mõtlesin, et esitan varasema õppeastme töö uuesti. Hakkasin tegema sellele juurdekirjutusi vahepeal loetu põhjal. Talve oli küll soovitanud, et võtke uusi uurimisteemasid. Vaatasin, et minu juurdekirjutused ei olegi loetavad, sest kirjutasin sellise pastakaga, mis valgus laiali, nii et tähed läksid paksemaks ja sõnad muutusid loetamatuteks. See oli juhtunud siiski ainult esimesel leheküljel, tagapool vähemalt esialgu mitte.

teisipäev, mai 02, 2017

Pingid reas

Hakkasin kooli juures pargis hagu kokku korjama. See oli omaalgatuslik tegevus. Tahtsin seda tegevust pikaajaliseks muuta ja süvendada. Oleksin lugenud ka seadusi, et vaadata, kellele hagu üldse kuulub. Võidi öelda, et see tuleb jätta puude alla väetiseks. Aga inimestel oli kütet ka vaja, puude raiumine oleks olnud veel suurem kaotus kui hao kokkukorjamine. Üks puu murdus ära, aga keegi alla ei jäänud.

*
Üks tüdruk ütles minu vennale, et läheb oma maale teist moodi, mitte nurka peitmisega. Mul oli selles majas oma tuba ja sellel olid uksed, mis viisid teiste inimeste tubadesse. Küsisin ühe kõrvaltoa inimestelt, kas nad tahavad, et uks oleks vahelt riivis. Panin selle riivi. Siis alles märkasin ühte ust, mille üle ma polnud kunagi varem mõelnud. Läksin inglise keele tundi. Hakkasin kotist vihikuid otsima. Õpetaja oli ühel korral öelnud, et kui keegi midagi otsib, siis ta seda ei leia. Aga praegu ma olin võibolla juba kõik leidnud, ma lihtsalt ei mäletanud, mitu vihikut mul peab olema. Tänaseks oli antud vihikusse kirjutada harjutus, mis oli mul tehtud ainult osaliselt. Ütlesin, et õppeaasta lõpus on palju saginat. Istuti reas. Mul oli vähe riideid seljas, aga saunalina ümber. Täna oli kõigil poistel selline riietus. Ma istusin kõige tagumisel toolil, minu ja Eriku vahele jäi üks tühi tool. Üks poiss küsis, kas ta võib sellele istuda. Vastasin, et võib küll. Aga kui ta oli istunud, siis läksin teisele poole Erikut, nii et olin ikkagi Eriku kõrval, kuigi mitte samas, vaid vastu Eriku oma lükatud pingis. Erik vaatas siiski sama õpikut uue pinginaabri, mitte minuga. Mina olin nüüd samas pingis Peebuga ja kõhuli asendis. Peep ütles ühe hirmsa väljendi. Kommenteerisin, et see on hirmus. Lisasin, et ma olen küll ise luuletustes samasuguseid kasutanud.

esmaspäev, mai 01, 2017

Tehnilised oskused

Sõitsin autoga ühe maja juurde. Seal juba muruplatsil mõned autod parkisid. Tundus, et mina pean parkima nii, et järgmistele autodele ka ruumi jääks. Sõitsin mööda muruplatsi teiste autode suunas, vajutades gaasipedaali võimalikult vähe. Enne teiste autodeni jõudmist pidin selgeks õppima, kumb on pidur ja kumb sidur. Majas üks inimene pesi hambaid. Ta oli uhke, et oskab seda ise teha. Järgmisena pesin hambaid mina. Minu pesemise kohta öeldi, et ma pesen nii aeglaselt, et mul jääb päevas ainult üks kord söömiseks aega. Varem olin pesnud kiiremini, aga hambaarst oli mulle aeglasema meetodi õpetanud. Ma poleks praegu pesema hakanud, kui mul oleks meeles olnud, et on hommik, mitte õhtu. Üks inimene lasi gaasipliidi torusse kustunud tiku. Ma ei teadnud, kas nüüd võib balloon plahvatada. Rääkisin, et gaasipliidi torusse lasti tikk, mis natuke veel hõõgus. Seepeale hakati torusse kartlike liigutustega vett valama, et plahvatus ära hoida. Maja trepi kohta öeldi, et kui kogu aeg kummitab, siis hakkavad nad usklikuks. Mõtlesin, et teised on juba varem kummitusi näinud, aga inimesed usuvad alles siis, kui ise näevad.

pühapäev, aprill 30, 2017

Pühapäev

Vanasti kui käisin koolis,
oli suvi pühapäev;
nüüd ma töötan ainult kodus,
lühemat ent puhkust näen.

Vaba aja vabaduses
ootamatuid asju teen.
Olen homsel riigipühal
sünnipäeva õnneseen.

Sõna ja ristsõna

Krister võttis minuga ühendust ja küsis ühe sõna tähendust. Vastasin sellele ja lisasin, et ma pole teiste käest sõnade tähendusi küsinud, vaid olen vaadanud sõnaraamatust. Kristerile oli võibolla tähtsam inimestega ühenduse võtmine.

*
Lahendasin ühe ristsõna ära. Kui mul oli juba valmis, püüdis üks teine inimene sama ristsõna lahendada. Ütlesin talle mõned asjad ette, aga mitte kõike. Toas oli üks väärtuslik ese. Aga kui korraks tuli kustu pandi, oli see läinud. Läksin väiksesse kööki. Uks ei sulgunud, sest link ei ulatunud auku. Isa hakkas ust parandama. Ta küsis, kas ma tegin arvuti taga ühte või teist asja. Vastasin, et mitte kumbagi. Isa sai pahaseks ja pakkus, et kui ma tööd ei teinud, siis ma tegelesin oma satanismiga. Vastasin, et ma tegin siiski tööd.

*
Olin kirjastuses. Seal oli arvuti, millele olin oma nime andnud. Ma ei viinud seda arvutit siiski koju. Tuli üks mees, kes tahtis arvutisse suurt ketast panna ja sellele ruumi tegemiseks asju eest kustutada.

laupäev, aprill 29, 2017

Välismaalaste vildikad

Hakkasin sisenema ühte arvutikeskkonda. Selleks tuli vastata küsimustikule. Ma ei hakanud esialgu vastama, sest vastused olid juba eelmistest kordadest kirjas. Aga küsimusi võis olla vahepeal muudetud. Vaatasime seda asja vennaga kahekesi. Olin ülikoolis. Loengukuulajad olid kirjutanud paberile oma nimed. Ühest nimest tundus, et see on tuttava oma, kuigi käekiri polnud selgelt loetav. Siis sain aru, et tegemist ei ole siiski tuttavaga, sest tuttav on eestlane, aga see inimene välismaalane. Nimi oli siiski natuke teine kui alguses tundus. Panin asju kokku. Karpidesse tuli panna vildikad ja pastellid. Muidu poleks see nii tähtis olnud, milline millisesse karpi saab, aga osad olid välismaalaste omad, need ei tohtinud enda omadega segamini minna. Praegu oli keskkooli lõpueksamiteks valmistumise periood. Tahtsin hästi kõvasti õppida. Aga ütlesin, et ükskõik kui palju ma õpin, kirjandi ja inglise keele saan ikkagi kahe.