esmaspäev, oktoober 16, 2017

Sissepiiratud maja

Olime müüri juures. Ütlesin, et mina sellelt alla ei hüppa. Aga järgmisel hetkel olin all. Ütlesin, et ma ei hüpanud, vaid astusin. Läksime ühte majja. Seal olid osad ühes toas ja meie viibisime selle kõrval suuremas ruumis. Läbi ukse oli natuke kuulda, mida toas tehti. Selle mõjul meie pool ust ka lauldi. Äkki hüüti, et saabus politsei. Selle peale hakkasid inimesed jooksma. Püüti põgeneda, ja kui see ei õnnestunud, siis politseiga võidelda. Mina istusin rahulikult oma kohal edasi. Mõned istusid minu kõrval. Siis üks ringijooksja ütles, et me ei tohi võitluseta alistuda, me peame ennast põlema panema. Selle peale läksin sinna majja tagasi, kust ma tulnud olin. Seal nägin inimesi, kelle vastu teised inimesed mind ässitanud olid, aga kelle vastu ma omavahel olles ei olnud. Ütlesin neile, et seal majas, kus ma vahepeal olin, ma varem üldse ei käinud, ja kui ma esimest korda läksin, siis taheti, et ma ennast põlema paneks.

pühapäev, oktoober 15, 2017

Vahur Made

Nekroloogi järgi pärast rasket haigust, aga minu jaoks siiski ootamatult noorelt on lahkunud minu õppejõud Vahur Made. Olen kuulanud kolme tema loengukursust.

Esimene loengukursus oli ülikooli esimesel õppeaastal, see oli rahvusvahelistest organisatsioonidest. Seal räägiti võimalikult paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Pidime lugema ka selleteemalist raamatut. Raamatus äratas tähelepanu, et sellesse oli märgitud ühe kursusekaaslase nimi, kes oli raamatut küljendanud. Küljendajaid kõigisse raamatutesse ei märgita, aga kui seda on teinud mõni noorem inimene, siis on vahel märgitud.

Lähiajaloo ülemastmes luges Made loengukursust Euroopa integratsiooni ajaloost, seal oli juttu peamiselt Euroopa Liidust ja selle eelkäijatest. Loengud kestsid sügisest kevadeni, aga esimesel poolaastal ma neid ei kuulanud, sest kahe loengu ajad kattusid. Eksamil sain küsimuseks tühja tooli kriisi. Pärast olen mõelnud, et see võis olla seotud sellega, et minu tool oli pooltes loengutes tühi. Aga paljundasin endale laenatud konspekti ja sain eksamiks õpitud.

Olin Eesti Euroopa Liitu astumise vastu ja lootsin selle ära hoida. Aga kartsin, et kui ma sel teemal liiga vara sõna võtan, siis see võib mõjutada selle eksami hinnet. Made loengus siiski otsest europropagandat ei teinud. Ta nimetas ka ühisrahale ülemineku võimalikke miinuseid ja ironiseeris poliitikute üle, kes püiavad jätta muljet, nagu nad oleksid kõigi Euroopa Liidu ühiste õigusaktide sisuga kursis.

Euroopa integratsioonist räägiti ka Kasekampi valikkursuses. Kahe õppejõu loengute erinevus oli, et Made pidas monoloogi, aga Kasekamp viis loenguid läbi seminari vormis ja algatas diskussiooni teemal, kas Euroopa Liitu peaks astuma või mitte. Tema loengus pandi ka hääletusele, kas Eesti peaks alustama liitumisläbirääkimisi. Rahvahääletusel oli hääletamine salajane, aga loengus avalik.

Kolmas Made loengukursus, mida kuulasin, oli Teise maailmasõja järgsest ajaloost. See oli vist noorematele aastakäikudele kohustuslik, aga mulle mitte, sest olin teinud juba sarnasel teemal Jaansoni eksami. Aga selle Made loengukusrsuse kuulamine osutus kasulikuks magistrieksamil. Seal küsiti mult Teise maailmasõja järgset Pariisi konverentsi, millest poleks nagu eksamiks loetud raamatutes juttu olnud, aga Made bakalaureuseõppe konspekti põhjal sain selle küsimuse vastatud.

Madel oli hea huumorimeel. Kongo kriis võib tagantjärele mõeldes olla kole asi, aga Made rääkis sellest kahes loengukursuses nii, et tundus lõbus. Teisel korral ütles ta, et Kongo kriis on tõeline ajaloolase maiuspala. Kolmandast maailmast rääkides ütles ta veel, et kõige tõhusam massihävitusrelv on matšeete, mille iga külasepp valmis teeb. Aga Made oli ka üks varasemaid eestlasi, kes ütles, et neeger öelda pole viisakas, seepärast ta kasutab teist sõna. Kuigi seegi oli võibolla huumoriga öeldud.

Vahel teeb loengu meeldejäävaks, kui loengupidaja eksib. Made loengutest tuleb mulle meelde kaks faktiviga. Ühel korral eksis ta Stalini surmakuupäevaga. See oli kuupäev, mida oli minu ülikooli sisseastumiseksamil küsitud, ka loengus üks üliõpilane parandas. Made vastas, et väga hea, kui nii tähelepanelikult kuulatakse. Teisel korral läksid tal segi Iisraeli poliitikud Shimon Peres ja Yitzhak Rabin. Tol korral keegi ei parandanud. Mul oli kahtlus, et see on eksitus, aga mõtlesin, et võibolla ma ise eksin, kuni olin kodus üle kontrollinud. Kaks viga kolme loengukursuse kohta ei ole väga palju.

Made kirjutas kunagi sageli ka ajalehes. Palju ma tema artiklitest ei mäleta, peale selle, et tema poliitilised seisukohad tundusid minu omadest erinevad. Seetõttu olin üllatunud, kui sain nekroloogist teada, et ta oli ka Eesti Kongressi saadik. Vaatasin raamatust järele, et ta valiti sinna esimese kursuse ajalooüliõpilasena. Erakondlikku kuuluvust tema nime taha märgitud ei ole.

Järjest Tallinnas

Pidin minema koos emaga Tallinnasse. Ütlesin, et võibolla ma ei lähegi. Ema vastas, et siis tema ka ei lähe. Mina siiski läksin. Tagasi sõitma hakates ei leidnud ma pileti ostmiseks täpset raha. Kodus ema pahandas, et ma rikkusin lubadust temaga koos Tallinnasse minna. Enda meelest olin ma seal käinud, ema jättis ise tulemata. Täpset raha polnud ma kaasa võtnud sellepärast, et enne väljumist oli asjade pakkimisega kiireks läinud. Järgmisel päeval läksin koos isaga uuesti Tallinnasse. Mul oli meeles, mis bussiga tuleb seal mis peatusesse sõita, aga mulle näidati kergemat viisi, kuidas soovitud kohta jõuda. Läksime jälle sama tüdruku ukse taha, kus olime käinud eelmisel päeval. Aga teda polnud täna kodus. Hakkasime mööda koridori majast välja kõndima, koridoris tuli vastu üks teine tüdruk.

laupäev, oktoober 14, 2017

Taimede keel

Mõnes ilukirjandusteoses on olnud juttu sellest, kuidas mõni tegelane saab selgeks loomade või lindude keele. Aga teadlased on avastanud, et ka taimedel on keel. Kui puud ähvardab oht, teatavat ta sellest lõhna abil teistele puudele. Kas keel pole seegi, kui öeldakse õite abil putukatele, et tulge tolmeldama? Veel maha saetud puu räägib, öeldes inimesele, et tule ja loe mu kännult aastarõngaid, ma olen kogu elu päevikut pidanud.

Hea korter

Mõtlesin, et mulle meeldib mu praegune kodu. Ma oleks saanud mujale kolida, aga ma ei tahtnud. Eriti meeldis mulle mu enda tuba. Kui korter oleks olnud ainult ühetoaline, oleks minu tuba mulle ikkagi meeldinud. Mulle meeldis selle toa mööbel. Kui ma oleksin kuskile mujale kolinud, ei oleks seal olnud sellist mööblit.

*
Magasin oma voodis. Märkasin, et mul on midagi ümber kaela. Hakkasin seda ära võtma. Aga läbi une võisid liigutused valesti välja tulla.

reede, oktoober 13, 2017

Mustand põrandal

Liikvel oli haigus, mis oli loomadele surmav, aga inimestel kulges üsna kergelt, väljaarvatud võis inimestel IQ langeda. Meile tehti IQ teste, et vaadata, kas see on juhtunud. Kellegi IQ ei olnud langenud.

*
Kirjutasin Helinale kirja. Kõigepealt kirjutasin põrandale mustandit, et selle põhjal hiljem paberkiri koostada ja see kinnises ümbrikus saata. Olin mõelnud, et kui saadan kirja kinnises ümbrikus, ei saa kolmandad isikud seda lugeda. Aga nüüd hakkas mulle tunduma, et nad saaksid lugeda ka põrandalt. Hakkasin seetõttu põrandale kirjutatut kustutama. Aga nõrgad jäljed säilisid ka pärast kustutamist. Ema pöördus minu ja vendade poole, et me ei paista eriti haiged olevat, ta annab meile ühe ülesande. Vennad ütlesid, et mina olen terve. Vaidlesin vastu, et mina ei ole. Sõnade vahel naersin koleda häälega.

Kiired vastased

Nädal tagasi Volperti mälestusturniiril oli esikolmik 1. Trohhalev, 2. Peebo 3. Tätte. Tänasel kiirmaleturniiril oli esikolmikus kolmandal kohal Põdersalu, esimene ja teine koht ei muutunud. Tähistati Tätte sünnipäeva. Mul oli enda hinnangul parem seis seitsmest mängust kuues, aga punkte sain vaid 3, sest kahes mängus kukkus aeg ära ja ühes lasin endale ajapuuduses ühekäigulise mati panna.

Mäng Trohhalev-Runnel oli umbes selline:
1. e4 c6 2. Rc3 d5 3. Rf3 de 4. Re4 Rd7 5. Oc4 e6 6. d4 Rgf6 7. Rg3 Oe7 8. 0-0 0-0 9. Le2 b6 10. Re5 Ve8 11. Ve1 Rf8 12. c3 Ob7 13. Of4 Rg6 14. Og5 Rd5 15. Oe7 Le7 16. Lg4 Vad8 17. Rg6 hg 18. h4 Rf6 19. Le2 c5 20. Vad1 cd 21. cd Vd6 22. Oa6 Oa6 23. La6 Ved8 24. Lc4 Ld7 25. La6 Vd4 26. Vd4 Ld4 27. La7 Lb2 28. Lc7 Vd7 29. Lc8+ Kh7 30. a4 ja mõne käigu pärast kukkus mul enametturiga seisus aeg.

neljapäev, oktoober 12, 2017

Revolutsioon ja evolutsioon

Aadu Must ütleb eilses "Tartu Postimehes": "astusin poliitikale väga lähedale juba laulva revolutsiooni päevil ega ole sealt siiani tulema saanud." Samas intervjuus ütleb ta veel: "Leian, et ühiskond ongi seda tervem ja arenguvõimelisem, mida vähem on revolutsiooni ja mida rohkem on evolutsiooni."

Mõte on võibolla kokku, et 1988 oli revolutsioon vajalik, aga praegu mitte. Kas see, kui 1988 oli rahva vaimustus suurem kui praegu, tähendas tegelikult, et oldi haiguslikus maania seisundis? Revolutsioonide ajal oleks areng nagu siiski kiirem. Kui Must seoses laulva revolutsiooniga leidis uue tegevusala, aga hiljem järgmist pole leidnud, kas see pole teiste sõnadega, et ta tegi tol ajal ka isikliku arenguhüppe, aga hiljem pole uut arenguhüpet järgnenud?

Vastulause saatesõnale

Öeldi, et neid inimesi on vähe, kes on Piibli läbi lugenud. Vastasin, et mõni on iga aasta uuesti lugenud. Koju tuli isa koos ühe külalisega. Ma olin kirjutanud trükkimist ootavale raamatukäsikirjale saatesõna, nüüd isa ütles, et see külaline kirjutas minu saatesõnale vastulause, saatesõna ilmub koos vastulausega. Külaline seletas, et mul oli saatesõnas juriidilisi ebatäpsusi. Ütlesin, et siis tuleb vastulause avaldada. Vaatasin raamatu käsikirja. See nägi välja nagu valmis raamat. Panin tähele, et sisukorra leheküljenumbrid ja muud leheküljenumbrid ei ole omavahel kooskõlas. Seda tuli veel parandada. Mõtlesin, et kui saatesõnale on vastulause, aga saatesõna ise on muutmata, siis võiks saatesõna ebatäpsetes kohtades olla viited vastulausele. Külaline seletas, et ma olevat kirjutanud, et võeti vastu üks otsus, aga tegelikult ei olevat hääletamine sama, mis otsuse tegemine. Mõtlesin, et võibolla on toimetaja minu lause eksitavamaks sõnastanud.

kolmapäev, oktoober 11, 2017

Vaba teema

Ükskord sõitsin autos, panin silmad kinni ja nägin vaimusilmas, kuidas kaselehed tuule käes liikusid. Need olid vist Peedu kased, aga kaskesid kasvab minu akna taga ka Tartus. Kui elasime Kaunase puiesteel, siis kasvasid meie hoovis paplid. Aga teisele poole maja istutati ka seal kaskesid. Nüüd on need paplid maha saetud, aga kased suureks kasvanud. Vaatasin hiljuti kaskede vahelt oma vana maja suunas. Üks päev jalutasin Emajõe äärses pargis. Seal mulle meeldisid puud, aga mitte koerad. Õllejoojad ka ei meeldi. Mulle tundub, et mina neile samuti mitte. Ajalehtedes kirjutatakse, et parkidesse on vaja tuua elu, aga ma hindan vaikust ja rahu. Lugege Uku Masingu raamatut "Mälestusi taimedest". Masing elas Tähtvere pargi lähedal. Mõnes asjas mul on Masinguga sarnasusi, aga lugemiskiirus on meil väga erinev. Keskkooli ajal püüdsin lugemiskiirust tõsta, aga praegu langetada. Mulle meeldis pika mõtlemisajaga maleturniir rohkem kui kiirturniirid. Tartus toimub aastas mitukümmend kiirturniiri ja ainult üks pikk turniir. Võiks olla vastupidi, et tavalisem oleks pikk male. Aga kui teised seda ei mängi, siis ma saan mõelda, et olen neist milleski parem.

Suusatee

Olin Emajõe bussipeatuse kõrval ja suusatasin hästi pisikesi ringe. Siis hakkasin sõitma mööda sirget joont Annelinna lõpu suunas. Olin seda teed kunagi varem ka suusatanud, aga vahepeal tükk aega mitte. Kui suusatamise lõpetasin ja koju jõudsin, siis hingeldasin veel tükk aega, kuigi ma enam ei liikunud.

*
Olin koolis. Meil oli uus tunniplaan, et kahe tunni piir ei läinud enam vahetunnist, vaid tunni keskelt. Need kaks tundi olid sellised, kus klass oli jagatud kahte rühma, nii et ühed õppisid ühte ja teised teist ainet.

teisipäev, oktoober 10, 2017

Sponsoreerimise põhjus

Eile rääkis üks tuttav raadios, et kui üks sakslane Kristjan Jaak Petersoni sponsoreeris, siis võis ta olla Petersoni tegelik isa. Aga samas saates öeldi veel, et Peterson ei olnud vähem andekas kui Puškin või Goethe, tema keeleanne oli võrreldav Ariste või Uku Masingu omaga. Võibolla siis toetati teda ikkagi andekuse tõttu? Mulle on küll makstud stipendiumi andekuse pärast. Suguluse alusel võidakse toetust ka mitte anda, paljud üliõpilased olevat pidanud sellepärast õppimise kõrvalt töötama, et vanemad ei toeta.

Õppeaine tagasi

Läksin kooli, kus pidi toimuma õppeaasta alguse aktus. Saalis üks inimene tõstis enda jaoks tooli teise kohta. Tõstsin ka, nii et ma saaks istuda üksi, mitte kellegi kõrval. Mind litsuti teiste istujate vahele.

*
Olin teel vene keele tundi. Vahepeal olin ülikoolis käinud, nüüd käisin jälle koolis. Vene keele klass oli 112. Aga selle koha peal, kus mäletasin ruumi olevat, ei paistnud tundi tulevat. Ruum 112 oli hoopis selle koha peal, kus minu mälu järgi pidi olema 111. Selles ruumis istus õpetaja Velleramm, nii et see pidi olema õige ruum. Mult võidi küsida, miks ma tundi tulen, kui ma kahes viimases klassis loobusin vene keelest. Oleksin vastanud, et ülikoolis hakkasin seda uuesti õppima, ülikoolis olid huvitavamad raamatud. Sander rääkis ühe loo, millest poldud aru saadud. Ta kordas seda veel teist korda, et keegi oli öelnud, et ta närib jalga ja jätab käe külge. Teisel korral hakkasin aru saama.

esmaspäev, oktoober 09, 2017

Tartu valimised

Kolm erakonda, mis mulle keskmisest rohkem meeldivad, on rohelised, Vabaerakond ja IRL. Et sel korral on kõigi nende erakondade liikmeid samas valimisliidus, siis selle ma ilmselt valingi. Konkreetse kandidaadina eelistan Peep Mardistet.

Sõrmuste isand

Lugesin teist korda "Sõrmuste isandat". Kolmandat sõrmust ei olnud veel leitud, aga tundsin, et olen selle mõju all. Kolmas sõrmus tähendas halba, aga mulle tundus, et head. Ootasin, millal ma saan juba madu näha. Siis mõtlesin, et mul ei olegi vaja tingimata madu näha, mul on niigi hea olla. Jõudsime raamatu lõppu ja suvila viimasesse ruumi, selle põhjal ootasime, et nüüd midagi juhtub. Aga midagi ei juhtunudki. Selgus, et paradiis on see, kui midagi ei juhtu.

*
Kaks poissi pidasid mõõkadega duelli. Nad arutasid omavahel, kas duellil tappa on õige või mitte. Nad ei tahtnud siiski üksteist tappa, seetõttu lõid nad õhus mõõkasid kokku, mitte üksteise pihta. Võtsin ühelt neist mõõga ära. Hakkasin minema mööda teed kepi otsas hüpates.

pühapäev, oktoober 08, 2017

Suurmeister Volpert

Sel nädalal ilmusid suurmeister Larissa Volperti surmakuulutused. Reedel mälestati teda kiirmaleturniiriga.

Volpert oli pikka aega naismaletaja, kellega ma mängisin kõige rohkem partiisid. Viimastel aastatel ma teda enam ei näinud, ta olevat pärast mehe surma Ameerikasse kolinud. Pärit oli ta Venemaalt, aga ta olevat olnud juudi, mitte vene rahvusest. Eesti keelt ta selgeks ei saanud. Imestati, et kuidas ta prantsuse keelt oskab ja eesti keelt mitte. Aga Volpert leidis, et eesti keel on erakordselt raske keel. Mõne sõna ta vahel seda siiski rääkis. Ühel korral hakkasin temaga rääkima vigases vene keeles, mille peale ta palus mul juttu eesti keeles korrata.

Kui mina Volpertit tundsin, ei mänginud ta enam suurmeistri tasemel, aga tiitel oli tal alles. Nii said paljud inimesed öelda, et nad on suurmeistrit võitnud. Kuskilt ma lugesin hiljuti, kuidas üks maletaja oli saanud varem esikohti ja ei tahtnud hiljem enam halvemate kohtade pärast võistelda. Mul olid ülikooli esimesel kursusel kõik eksamid viied, hiljem tundus neli juba halb hinne. Volpert ei paistnud oma mängutugevuse languse pärast väga kurvastavat. Ühel aastal kutsuti teda Eesti naiste meistrivõistlustele. Ta ütles, et ta teab, teda tahetakse sinna poksikotiks, aga ta ei lähe.

Ühel korral oli Volpert solvunud, kui üks noor tüdruk hakkas talle pärast mängu lõppu õpetama, mida ta valesti tegi. Teisel korral ta oli pahane, et üks noor naismaletaja võitis partiisid ainult ajaga ega osanud veel saada turniiril ühtegi võitu seisuga. Muidu Volpert tundis huvi just eriti teiste naismaletajate tulemuste vastu. Ta võis kritiseerida ka meesmängijaid. Ühel korral ütles üks mees teisele klubiturniiril käigu ette, mispeale Volpert nõudis etteütleja turniirilt kõrvaldamist.

Mul oli Volpertiga mängides kõiki tulemusi. Esimese võidu tema vastu sain varakult, aga siis ta oli veel suuremas osas mängudes tugevam. Hiljem minu tulemused paranesid. Volpert kaotusseisu sattudes ei hakanud mängu venitama, vaid oli nõus kiiresti alistuma. Kui tal oli parem seis, aga aega vähe, siis ta võis viiki pakkuda. Ühel korral temaga mängides lõin kuningatiival kaitsmata etturi, see andis tema vankrile vaba liini ja ta võitis. Mängu lõpul ütles ta, et ma olen naiivne. Aga kui ta kuulis, et ma olen avaldanud luulekogu, siis selle eest ta kiitis. Ise oli ta kirjandusteadlane.

Kui Volpert veel Tartus elas, siis oli tema kodu Tähtveres. Olen istunud tema maja ees autos, oodates, et ta tuleks samasse autosse. Tähtvere pargis olevat ta kas jooksmas või kiirkõndi tegemas käinud, tal olevat olnud selle tegemiseks iseloomulik liikumisstiil.

Vanemas eas jagas Volpert oma maleraamatud laiali. Ma ei mäleta, mitu raamatut ma tema käest sain, aga kindlasti on temalt saadud tšehhikeelne raamat 1951. a. Praha turniirist, millesse on aastal 1955 pühendus kirjutatud. Vist antikvariaadist olen ostnud venekeelse raamatu malest teadlaste elus, kus on üks peatükk ka Volperti kohta. Valter Heueri raamatu "Male lugu" tagakaanetekst on samuti Volpertilt.

*
Valgete pudenemine.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 0-0 6. d3 d6 7. Og5 Re7 8. Rh4 c6 9. Oc4 d5 10. Ob3 Ld6 (Siiani "Malekoolist".) 11. Lf3 Od7 12. Vfe1 d4 13. a3 Oa5 14. Od2 dc 15. bc Lc5 16. Veb1 Oc3 17. Oc3 Lc3 18. Lg3 Rg6 19. Rf3 Og4 20. Re1 Rf4 21. Le3 Re2+ 22. Kh1 Rd4 23. Oa4 b5 24. Ob3 Rb3 25. Vb3 Ld4 26. Lg5 h6 27. Lh4 Oe6 28. Vbb1 Rg4 29. f3 Rf2+ 30. Kg1 Rd3+ 31. Kf1 Re1 32. Ve1 Oc4+ 0:1.

Raske finaal

Toimusid Tartu malemeistrivõistlused. Neli parimat pääsesid finaali. Nende hulgas oli vanu inimesi. Ütlesin, et vanal inimesel on raske finaali mängida. Üks finalist kuulis ja küsis, kas nendel noorematel, kes vähem punkte kogusid, oleks siis kergem. Olin ise ka finaali pääsenud. Olin bussipeatuses ja mõtlesin, et helistan koju, et mängupäev jätkub.

laupäev, oktoober 07, 2017

Uued raamatud ja vanad vihikud

Olin hankinud virna uusi raamatuid, nüüd lugesin järjest nende alguseid. Hangitud raamatute arv oli vist veel suurem kui koolis õppeaasta algul antavate uute õpikute arv. Tegin loetavate raamatute kohta märkmeid. Sain kõigi algused loetud. Märkmed panin ühtede kaante vahele. Tõnu tahtis ühe raamatu kohta tehtud märkmeid näha. Ütlesin talle, et ta otsiks ise. Aga märkmeid oli palju. Küsisin Tõnult, kas ta leiab. Ta vastas, et ei leia, ja jättis otsimise pooleli. Hakkasin kapist ühte vihikut otsima. Vaatasin, et kapis on minu kohta tüüpilised vanad vihikud - samas vihikus oli joonistusi, midagi malest ja nii edasi. Otsitavat vihikut ma ei leidnud, sest õpetaja pidas seda enda, mitte minu kapiks, ta oli oma õpilaste vihikud oma käe järgi pannud. Saabus J. Lomp, kes ütles, et ta toob mulle osa laenatud asju tagasi, aga mobiiltelefoni veel mitte. Mul oleks mobiiltelefoni vaja läinud.

reede, oktoober 06, 2017

Ohutus

Pidin koos emaga maale sõitma, aga oli juba õhtu. Siis me pidime kas jääma maale järgmise päevani või olema seal väga lühidalt. Hakkasime trepikojauksest majja sisenema, aga seal võis olla vaenlaseid. Seetõttu lükkas ema kõigepealt lapse keldriuskest sisse, arvates, et seal on tal ohutu. Aga minu meelest võis mõni vaenlane just keldris olla, läksin vaatama. Seejärel sisenesin trepikotta. Minu järel astus sinna üks pikka kasvu mees. Küsisin talt, kes ta on.

neljapäev, oktoober 05, 2017

Looming 8/2017

„Looming“ 8/2017. Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Lk. 1081–1224. Peatoimetaja Janika Kronberg.

See on vist alles teine „Loomingu“ number, mille loen läbi tervikuna. Kõiki numbreid pole ka edaspidi aega tervikuna lugeda, kuigi huvitav võiks see olla.

Seda numbrit ei lugenud ma õiges järjekorras. Alustasin Peeter Oleski kirjandusteaduslikust kaastööst numbri teises pooles, lugesin sealt arvustuste lõpuni, seejärel algusest ilukirjanduslikku osa ja kõige lõpuks kõige viimaseid lehekülgi kroonika ja muu seesugusega.

Kõik autorid ei kirjuta täpselt samu mõtteid. Peeter Olesk arvab endiselt, et kirjanik vajab advokaati, aga Maarja Kangro teeb juttu viha kasulikkusest. Kuigi tema arvab samuti, et viha ei tohi olla liiga palju. Ta peab viha irratsionaalseks. Mina olen kasutanud irratsionaalsust positiivse mõistena, aga ma ei ole sellega pidanud silmas tingimata negatiivseid emotsioone, pigem siiski positiivseid, aga sõna tähistab üldse mõistusega seletamatut.

Meelis Friedenthal kirjutab ilukirjandusteose rektor Parrot’st. Olesk on kunagi kritiseerinud ilukirjanikke, kes kirjutavad teadlastest, aga kelle teostes ei ole teadlasele omast mõttepinget. Friedenthali teosel seda puudust ei ole. Tema Parrot ei räägi eraelust, vaid teadusest ja haridusest. Mõni mõte on siiski kahtlane. Ta peab kõigi inimeste õppimisvõimet ühe suureks. Tänapäeval usaldusväärsemad autorid leiavad, et see on erinevatel inimestel siiski erinev. Ka 19. sajandil oleks võinud tõsine teadlane enne millegi kindlalt väitmist kõigepealt eksperimendi korraldada.

Juhan Voolaid viib oma proosateose tegevuse Aafrikasse. Üks tuttav kirjanik on rääkinud, et talle tundub, et eesti kirjanikud viivad teoste tegevuskoha selleks välismaale, et siis neid võibolla tõlgitakse. Võibolla mõni autor on selline, aga ma arvan, et välismaast kirjutamise ainus põhjus see ei ole. Reisikirju on kirjutatud inimeste jaoks, kes ise sellist reisi teinud ei ole. Praegu võib rohkem välismaast kirjutamise põhjus olla, et reisitakse ise rohkem, Nõukogude Liit on lagunenud ja Eesti on astunud Euroopa Liitu. Ma kirjutasin lapsena jutte, mida ma kellelegi lugeda ei andnud, ma viisin samuti sageli tegevuskoha muudele maadele kui Eesti, aga sageli olid need maad üldse väljamõeldud ja võisid asuda mõnel teisel planeedil.

Voolaiu jutu üks tegelane on lõvi. See jutt tuletas mulle natuke meelde ühte „Muumitrolli“ peatükki, kus vaim astub tuppa ja lööb pea ära. Lõvi ja vaim on mõlemad liigi poolest hirmuäratavad tegelased, kes konkreetse isikuna osutuvad siiski mõlemad saamatuteks. Mul oli seda moodi tegelane kunagi Kirjanike Kodu võrgulehel rippunud ja enne seda „Loomingust“ ja võrgu ulmeajakirjast tagasi lükatud teoses „Ülekuulaja“ Hitler, keda ma kujutasin teistest tegelastest kartlikumana. See polnud ainult puhas fantaasia, vaid olin lugenud ka ingliskeelset raamatut Hitleri psühhoanalüüsist.

Toomas Haug on kirjutanud jutu sellest, kuidas laps Pärnus suvitab. Olen ka ise 4-aastaselt Pärnus suvitanud ja mõned asjad tulid tuttavad ette – et Pärnus käiakse rannas, et seal süiakse jäätist. Haugi tegelane paistab kartvat füüsilisi tegevusi minust vähem, et kiikudes ta ei karda ise üldse, vaid kardavad ainult pealtvaatajad. Mulle küll kiikuda meeldis, aga mul oli seejuures vist endal väike hirm, et juhul kui ma liiga suure hoo annan, siis võib kiik üle võlli käia. Jutus saab väike laps kiikuda, aga vanemaks saades hakkab see südant pahaks ajama. Mul kiikumise kohta sellist kogemust ei ole, aga muude asjadega on küll olnud, et mõni läheb vanemaks saades kergemaks ja mõni raskemaks. Minu teostest erineb see jutt selle poolest, et lõppeb magamajäämisega. Minu omad lõppevad pigem ärkamisega.

Berk Vaher intervjueerib Nikolai Baturinit. Sissejuhatavat lõiku lugedes ma algul imestasin, kui öeldi, et Baturinil jäävad ka proosateosed pikaks ajaks pähe. Ma võin küll peast ette lugeda sadu oma luuletusi, aga proosa võib ununeda. Siis mõtlesin, et oma lühiromaani „Viimsed päevad“ sisu mäletan küll peast hästi, rohkem romaane ma polegi trükki andnud.

Jaak Jõerüüt kirjutab „Loomingus“ poliitikast. Ta kandideeris ise presidendiks, aga mitte lõpuni. Tundub, et ta arvab endiselt, et oleks olnud parem president kui Kaljulaid, vähemalt arvab ta, et vabariigi aastapäeval loetud Marju Lepajõe kirjutis oli parem kui sama päeva presidendi kõne. Lepajõed ja Jõerüüti eristab mõlemat Kaljulaiust, et nad on eesti keele tuleviku pärast rohkem mures kui valitud president. Ma muretsen mõne asja pärast veel rohkem kui Jõerüüt. Jõerüüt peab endastmõistetavaks, et Euroopa Liit ei ole riik. Oleks võinud mainida, et selles küsimuses ei ole üksmeelt.

kolmapäev, oktoober 04, 2017

Kataloonia küsimus

Enne Eesti Euroopa Liitu astumist hoiatati, et puudus paragrahv, mis oleks tolleagse seisuga võimaldanud uuesti välja astuda. Europooldajad ütlesid, et seda paragrahvi pole, sest selle järele puudub vajadus. Hiljem väljaastumiskord kehtestati ja nüüd on Suurbritannia puhul ka vajadus olemas. Kataloonia Hispaaniast eraldumise puhul oleks nagu vajadus olemas, aga nüüd öeldakse, et pole paragrahvi, see õigustavat sadade inimeste vigastamist. Võibolla peaks õigustamise asemel kutsuma üles seadused vajadustega kooskõlla viima? Eesti põhiseadusest ei ole igas küsimuses kinni peetud, kas mõnele Eesti poliitikule on Hispaania põhiseadus tähtsam? Kuskil rahvusvahelises õiguses on ette nähtud rahvaste enesemääramisõigus, kas katalaanid ei või lähtuda sellest, vaid peavad täitma teise rahva põhiseadust?

teisipäev, oktoober 03, 2017

Külm dušš

Küsisin arstilt, kas mul võis ühel hommikul hakata paha järjest sooja ja külma duši pealelaskmisest või kaks korda soendatud seente söömisest. Ta arvas, et see tuli dušist. Aga lisas, et kui südamehaigust ei ole, siis on külm dušš lausa soovitav, samuti sooja ja külma duši järjest pealelaskmine. Kuid külma dušši tulevat lasta lühidalt. Olevat võimalik, et halb hakkas sellepärast, et ma lasin seda liiga pikalt. Saunast jääauku ei tohtivat samuti hüpata.

Ohtlikud olukorrad

Olin kirjutanud eile Oudekki blogile kiitva kommentaari, aga täna kiitis tema Leninit. Mõtlesin, et täna kirjutan talle kriitilise kommentaari. Oudekki oli riputanud üles foto, kuidas inimesed sõitsid rongi katusel ja pead aknast välja hoides. Tahtsin hoiatada, et kui mingi takistus ette jääb, võib niiviisi pea otsast tulla. Siis jõudsin järeldusele, et pead on otsast tulnud, kui tegemist on üksiku sõitjaga, aga kui neid on suur mass, siis see pehmendab lööki.

*
Läksin kooli poole, kus pidi täna toimuma 1. septembri aktus. Kohale jõudes mõtlesin, et ma tulin ülikonnaga, aga teised kannavad vist vabamaid riideid. Vaatasin ringi, et teistel on ikka ka ülikondi. Üks tüdruk hakkas vaatama televiisorist filmi Hitlerist. Teine tüdruk ühines temaga. Minul takistas vaatamast see, et nad jäid mulle vaateväljale ette. Mõtlesin, et kui vaadatakse filmi Hitlerist, siis järelikult kavandatakse terroriakti. Seetõttu lahkusin. Kõndisin koos vennaga mööda tänavat kodu poole. Kaks inimest kõndisid meie kannul samas tempos, arvatavasti tahtes meid rünnata. Mõtlesin, et pöördun nende poole, et teistega samas tempos ei tohi kõndida. Vend tuli mõttele, et kõnnib ringiratast ümber auto, siis on näha, kas selja taga kõndijad jälitavad meid või mitte. Nüüd läks lööminguks.

esmaspäev, oktoober 02, 2017

Uusi turniiri partiid

1. voor
Lomp - Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 b6 4. g3 Ob7 5. Og2 Oe7 6. b3 d6 7. Ob2 Rbd7 8. Rbd2 0-0 9. 0-0 Ve8 10. Ve1 Re4 11. Re4 Oe4 12. d5 ed 13. cd Of6 14. Of6 Rf6 15. Rg5 Og2 16. Kg2 Ve5 17. h4 Vd5 18. Lc2 Ve5 19. Vac1 c5 20. e4 h6 21. Rf3 Ve6 22. Ve2 Le7 23. Vce1 Vae8 24. Rd2 Lb7 25. f3 d5 26. e5 Rd7 27. f4 f6 28. Rf3 fe 29. Re5 Re5 30. Ve5 d4+ 31. Kh2 Ve5 32. Ve5 Ve5 33. fe Ld7 34. Ld3 Le6 35. Le4 a5 36. La8+ Kh7 37. Le4+ Lg6 38. Le2 d3 39. Le3 Kg8 40. Kg2 Lc6+ 41. Kf1 c4 42. bc Lc4 43. e6 Lc5 44. Lc5 bc 45. Kf2 Kf8 46. Ke3 Ke7 47. Kd3 Ke6 48. Kc4 Kd6 49. a4 h5 50. Kc3 Kd5 51. Kd3 c4+ 52. Kc2 Kd4 53. Kd2 c3+ 54. Kc2 Kc4 55. Kc1 Kb3 56. Kb1 c2+ 57. Kc1 g6 58. g4 hg 59. Kd2 Kb2 60. valge alistus. Valgel jäi mõtlemisaega järele 1 tund ja 13 minutit, mustal 1 tund 7 minutit.

2. voor
Runnel - Trohhalev
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. Od3 Rc6 5. c3 Rf6 6. Of4 Og4 7. Rf3 Of3 8. Lf3 e6 9. Rbd2 Oe7 10. 0-0 0-0 11. Ve1 a6 12. Og5 h6 13. Oh4 Ve8 14. Rb3 Rd7 15. Oe7 Le7 16. Ve2 b5 17. a3 Vab8 18. Vae1 Ld6 19. Lh5 a5 20. Ve3 Rf6 21. Ld1 b4 22. ab ab 23. Rc5 bc 24. bc Vb2 25. V3e2 Veb8 26. Vb2 Vb2 27. La1 Vb8 28. Vb1 g6 29. Ob5 Re7 30. Od3 Kg7 31. Vb8 Lb8 32. h3 Lc7 33. La3 Rc6 34. La4 Re7 35. Lb4 Rf5 36. Of5 gf 37. Lb2 Lf4 38. Rd3 Lc7 39. Rc5 Kg6 40. Ld2 Lb8 41. Le3 h5 42. Rd3 Lb1+ 43. Kh2 Re4 44. Rf4+ Kh7 45. Rh5 Lc2 46. f3 Lc3 47. Lf4 Ld2 48. fe must alistus. Valgel jäi mõtlemisaega alles 33 minutit, mustal 3 minutit 18 sekundit.

3. voor
A. Kuusk - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h5 Oh7 9. Od3 Od3 10. Ld3 e6 11. Od2 Od6 12. Re4 Re4 13. Le4 Rd7 14. 0-0-0 Rf6 15. Le2 Lc7 16. g3 0-0-0 17. c4 Vhe8 18. Oc3 Kb8 19. a3 Le7 20. Re5 Oe5 21. Le5 Lc7 22. Le2 c5 23. dc Lc5 24. Le5+ Lc7 25. f3 Kc8 26. Lc7+ Kc7 27. g4 Vd1 Vd1 28. Vd1 e5 29. Kc2 Ve6 30. Kd3 e4 31. Ke3 ef+ 32. Kf3 Re8 33. b3 a6 34. Ve1 Kd7 35. Ve6 Ke6 36. Ke4 g6 37. Oe5 gh 38. gh f5 39. Kf4 b6 40. b4 a5 41. ba ba 42. a4 Rf6 43. Of6 Kf6 44. c5 Ke6 45. c6 must alistus. Valgel jäi aega alles 2 minutit 36 sekundit, mustal 6 minutit ja 22 sekundit.

4. voor
Runnel - Uibos
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 g6 4. Ob5 Rd4 5. Re5 Lg5 6. f4 Lf4 7. Rd3 Lg5 6. f4 Lf4 7. Rd3 Lg5 8. Oc4 Lg2 9. Vf1 Rh6 10. Re5 Oe7 11. Rf3 Rf3+ 12. Lf3 Oh4+ 13. Kd1 Lf3 12. Lf3 Oh4+ 13. Kd1 Lf3 14. Vf3 d6 15. h3 0-0 16. d3 g5 17. Oe3 g4 18. Vf1 Kg7 19. Vg1 g3 20. Re2 Oh3 21. Rg3 Og4+ 22. Kd2 f5 23. Rf5+ Vf5 24. ef b5 25. Oe6 must alistus. Valgel oli mõtlemisaega alles 38 minutit, mustal 8 minutit ja 3 sekundit.

5. voor
Haavamäe - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. f3 e6 4. Rc3 Ob4 5. Of4 de 6. fe Rf6 7. Ld3 Rbd7 8. Rf3 Rb6 9. Oe2 Od7 10. 0-0 0-0 11. Og5 Oe7 12. e5 Rfd5 13. Oe7 Le7 14. Re4 Rf4 15. Ld2 Re2 16. Le2 Vad8 17. Rg5 h6 18. Rf6 Kh8 19. Le4 g6 20. Lh4 Kg7 21. Rgh7 g5 22. Rg5 Vh8 23. Rh5 Kg8 24. Vf7 hg 25. Ve7 gh 26. Vg7+ Kf8 27. Vf1+ Ke8 28. Rf4 Oc8 29. Rg6 Vd7 30. Vd7 Od7 31. Rh8 Rc4 32. Rg6 Kd8 33. Rh4 must alistus. Valgel oli mõtlemisaega järel 1 tund 21 minutit, mustal 36 minutit.

pühapäev, oktoober 01, 2017

Uusi mälestusturniir ja Tartu meistrivõistlused

1. Pavel Vorobjov 4,5 punkti
2. Andres Kuusk 4
3. Henrik Haavamäe 4
4. Dmitri Petrov 4
5. Georg Aleksander Pedoson 3,5
6. Margareth Olde 3,5
7. Leo Teemäe 3,5
8. Simo Runnel 3
9. Andre Uibos 3
10. Jelizaveta Bitkova 3
11. Tanel Kuldmaa 3
12. Igor Snitsarenko 3

31 osavõtjat, 5 vooru, mõtlemisaeg 1,5 tundi kummalegi ja 30 sekundit iga tehtud käigu eest.

Kolm esimest said lisaks üldturniiri auhindadele ka Tartu meistrivõistluste kolme esimese koha auhinnad.

Täna ma neljandas voorus võitsin Uibost ja viiendas kaotasin Haavamäele. Arvasin, et saan sellega Tartu kolmanda koha auhinna, aga siis öeldi, et Haavamäe ja Petrov on ka tartlased, kuigi tabelis seda nende kohta kirjas ei olnud. Seega tundub, et ma olin Tartu 5.

laupäev, september 30, 2017

Turniir edeneb

Eile algas Uusi mälestusturniir. Esimeses voorus võitsin mustadega Lompi. Täna mängiti teine ja kolmas voor, Teises voorus olid mul Trohhalevi vastu valged ja võitsin. Kiirmales saab ta tavaliselt turniiril esimese koha, aga pikas mängus olen saanud tema vastu vist 3 viimasest mängust 2,5 punkti. Kiirmales saan ka vahel temaga mängides parema seisu, aga puudus tuleb mõtlemisajast. Kolmandas voorus mängisin mustadega A. Kuuse vastu ja kaotasin. Pärast mängu lõppu väideti, et kui ma oleks teinud lõppmängus etturiga pika sammu asemel lühikese, siis olevat seis viigiline olnud. Homme on veel kaks vooru.

Kahe otsaga asi

Raamatut loen ja seejuures
kortsutan kulmusid -
ajaloos rohkelt korda
on saadetud julmusi.

Targem tunne on siiski
voodisse pugeda,
kui päeva jooksul saanud
on raamatut lugeda.

reede, september 29, 2017

Hindeline kiitus

Valmistusime ühte raamatut trükki andma. Näitasin vennale, millise minu joonistuse võiks panna kaanepildiks. Ütlesin, et on kaks võimalust, kas panna see mustvalgelt või värviliselt. Vend vastas, et ta panebki mustvalgelt. Mina olin mõelnud, et võiks panna värviliselt.

*
Olin mõelnud, et ma ei lõpetanud ülikooli kiitusega, sest mul oli lõputöö hinne "väga hea", aga nüüd sain aru, et sisuliselt siiski lõpetasin, sest kui mitte vaadata tähti, vaid sõnu, siis ei ole kiitev mitte ainult "väga hea", vaid ka "hea". Olin juba ühe korra magistritööd kaitsnud, nüüd kaitsesin uuesti. Sel korral olin asja enne sisuliselt analüüsinud. Eelmine kord olin saanud nelja, nüüd sain viie. Hinne pidi olema minu juhendaja pandud, sest teisi kuulajaid ei olnud.

*
Vaatasin vihikut, mille Riin oli keskkooli ajal kirjutanud. Ta rääkis selles "meie klassist" väga kiitvalt. Mind ta poleks kiitnud, kuigi ma olin ka klassi liige. Nüüd oli uus komme, et ei kirjutatud enam lühikesi tekste, vaid terveid raamatuid, sest rahvas hakkas muutuma poliitiliselt äärmuslikuks. Kasekamp rääkis loengus, et praegune olukord on tõsine, aga naljakas. Kirjutasin loengust üles vaid üksikud sõnad, sest loengu sisu oli minu jaoks kerge. Aga võibolla pidi eksamil küsitama täpset loengus räägitud teksti.

Sõnaraamatud aitavad

Olgu kiidetud sõnaraamatute koostajad, eriti paksude sõnaraamatute. Ilma sõnaraamatuteta ei saaks ma töötada. Kes oskab mõnda keelt, mille sõnaraamatut meil veel ei ole, võiks mõelda selle koostamisele. President võiks anda aurahasid sõnaraamatute autoritele.

neljapäev, september 28, 2017

Kontrastide maailm

Teravilja kasvab põllul, aga Maa on väike,
tuumatalvel viljapäid ei soendaks enam Päike.
Mure närib inimhinge, kuni pea ta mõtleb.
Elan, sest et pea mul mõtleb, mõni targem ütleb.

Mõni ütleb, ära mõtle, pudelisse upu,
aga pudel võtab ära tema huultelt luku.
Purjus peaga möla ajab, kuulata on kole.
Minul juba alguses viinaisu pole.

Elus mõni hetk on ilus, kas see pole piisav?
Aga kas veel kauaks meile elu jätkub siia?
Elutagi tähed taevas ilusad on näha,
kuigi päästa tahaks siiski inimkonna naha.

Suur loss

Elan lossis. Loss on nagu vangla, sest see on nii suur, et ma pole kunagi välja jõudnud. Välisuksed on kuskil  kaugel. Muidu on lossis elu hea. Toitu on palju ja alati jätkub ruume, kus pole veel käinud. Täna käisin õhupallide toas. Seal räägiti, et peale väikeste mänguõhupallide on olemas ka suured õhupallid, millega lennatakse taevas. Aga taevas on kuskil veel kõrgemal kui lossi katus, sinna pole ma samuti välja jõudnud. Öeldakse, et meil pole taevasse jõuda vaja, sest loss on ka nagu paradiis.

kolmapäev, september 27, 2017

Tubane seenehooaeg

Tundub, et ma pole veel blogis maininud, et tänavu ei kasva tubases tomatipotis mitte ainult sammal, vaid ka seened. Praegu ühtegi seent näha ei ole, aga umbes samal ajal, kui metsades algas seenehooaeg, hakkasid need ka toas kasvama. Seened kasvasid kiiresti suureks ja seejärel vajusid kiiresti pikali. Kui üks seen oli läinud, tuli teine asemele. Ära ma neid ei korjanud, vaid nad kõdunesid ise hämmastava kiirusega. Ma ei tea, mis liiki seened need on.

TÄIENDUS: Olin osa sellest jutust siiski juba varem blogisse kirja pannud. Aga kontrollimisel ma seda postkastist ei leidnud, sest tegemist oli fotoga sissekandega, need ma kustutan postkastist ära, et see aeglasemalt täis saaks.

Raudtee töökoht

Mõtlesin, et ma tõmban endal neli hammast välja, igast suunurgast kõige tagumise. Logistasin all vasakul tagumist hammast. See logises, aga mõtlesin, et ma ei tõmba siiski hambaid välja, muidu jääb neid vähem järele kui enne oli. Aga kui logistasin all paremal tagahammast, siis see tuli tahtmatult ikkagi välja. Olin raudteeäärses majas. Raudtee tõkkepuuseadja lahkus ametist ja talle otsiti asendajat. Kahtlesin, kas ükskõik keda asetäitjaks pannes on tal töö jaoks piisavalt oskusi. Läksin kooli. Võtsin ranitsast suure paki asju ja panin need laua peale. Otsisin nende hulgast õiget vihikut. Kuna asju oli nii palju, võttis otsimine kaua aega. Mõtlesin, kas ma ei peaks kaasaskantavate asjade arvu vähendama.

*
Oli keemia tund. Direktor käskis lugeda õpikust läbi uue peatüki. Ma ei hakanud lugema, vaid vaatasin niisama ringi. Direktor jälgis, kes kuidas loeb, ja kiitis neid, kellel oli peatükk juba läbi. Ütlesin, et ma teen praegu teist asja, ma loen hiljem. Kui direktor oli klassiruumist lahkunud, siis rääkisin edasi, et kool ei ole selle jaoks, et õpikut lugeda, seda saab kodus ka teha. Ma ei saa müra sees lugemisele keskenduda.

teisipäev, september 26, 2017

Kapi lammutamine

Reedel tõstis ema kapi asjadest tühjaks ja pühapäeval hakkasime seda koos isaga lammutama, et oleks ruumi radiaatorit parandada. Kruvikeerajaga keerates ei saanud ma kõiki kruvisid kapi seest kätte. Isa õpetas, et kruvi eemaldamise saab viia lõpule tangidega. Mõnda kruvi keerasin algul kruvikeerajaga, kui osa oli juba väljas, siis viimase osa sõrmedega. Kruvikeerajaga ei tule nad võibolla sellepärast lõpuni välja, et peaks keerama väljapoole, aga käsi surub sissepoole tagasi.

Sõnad kõrvalleheküljel

Olin kirjutanud, et üks kirjavahetus sarnaneb armastuskirjadele. Hea, et ma neid ainult sarnasteks nimetasin, mitte armastuskirjadeks endaks.

*
Ühed poisid käisid ära ja tulid hiljem tagasi. Mina istusin nii nende lahkumisel kui ka tagasijõudmisel laua taga. Selgitasin, et ma kogu aeg ei söönud.

*
Kirjutasin ühele vihikuleheküljele. Kõrvalleheküljele kirjutas üks mees, et kuhu jääb geniaalsus. Tundus, et ta kirjutas seda minu halvustamiseks. Läksin temaga tülli. Mees läks ja avas keldriluugi. Keldrist hakkas kostma undamist. Selgitati, et Lenin saeb Stalinil pead otsast.

esmaspäev, september 25, 2017

Rahvariidenäitus

Käisime Eesti Rahva Muuseumis vaatamas uut rahvariiete näitust. Seda tutvustas meile direktor Lukas. Ta rääkis, et inimesed arvavad, et samas kihelkonnas olid kõigil inimestel samasugused riided, aga et nii see ei olnud. Eri inimestel olid erinevad riided, lisaks muutusid need ajas. Tänapäeval kantavat eri aastaaegadel samu rahvariideid, ühtesid suvel vabas õhus ja teisi talvel siseruumides. Kuid vanasti olid erinevate aastaaegade jaoks erinevad riided. Näitus oligi jagatud aastaaegade kaupa neljaks osaks. Ma olen kandnud kevadel ja sügisel ühtesid ja samu riideid, kuid näitusel on kevade ja sügise osakonnad eraldi.

Riietest olid osad seljas mannekeenidel ja osa oli klaasi taga. Direktor rääkis, et samale mannekeenile on pandud selga osa riidesemeid ühelt ja osa teiselt inimeselt, täpselt sellist kombinatsiooni nagu mannekeenil seljas ei pruukinud ükski inimene kanda. Uusi riideid pole tehtud, vaid kõik esemed olid vanadest kogudest. Rohkem olevat kogudes naisteriideid, neid oli ka näitusel rohkem. Osad olid ka meesteriided, aga ei olnud näha laste omi. Üks klaasi taga olev müts oli nii pisike, et tundus imiku oma, aga lapsmannekeene ei olnud.

Riietele oli juurde kirjutatud, mis kihelkonna omad need on, juures olid kaardid, kus Eesti osas need kihelkonnad asuvad. Üheks ülikooli eksamiks pidime Eesti kihelkondade kaardi pähe õppima, seda ma ka tegin, aga praegu kõigi kihelkondade asukohta enam peast ei mäleta. Enamasti oli näitusel välja toodud kihelkond, aga Setumaa puhul ei paistnud täpne kihelkond teada olevat. Keskmisest rohkem olevat säilinud Saaremaa rahvariideid, kust nende kogumist alustati.

Ühe mannekeeni riietel märkasin paabulindusid, kes ei ole Eesti lind. Direktor seletas, et osad riided võivad olla poest ostetud. Need olid Pärnu riided, võibolla linnas või linna lähedal tunti kaugemat maailma paremini.

Riietel oli nii ülevalt alla kui ka vasakult paremale triipudega mustreid. Ruudulisi oli vähem, aga neid leidus. Palju oli lillelisi mustreid, vähem loomi või linde. Ühel mannekeenil siiski vedasid hobused vankreid, vankri peal olid arusaamatud objektid, mis meenutasid natuke hiirt ja hunti. Nii mees- kui ka naismannekeenid kandsid ka peakatteid. Ühel eksponaadil oli juures seletus, et kirikus pidid noored naised peakatte peast võtma, aga abielunaised pähe jätma.

Üks vaataja imestas, et kas talvel kanti ka pastlaid. Vastasin, et nagu vastlalaulus, kus lastakse pasteldega liugu. Lisasin, et aga ülikoolis õpetati, et 19. sajandil hakati kandma juba saapaid ja et saapaga vastu maad lüies tuli teistsugune hääl. Kolmas vaataja ütles, et kingsepad olid ammu olemas. Küsiti veel rahvariiete heleduse või tumeduse kohta. Meenutasin, et ajalehes on pahandatud, et miks on laulusõnu muudetud, algselt olnud laulusõnad, et valge kuub on eesti rinda vanast ajast varjanud, hiljem on see asendatud laulus mustaga, aga et Eesti lipp on siiski sini-must-valge. Kuskil on öeldud, et Mulgi kuued olid mustad, mujal valged. Näitusel väljas olevatel riietel esines siiski mitmesuguseid värve.

Ussid säilinud

Istusin laua taga ja sõin. Kui olin juba osa toitu ära söönud, panin tähele, et toidu sees on elusad ussid. Need olid peenikesed ja pikad. Jätsin söömise pooleli ja rääkisin, mis ma leidnud olin. Tuletasin meelde, et ükskord juba olid toidu sees ussid, pärast seda sai kuivaine plekk-karp tühjaks kallatud, aga nähtavasti karbi seintel ussimunad säilisid. Kui need ussid elasid keetmise üle, siis kehatemperatuur neid nähtavasti ka ei hävitanud. Võibolla oli mõni uss mulle juba südamesse tunginud. Ema rääkis, kuidas ta vendade eest hoolitseb, aga minu eest ainult siis, kui ma sõbralik olen. Istusin laua taga venna vastas ja vastasin tema küsimustele, tehes seejuures nägusid. Ühe küsimuse peale tegin ainult nägusid, suuga häält tegemata.

Saksa erakonnad

Üks päev vaatasin dokumentaalset mängufilmi 19. sajandi Saksamaa kohta, uurisin pärast seda raamatuid ja võrgulehekülgi ning kirjutasin seejärel listi:

"Bismarck toetus erinevatel valitsemisperioodidel erinevatele parteidele, algul rahvusliberaalidele, hilisemal perioodil oli selleks konservatiivne partei. Kuigi Eestis Ossinovski enda erakonna värviga seostamise peale solvus, on Saksamaal kombeks seostada erakondi värvidega ja seda on tehtud ka Eestis, kuigi vähem. Saksamaa konservatiivset parteid nimetati sinisteks. Praegu see partei enam ei tegutse. Praeguseid valitsevaid kristlikke demokraate nimetatakse mustadeks. 19. sajandil nimetati mustadeks katoliiklaste Keskparteid, kellega Bismarck võitles, hiljem olevat ta nendega siiski koostööd teinud. Pärast Bismarcki langust tekkis neist erakondadest sini-must blokk. Saksamaal võib sama värv tähistada rohkem kui ühte parteid, nii nimetatakse punasteks nii sotsiaaldemokraate kui ka kommuniste. Eestis on samuti tegutsenud Sinine Erakond, mis ühendas kultuuriinimesi. Aga tundub, et see ei võtnud nime konkreetse välismaa erakonna järgi, vaid sellepärast, et Eestis veel selle värviga seostuvat parteid ei olnud."

Hiljem räägiti mulle, et praegu on Eestis EKRE noorteorganisatsiooni nimi Sinine Äratus, mis mul endale polnud meelde tulnud.

Eile lugesin võrgulehti. Kõigepealt avasin "Frankfurter Allgemeine Zeitungi" võrguväljaande. Selgus, et Saksamaal olid samal päeval toimunud valimised. Valimistulemuste diagrammil oli parteisid tähistatud traditsiooniliste värvidega - kristlikud demokraadid mustad, vabad demokraadid ehk liberaalid kollased, rohelised rohelist värvi, sotsiaaldemokraadid punased, aga kommunistid neist siiski natuke lillakamad. Uudiseks oli mulle, et uut parteid Alternatiiv Saksamaale tähistati sinise värviga. Vikipeedia ütleb, et see partei asutati aastal 2013. Venekeelne võrguleht Newsru.com nimetas seda parteid natsideks. Sakslased ise ei paista seda natslikuks pidavat, vähemalt mitte kõik sakslased, sest natse ja neonatse on Saksamaal seni peetud pruunideks. Täna lehitsesin "Postimehe" ja "Eesti Päevalehe" paberväljaandeid ja panin tähele, et diagrammidel kasutati umbes samu värve, mida sakslased ise kasutasid. Mõnes kirjutises nimetati Alternatiivi Saksamaale paremäärmuslikuks ja mõnes parempopulistlikuks.

pühapäev, september 24, 2017

Mõtted nädalalehes

"Sirbis" arvustati ühte luulekogu ja kirjutati, et seal on lihtsad luuletused, millel ei ole varjatud tähendust. Võibolla seal raamatus on siis mõnest teisest arusaadavamad tekstid, aga mingi varjatud tähenduse peaks alati leidma, mis algul autorile endale ka teada ei ole. Vanasti võis kasutada lihtsaid sõnu vesi või lumehelves, aga hiljem tuli välja, et need on mõlemad H2O. Osa tähendusi ei selgu ühest raamatust üksi, vaid seda kui ühte ühiskonna osa vaadeldes.

Samas lehes ilmus ka poliitikaanalüüs vasakpoolsuse ja parempoolsuse teemal. Kirjutati, et ka need Eesti parteid, mis kuulutavad end olevat parempoolsed, on tegelikult vasakpoolseks muutunud. Üheks vasakpoolsuse tunnuseks peeti, et lubatakse tasuta lasteaiakohti. Kui kõik on vasakpoolsed, siis võiks küsida, millega võrreldes nad vasakpoolsed on. Võibolla möödunud aegadega võrreldes. Aga inimeste psühholoogilised omadused pidavat paremini selguma kriisihetkedel. Võibolla praegu lubatakse rahvale rohkem raha jagada sellepärast, et praegu raha lihtsalt ongi rohkem kui varem. Kas aga hetke majanduslik olukord määrab ära kellegi olemust? Mida tehakse siis, kui raha jälle vähemaks jääb?

Okupatsiooniaja raskused

Oli Nõukogude okupatsiooni algusaeg. Buss sõitis peatusesse, aga eriti palju inimesi sisse ei lasknud, jätkates sõitu umbes kahe sõitjaga. Ajalehed jätkasid ilmumist, aga muutsid üksteise järel oma poliitilist suunda. Ustav ütles, et hea, kui mingid tagavarad on olemas, praegu on raskem toitu saada. Varjasin ennast maamaja pööningul ja katusel, maapinnal mind otsiti. Jooksin jälitajatel eest ja peitsin ennast põõsaste vahele. Jälitajad küll teadsid, et ma olen läheduses, aga põõsaste vahelt oli raske üles leida. Lauri K. tuli ka põõsaste vahele, et minuga koos peidus olla.

laupäev, september 23, 2017

Pikk arvustus

Läksin välja kõndima. Kõndides tuli mulle meelde, et olen täna juba väljas käinud. Jätkasin sellest hoolimata kõndimist. Vastu tuli Pille. Pöörasin ringi, et koos temaga minna. Pärast rääkisin, et kõndisin täna kaks korda traditsioonilise ringi läbi. Siis tuli meelde, et koos Pillega tehtud ring oli lühem.

*
Lugesin "Loomingut". See oli muidu ilukirjanduse ajakiri, aga selles numbris oli rohkem muuteemalisi kaastöid. Arvustatud oli minu raamatut "Viimsed päevad". Arvustaja oli raamatut tsiteerinud, jättes osad sõnad vahelt välja. Varem oli väljajätteid tähistatud kolme punktiga, aga selles kirjutises mingite tähtlühenditega, millest ma aru ei saanud. Siis sain aru, et need tähed tähistasid seda, kelle väljajättega on tegemist. Minu väljajätted olid tähistatud lühenditega ja arvustaja enda tehtud kolme punktiga. Arvustaja kirjutas, et see raamat räägib eurovastastest, aga et arvustaja ei ole nende peale kuri. See raadiosaade kestis tund aega ja oli seega kõige pikem arvustus, mis ma ühegi enda raamatu kohta olin saanud.

Karmid sõnad

Viimati lugesin ajalehti üleeile. Jäi meelde, et üks keskerakondlane ütles teise valimisnimekirjaga liitunud erakonnakaaslaste kohta, et sõja ajal lastaks ülejooksikud maha. Tundub sobimatu võrdlus. Sõjas võideldakse elu ja surma peale, aga erinevad erakonnad ja valmisliidud võiksid teoreetiliselt teha koostööd ühise riigi või omavalitsuspiirkonna heaks. Muidu järgmiseks tuleb kellelegi meelde, et sõjas ei tulistata mitte ainult ülejooksikute, vaid kõigi vastaspoolel sõdijate pihta.

reede, september 22, 2017

Alustamine ja lõpetamine

Mõtlesin astuda doktoriõppesse ja jälle korralikult õppima hakata. Aga mulle tuli meelde, et mind ei võetaks vastu, sest mul on veel magistriõpe lõpetamata. Diplom oli küll käes, aga kõik asjad ei olnud veel tehtud. Siis tuli mulle meelde, et magistriõpe on lõpetamata ainult unenägudes, mis tekivad varasema aja kohta käivate mälestuste põhjal.

Koosseis tugevneb

Tänasel kiirmaleturniiril tulid esikolmikusse kolm mängijat, kes peaksid olema klubi üldse kõige tugevamad, kohal oli ka kaks järjest tugevamaks minevat noormängijat. Tulemused olid:

1. Trohhalev 6 p.
2. Põdersalu 5,5
3. Peebo 5,5
...
Runnel 3

15 minutit, 7 vooru, 14 osavõtjat

Vaadake Maleliidu koduleheküljelt Uusi mälestusturniiri juhendit. Paistab, et seal tuleb selgitamisele ka tänavune Tartu pika male meister, eraldi meistrivõistlusi vist tänavu ei järgne.

Kodus olen sel nädalal harjutanud kolmel õhtul, üks päev kirjutasin üles sellised käigud:

Kahingud õigustatud.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Rd4 5. Oa4 Oc5 6. Re5 0-0 7. Rd3 Ob6 8. Rf4 d5 (Siiani "Malekoolist".) 9. ed Le7+ 10. Rfe2 Og4 11. f3 Of5 12. 0-0 Rc2+ 13. d4 Ra1 14. Og5 h6 15. Oh4 Vad8 16. La1 Od3 17. Ve1 Oe2 18. Re2 g5 19. Of2 Rd5 20. Rg3 Lb4 21. Ob3 Od4 22. Od4 Ld4+ 23. Kh1+ c6 24. Lb1 Vfe8 25. Vd1 Lf2 26. Vf1 Lc5 27. Rh5 Ve2 28. Od5 cd 29. Rf6 Kg7 30. Rh5+ Kf8 31. Rg3 Vd2 32. Vc1 Lf2 33. Vg1 Vc2 34. a3 Ve8 35. Ld1 d4 36. Ld3 Ve1 37. Rf1 Vcc1 38. Lf5 Lg1+ 39. Kg1 Vf1++

neljapäev, september 21, 2017

Film arvutis

Isa lahkus oma toast. Istusin tema arvuti taha ja hakkasin sellega kirjutama. Ühel hetkel läks kogemata fail kinni. Ja mitte ainult see fail, vaid kõik kataloogid, mis üksteist hõlmasid. Püüdsin faili uuesti avada. Isa tuli samal ajal oma tuppa tagasi. Ma ei leidnud enam seda faili. Ütlesin, et see arvuti on võibolla minu jaoks ka keerulisem kui enda oma. Või on see keerulisem sellepärast, et failid ei ole minu sisestatud. Otsustasin, et proovin seda faili kätte saada viimati avatud failide loendist. Isa soovitas, et ma käivitaks hoopis filmi vanadest kreeklastest. Panin selle käima. Filmis räägiti, et inimesed on ikka riideid kandnud, aga vanadel kreeklastel oli kombeks olla tundide kaupa ilma riieteta. Näidati, kuidas riieteta kreeklased tänaval ringi kõndisid.

kolmapäev, september 20, 2017

Ajalooline Ajakiri 1/2017

„Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal“. 2017, 1 (159). Peatoimetaja Pärtel Piirimäe. 149 lehekülge.

Ajakirja kaanel on grupipilt Teise maailmasõja aegsetest Peipsi-tagustest sõjapõgenikest. Pildil on võõrad inimesed, aga suurem osa neist meenutavad mulle näo poolest mõnda konkreetset tuttavat.

Esimeses artiklis kirjutab Andres Tvauri Eestist leitud Rootsi 17. sajandi müntidest, toodud on rohkelt ka nende pilte. Mõtlesin, et ma olen näinud palju artikleid või uudiseid mündileidude kohta, aga ei tule meelde ühtegi nööbileidude kohta, kuigi nööbid on umbes sama suured. Raha peetakse ilmselt tähtsamaks ka siis, kui see on kuulutatud maksevahendina kehtetuks. Mündileide nimetatakse aareteks. Eriti paks kultuurkiht on prügimägedel, aga seal leiduvat nimetatakse prügiks. Leidub inimesi, kes prügis sorivad, aga neid hüütakse geoloogideks, mitte arheoloogideks. Kas eseme prügikasti viskamine on ühtlasi selle ajaloo prügikasti viskamine? Pabereid võidakse nimetada väärtpaberiteks või pühakirjadeks, aga ka makulatuuriks. Rauda võidakse nimetada vanarauaks. Kulda nimetatakse väärismetalliks, aga sõna vanakuld kokkukirjutatuna ei ole veel kohanud.

Ajakirjas toodud rahaühikud on öörid, aga et neil on kujutatud valitsejakroone, siis see näitab, et sõnad kuningakroon ja rahaühik kroon peaksid otseselt seotud olema. Krooniks nimetati ka Eesti raha, kuigi Eesti oli vabariik. Müntidega on visatud kulli ja kirja, see väljend tuleb ilmselt Vene keisririigi kahe peaga vapikotkastest. Rootsi müntidel on aastaarvud ja mündi väärtusnumbrid üksteisest raskelt eristatavad. Väärtusnumbritena on kasutatud ka murdarve, kuigi ma mäletan, et esimeses klassis me neid veel ei õppinud ja Rootsi ajal ei käinud üldse kõik inimesed koolis.

Teise artikli autor on Kari Tarkiainen, see kaastöö räägib samuti Rootsi ajast. Seda lugedes tuli mõte, miks vanasti ei olnud feminismi. Keegi oli toonud võrdluse taluperemehe kui juhiga. Tõepoolest, taluperemees ei olnud lihtsalt perekonnaliige, vaid ka majandusettevõtte direktor, direktorite käske täidetakse ka tänapäeval. Praegu on perekondadel ühiseid majandushuvisid säilinud, aga võidakse töötada raha teenimiseks erinevate direktorite alluvuses.

Tarkiainen kirjutab täpsemalt Põhja-Eesti aadli aastal 1561 Rootsile alistumisest. Mõtlesin, et Rootsile alistumine oli ühtlasi venelaste survele alistumine, nagu oli kahe isanda vahel valimine ka hiljem Rootsi alt Venemaa alla minek, Itaalia ajaloos Savoia Austria vastu saadud abi eest Prantsusmaale loovutamine, Türgi ajaloos Venemaa vastu saadud abi eest Inglismaale Küprose loovutamine ja paljude silmis ka Eesti Euroopa Liidu kui Venemaa alternatiiviga liitumine. Nagu praegustes demokraatiates võimul olevate parteide populaarsus tavaliselt väheneb, nii tekkis algul Rootsi alla minemist pooldanud baltisakslaste hulgas hiljem toetust Venemaaga liitumisele. Algul loodeti uutest valitsejatest head, aga baltisaklaste pettumuseks alustas Rootsi riik lõpuks mõisade reduktsiooni ja Vene riik venestamispoliitikat. Kuid Rootsi kuningale alistudes olevat ennast algul peetud edasi Saksa-Rooma, mitte Rootsi riiki kuuluvaks.

Hiljuti doktoritööd kaitsnud kursusekaaslane Karl Stern kirjutab valuutakontrollist 1930. aastate Eestis. Ta kinnitab järeldust, et krooni devalveerimine majanduskriisi ajal muutis olukorra kergemaks. Olen sellest kirjutanud Jaan Tõnissoni poliitika kiituseks ja võrdlusena Euroopa Liidu ühisrahaga seotud ohtude näitamiseks. Sterni artiklis keskendutakse riigi tehtud otsustele, mitte erakondade taotluste võrdlemisele. Aga kui kas valimiste, riigipöörde või revolutsiooni teel võib võimule tulla uus erakond, siis võidakse tehtud reforme vahel tagasi pöörata.

Viimases artiklite rubriigi kaastöös kirjutavad Aigi Rahi-Tamm ja Argo Kuusik sellest, kuidas sakslased Teise maailmasõja ajal Venemaa eestlasi ja venelasi Eestisse evakueerisid. Huvitav, kas keegi neist jõudis hiljem ka Läände. Keskkooli ajal kirjutasin kirjandustunnis ühe tehisrahvalaulu kassi söömisest, hiljem olen mõelnud, kas oli vaja sellisel teemal kirjutada. Aga ka selles ajakirjaartiklis kirjutatakse, et näljaga kasse söödi, seega võiks seda teemat ilukirjanduses pidada realismiks. Ma tean, et minu kirjandusõpetajale inimsöömise näited ei meeldinud, aga muidu kiitis ta Tammsaaret kui realismi esindajat rohkem kui Kafkat ja Hesset, kes olevat elule alla jäänud inimesed.

Ajakirjas kirjutavad veel Tiit Saare Narva vapist ning Anti Selart ja Olaf Mertelsmann kahepeale Norbert Angermanni 80. sünnipäeva puhul. Viimatinimetatud kaastööd on paigutatud rubriikidesse „Allikas ja kommentaar“ ning „Kroonika“.

Taim laual

Läksin suurde tuppa. Sealt läksin pimedasse oma tuppa tagasi. Seal magas Henn. Ta küsis mult, mida ma otsin. Läksin väiksesse kööki, et istuda arvuti taha. Aga arvutilauale oli keegi taimed tõstnud. Tõstsin taimepoti pesukuivatusmasina peale, et endale ruumi teha. Käed puutusid vastu taime lehti. Mõtlesin, et pean käed ära pesema, taimed võivad mürgised olla. Pesukuivatusmasina peal jäi taim ka kätele ette. Tõstsin ta seetõttu tagumise seina äärde. Jätsin käed esialgu pesemata ja istusin arvuti taha. Natukese aja pärast läksin vannituppa ja vaatasin peeglisse. Nägin, et mul on huuled siniseks läinud, seega võis taim tõesti mürgine olla. Keel ja sõrmeotsad hakkasid ka siniseks minema.

teisipäev, september 19, 2017

Veel keskkooliõpilaste valimisest

Kui hakata keskkooli lubamist otsustama keskmise hinde järgi, siis halvenevad õpetajate ja õpilaste vahelised suhted. Õpetajad ei oska täiesti objektiivselt hinnata, aga kui hindest midagi ei sõltu, võib talle eksimuse andestada. Aga kui hindest sõltub kogu edasine elu, võib andestada raskem olla.

Hinded võivad õppima motiveerida ja kui hindest sõltub rohkem, võivad need motiveerida rohkem. Aga sama moodi võib halb hinne õppimisisu ära võtta, sest asi tundub lootusetu, või siis hea hinne võib põhjustada vähem pingutamist, sest tundub, et kõik on niigi kerge. Hinde tähtsustamine võib panna ka rohkem ebaausaid võtteid kasutama.

Meie koolis võetigi keskkooli keskmise hinde alusel. Seetõttu tundsin juba üheksanda klassi alguses, et elu läheb pingelisemaks. Kui ma poleks saanud sisse oma kooli keskkooli, oleksin saanud minna mõne teise kooli omasse. Aga nüüd tahab haridusminister teha madala keskmise puhul võimatuks kõigisse keskkoolidesse astumise, siis peaks pinge olema veel suurem.

Võibolla on vajalik, et kutsekoolidesse kuidagi rohkem huvilisi saada. Aga sundus pole kõige parem huvi tekitaja. Õpilasi saaks motiveerida ka sellega, kui leida raha kutsekoolides stipendiumi maksmiseks või neid koole lihtsalt reklaamida. Kui inimesi hakatakse saatma kutsekooli vägisi, võib see anda tulemusena halvemad töötajad. Kui inimene tahab teha teistsugust tööd, aga ta suunatakse kutsekooli, siis hakkab ta hiljem töötama erialal, mida ta õppinud ei ole. Või tahab Keskerakond taastada ka Nõukogude aja töökohtadele suunamise?

Kui kooli põhieesmärk on õpetada, siis oleks ehk numbrilisest hinnangust tähtsam sõnaline tagasiside. Kui käisin koolis, siis vahel juhtus, et ei saanud küll maksimaalset hinnet, aga polnud ka ühtegi selgitust, mis on töö puudused. Sama moodi võiks hea vastuse korral kommenteerida, mille poolest see just hea on.

Arutelud koolis

Panin täna selga ülikonna ja läksin kooli. Kui hakkasin koolimaja neljandalt korruselt alla kõndima, tuli mulle trepil vastu Merle M. Tundsin ta ära, aga tere ei öelnud, sest polnud temaga kunagi palju rääkinud. Mõnes kohas ma sain inimestega rääkida, aga koolis mitte, sest siin oli liiga palju rahvast. Sõitsin käsipuu najal trepist alla, aga mitte liiga hoogsalt. Vastu tuli üks poiss, kes sõitis käsipuu najal üles. Andsin talle teed, seejärel läksin käsipuu najale tagasi. Jõudsin klassiruumi ja istusin Kristeri kõrvale. Panin lauale kommikoti, sest mul oli täna sünnipäev. Sellepärast oligi mulle kodus ülikond antud. Peale minu kandis loengutes ülikonda ainult üks kursusekaaslane, kes tegi seda alati. Varem oli olnud kombeks, et sünnipäevalaps jagab tunni ajal klassikaaslastele kommi. Aga mulle tuli meelde, et teised pole seda enam teinud, seetõttu mõtlesin, et ma jätan ka jagamata. Panin kommikoti laualaekasse. Ma võisin selle sinna unustada. Aga pärast oli vaja sinna ühe teise asja pärast vaadata. Ütlesin Kristerile, et kommi jagamine on algkooli komme. Krister vastas, et algkooli komme jah. Tunnis räägiti, et keegi oli nimetanud Tartut saareks, aga tegelikult on Tartu poolsaar. Seletasin, et Emajõgi teeb sikk-sakke. Ja Emajõe ja kanali vahel on saar, kuigi mõnest kohast on see maaga ühendatud. Kristina meenutas, mida mina olevat ükskord teinud. Ma poleks temaga muidu rääkima hakanud, aga nüüd vastasin, et mina pole seda teinud. Õpetaja ütles, et ta peab sõnaraamatust järele vaatama, sõna 'sea' tähendab vist midagi roppu, sest keegi oli öelnud 'seamees'. Õpilased seletasid, et 'sea' on inglise keeles meri. Rebisin enda väikse varba küünt, aga ülemise otsa asemel eemaldus alumine. Nüüd võis küüne tagasi kasvama hakates vana küüne alles jäänud osa ette jääda. Rebisin ka teisi varbaküüsi, neil sain kätte ülemise osa.

esmaspäev, september 18, 2017

Segakaustikud

Uurisin eile ülikooli ajalookonspekte. Ühes kaustikus oli erinevaid asju, nii ülikooli ajal ajalooraamatute põhjal kirjutatud konspekte, joonistusi, spordikommentaatorite naljakaid ütlusi kui ka keskkooli keemiaeksamiks valmistumisel üles kirjutatu. Lugesin eksamipiletit alkaanide ja nende ühendite kohta. Alkaanide hulka kuulub ka metaan, mida kasutatakse küttegaasina. Alkaanidest saab moodustada homolooge. Kergemad on gaasilised, keskmised vedelad ja raskemad tahked. Aga kõik ei lähe keemias lineaarselt, sest lõhnavad ainult vedelad, nii gaasilised kui ka tahked on lõhnatud. Ei tea, miks see nii on, kui lõhna tuntakse nina, mitte keelega. Mõtlesin, et keemia ja füüsika vahel on erinevusi. Füüsikas on suurematel kehadel suurem külgetõmbejõud, aga keemias vastupidi ei loo sidemeid aatomite vahel mitte suured aatomituumad, vaid väiksed elektronid. See läheb küll samuti füüsika alla, et suuremad aatomituumad on lausa ebapüsivamad ja lagunevad laiali.

Selline segateemaline kaustik on nagu ajakirjad "Akadeemia", "Horisont" või "Vikerkaar". Kõik sellist teemade segamist ei mõista. Ükskord kui kirjutasin erinevaid aineid samasse kaustikusse, võeti mul selle eest ühe aine juba välja pandud veerandi hinne alla. Tollel kaustikul oli küll ka see puudus, et seal võis olla palju vigu, sest tunnis esitati materjali tahvlil või slaididel, aga seda ma hästi ei näinud. Mõni võibolla ütleks, et siis oleks pidanud sagedamini silmaarstil käima, aga ma pole uute prillidega ka hästi tahvlile näinud, enne prillide saamist nägin paremini.

Arusaamatu kuulutus

Pidime täna ära kolima ja enne seda pidime minema peole. Ma hoidsin silmi kinni edasi ja keeldusin peole kaasa minemast. Kui peolised olid läinud, rääkisin ühele mehele, et ma olen sellega leppinud, et kunagi tuleb teise kohta kolida, aga ma tahan kolida otse kodust, mitte peolt. Nendel, kes enne peole läksid, jääb viimane kolimiseelne mälestus halb.

*
Pidime varsti väiksemasse korterisse kolima. Praegu elasime heas korteris. Praegu olid magamistubade vahel tühjad ruumid, aga uues korteris oleks magamistoad olnud kõrvuti.

*
Stendil oli kuulutus maleturniiri kohta. Selle kohta öeldi, et kirjas on, et osad voorud ei toimu, aga sellest hoolimata on toodud nende voorude kellaajad. Vaidlesin vastu, et minu meelest see sõna ei tähenda vooru ärajäämist. Kuulutus oli võõrkeeles ja asjassepuutuv sõna ei olnud üleni näha. Vaatasin ühes ruumis kuulutust lähemalt, hoides seda käes. Seejärel panin kuulutuse riiulisse.

pühapäev, september 17, 2017

Petlik vaba liin

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 a6 5. Oc6 dc 6. Re5 Re4 7. Re4 Ld4 8. 0-0 Le5 (Siiani "Malekoolist".) 9. Ve1 Oe6 10. d4 Ld5 11. Of4 Od6 12. Rd6 cd 13. b3 Vd8 14. c4 Lf5 15. Og3 0-0 16. Ld2 Vfe8 17. Lb4 Vd7 18. Od6 Ved8 19. c5 Od5 20. Ve5 Lg4 21. f3 Of3 22. Ld2 h6 23. h3 Lg6 24. Vf1 Od5 25. Vfe1 f6 26. Ve7 Kh7 27. Vd7 Vd7 28. Ve8? Le8 0:1

Isiklik voolumõõtja

Oli saksa keele tund. Õpetaja andis koduse ülesande, et tuleb kirjutada töövihikusse harjutust. Ütlesime, et meil ei ole tänavu aastal töövihikut. Õpetaja selgitas, et tuleb kirjutada eelmise aasta töövihikutesse. Vaidlesime vastu, et selle me kirjutasime juba eelmisel aastal täis. Mõtlesin, kuidas kodus kirjutada.

*
Tänaval kõndis minu ees rühm noori, kes tundusid olevat agressiivsed. Jõudsin koos isaga suvilasse. Enne sealt lahkumist vaatasime voolumõõtjat. See näitas eraldi minu kasutatud elektrit. Ketas liikus edasi aeglaselt. Aga pärast seda, kui ma voolumõõtjal ühte kohta puudutasin, hakkas ketas keerlema kiiresti. Nii oli nüüdne näit vale. Isa vaatas seda voolumõõtjat.

Väsimus ja anne

Eilses "Sirbis" esineb jälle mõte, et heale kirjanikule olevat kirjutamine raskem kui halvale kirjutajale. Sel korral kordab seda mõtet Viivi Luik, viitega ühele saksa kirjanikule. Olen sellele väitele varemgi vastu vaielnud, nüüd mõtlesin asja uuesti üle. Ühe psühholoogiaraamatu järgi jaguneb väsimus emotsionaalseks, füüsiliseks ja vaimseks. Ma arvan, et heale kirjanikule võib kirjutamine tõesti vaimselt väsitav olla, kui ta pingutab aju hea tulemuse nimel rohkem ja ei pea niiviisi päeva lõpuni vastu. Aga kirjutama hakkab ta sellepärast, et tal on emotsionaalselt suurem soov kirjutada. Jooksmise olümpiavõitja on ilmselt jooksu lõpul füüsiliselt väsinud, sest ta pingutab maksimaalselt. Sama väsinud võib olla treenimata jooksja, kes saavutab küll palju halvema aja, aga kiiremini liikuda lihtsalt ei suuda. Aga olümpiavõitja emotsionaalne rõõm jooksust paistab olevat suurem, et ta üldse vabatahtlikult treenima ja võistlema hakkab ja kuna teda tulemuse eest ka tunnustatakse. Mul on prillid võibolla sellepärast, et palju lugemine on silmadele füüsiliselt väsitav olnud, aga see näitab ka, et mulle on olnud emotsionaalselt tähtis palju lugeda.

laupäev, september 16, 2017

Avaldamise ootamine

Peatusime autoga maantee ääres. Eemaldusin teistest ja põgenesin läbi võsa. Jooksin sirgjoones, aga mõtlesin, et peaksin tegema sikk-sakke, et mind raskem leida oleks. Teised jõudsid mulle järele. Nad ütlesid, et nad leidsid mind jälgi mööda. Võsa kõrval heinamaal kõndis Pille. Teda jälgede järgi ei leitud. Tuli auto juurde tagasi minna. Nüüd liikusin teistsugusel, puudega kaetud voorelaadsel maastikul.

*
Lugesin "Sirpi". Mulle tuli meelde, et olin sellele kaastöö saatnud, aga seda polnud avaldatud. Võibolla seda ei pidanudki veel täna ilmuma, sest alles ma saatsin. Aga ma saatsin siiski numbri ilmumisest varem. Mulle oleks meeldinud, kui teised oleks mulle kaastööde ilmumisest teatanud ja kui ma poleks pidanud neid ise otsima. Lugesin kahest ajalehest Oudekki artikleid. Sel korral oli ta kirjutanud keskkonnaküsimustest ja need olid head artiklid. Ta polnud neid kirjutanud minu jaoks, sest ta ei teadnud, et ma neid ajalehti loen. Edaspidi ta võis jälle midagi halba kirjutada.

reede, september 15, 2017

Toored tomatid


Tomatipotis kasvavad viimasel ajal seened. Need elavad mõne päeva ja siis mädanevad, seejärel ilmuvad uued. Pärast pintsliga tolmeldamist on tomatile endale ka mõned viljad külge tulnud.

Mõtete jälgimine

Olin avaldanud blogis unenäokirjelduse, et üks inimene tuli maleklubisse koos oma vennaga. Võibolla selle avaldamise mõjul tulidki täna klubisse Kulbok ja tema vend. Aga paistis, et nad tulid kabet, mitte malet mängima.

*
Lamasin voodis, vennad olid enda omades. Toas oli televiisor. Paistis, et selle abil sai mõtteid lugeda. Loeti minu mõtteid. Mul tuli pähe paar roppu sõna ja tundus, et need ilmusid ekraanile. Oli võimalik mõtlemine ilma sõnu hääldamata, sel juhul vist mõtted loetavad ei olnud, aga mina hääldasin mõtteid ja seetõttu sai neid jälgida.

neljapäev, september 14, 2017

Õppetöö seis

Mängisin kiirmaleturniiril. Läksin Peebo laua juurde vaatama, kas mul on lootust auhinda saada. Selgus, et Metsoja oli täna vähem punkte kogunud, seetõttu olin kolmas mina ja sain auhinna. Kõik olid omavahel mänginud mitu mängu. Ütlesin Karbale, et ma ei mäleta, mis mul temaga mängude tulemused olid. Karba vastas, et ma sain ainult viimases neist punkte. Läksin raamatukokku. Seal oli lugemissaalis paks rahvamass. Võtsin riiulist ühe raamatu ja seejärel küsisin ühelt mehelt, kuhu see tagasi tuleb panna. Selgus, et see tuli panna riiuli teisele küljele kui ma alguses olin mõelnud. Lahkusin raamatukogust. Nägin ühe maja ees lapsi muruplatsil mängimas. Ühel sai selg haiget. Esialgu ta veel naeris, aga tal võisid olla tõsised vigastused. Kõndisin Toomemäel. Mõtlesin, et ma olen ülikoolis vahepeal vähem õppinud, aga järgmisel õppeaastal võtan jälle normaalse arvu ainepunkte. Mul oli üks eksam tegemata, kuigi ma olin loenguid kuulanud. Ma ei teadnud, kas minna järgmisel õppeaastal ainult eksamile või kuulata ka loenguid uuesti. Uuel eksamil võidi küsida hoopis teisi asju kui eelmine aasta räägiti. Ma olin nüüd kahes magistriõppes korraga. Ma ei teadnud, kas ma ühest õppeaja ületamise pärast eksmatrikuleeritud ei ole. Aga kui sain uuele erialale sisse, siis võisin nähtavasti õppida mõlemat. Nüüd ma suutsin juba teistelt üliõpilastelt informatsiooni küsida. Teistega olin hakanud rääkima niimoodi, et ühes loengus kutsus Kati S. mind enda kõrvale. Algul olin veel mõelnud, et istuks poiste juures nagu nooremates klassides.

kolmapäev, september 13, 2017

E-valimistest

E-valimistel on plusse ja miinuseid. Üks miinus on see, et valimistulemus ei ole enam nii usaldusväärne. Mul on blogil kolm elektroonilist loendurit, igaüks neist näitab erinevat statistikat. Miks ma peaksin siis kindel olema, et valmistel antud hääled õigesti kokku loetakse? Pabersedelite loendaja peab oskama liita, aga elektroniliste häälte lugeja peaks tundma ka programmeerimist, et kontrollida, et süsteem on õigesti programmeeritud.

Tekstide avaldamisel on nii, et üldiselt avaldatakse trükis väärtuslikumaid ja elektrooniliselt vähem tähtsaid. Kas ei oleks siis valimistel antud hääle väärtustamine, kui anda see paberil? Elektroonilisel hääletamisel on hääle andmine liiga kerge ja otsus võib olla vähem läbimõeldud. Valimisjaokskonnas hääletades peab vähemalt jaoskonda kohale minema ja seega hääle andmiseks rohkem liigutusi tegema, mille ajal on natuke aega järele mõelda.

Aga kergusel on ka plusse. Kui on võimalik ka elektrooniline hääletamine, siis on tõenäolisem, et hääle annavad ka need, kellel see muidu haiguse, elukoha või suure töökoormuse tõttu raskendatud oleks. Kui hääli loetakse ikka õigesti, siis on elektroonilise hääletamise korral tõenäolisem, et esindatud saavad rohkemate inimeste huvid. Ise olen seni hääletanud ainult jaoskonnas.

Liikumatu

Õpetaja andis ühele poisile ülesande tõlkida mõned laused eesti keelde. Poiss ei osanud tõlkida nii hästi kui mina. Ta vaatas sõnad sõnaraamatus järele, aga neid lauseks kokku panna ikkagi ei osanud.

*
Vaatasin, et tööõpetuse klassis minu tööpingi juures saagi ei ole. Aga kui ma kõndisin mööda teed kaugemale, siis seal olid saed olemas. Otsmiste pinkide jaoks ei olnud neid jätkunud.

*
Olime haiglapalatis. Üks noor kurja näoga mees lamas päev läbi liikumatult, aga õhtul hakkas palatist välja kõndima. Mõtlesin, ega ta mulle kallale ei tule. Aga ta kõndis lühikeste sammudega uksest välja.

teisipäev, september 12, 2017

Korralagedus

Istusin koolimajas tiivatrepi kõrval ja lugesin vana ülikooli loengukonspekti. Tuli see õppejõud, kelle loengu konspekt see oli. Ta küsis konspekti näha. Keeldusin näitamast. Kui ma oleks näidanud, siis ta oleks võinud arvata, et ma loen kogu aeg konspekti üle ja saavutasin ainult tänu sellele häid hindeid. Istusin konspektile peale, et õppejõud ei saaks seda vaadata. Minu vennalt küsiti raamatut, mis tal käes oli. Ta laenas raamatu välja, aga seda ei antud enam tagasi ja vend ei mäletanud, mis raamatust saanud oli. See kinnitas, et mina tegin õigesti, kui konspekti käest ei andnud. Läksin esimesele korrusele valvelaua juurde ja rääkisin, et laenati üks raamat, aga seda ei antud tagasi. Valvelauast vastati, et seda tegi kellalaskja, ta läkski koolist minema. Nüüd olevat vaja, et keegi teine kella tundi laseks, kell on juba nii palju. Vaidlesin vastu, et kell on üksteist, sel kellaajal algab hoopis vahetund. Siis tuli mulle meelde, et tundide pikkust on muudetud, sel juhul ma alguskellaaegu ei teadnud.

esmaspäev, september 11, 2017

Raamatukodu

Elasin raamatukogu ühes riiulivahes. Läksin teise riiulivahesse, kus elas isa, keda polnud kodus. Vaatasin raamatute selgi ja hakkasin ühte elektrijuhet lahti kerima. Isa tuli koju. Minu isa oli suur paks mees. Ta ütles, et ma ei tohtinud sellesse riiulivahesse tulla, see pole minu kodu. Seletasin, et tahtsin vaadata, mis raamatuid siin on. Hakkasin elektrijuhet kokku tagasi kerima. Ütlesin, et kokku kerida on raskem kui lahti.

*
Läksin malemängukohta. Seal olid naised, kes ütlesid, et maletajad siin enam ei käi, väljaarvatud suvekuudel. Seni olid just suvekuud vaheaeg olnud. Mõtlesin, et ehk saab malet mängida ka teises kohas. Läksin maleklassi. Seal üks poiss iseloomustas oma mänguoskust. Ütlesin, et nii räägivad noored. Varem olin ennast nooreks pidanud, aga nüüd enam mitte.

pühapäev, september 10, 2017

Kandidaadi nägu

Valimisreklaami tegijad arvavad, et mind huvitab kandidaadi nägu rohkem kui programm. Võibolla peakski need valimata jätma, kelle naeratus plakatil tundub teeseldud. Kas aus inimene naeratab, kui ta pole rõõmus? Või näitavad nad sellega oma püüdlikkust?

laupäev, september 09, 2017

Ristirahva Pühapäevaleht 1917-1918

Ristirahva Pühapäeva-leht. 21. september 1917 – 23. mai 1918. Vastutav toimetaja ja väljaandja Konstantin Thomson. Loetud 102 kirjutist.

Kord nädalas ilmunud „Ristirahva Pühapäeva-leht“ alustas numbrit ka Esimese maailmasõja aegadel vaimulike teemadega. Seejuures olid Piibli teemad eespool kui oma aja kiriku omad. Numbri keskel kirjutati käimas olnud revolutsioonidest ja alles viimasel leheküljel sõjauudiseid. Reklaami teiste uuritud ajalehtedega võrreldes peaaegu ei olnud.

Vaimulike teemade hulgas oli oluline, et just sel ajal tähistati reformatsiooni alguse 400. aastapäeva. Oldi veel Vene riigi osa, aga reformatsioon oli alanud Saksamaal, mis sel hetkel oli sõja vastaspoolel. Ka sõjauudistest kirjutati erapooletumalt kui varem uuritud aastakäigus, kus oli juttu Inglise-Buuri sõjast ja ajaleht elas kaasa buuridele kui usklikumale rahvale. Nüüd oleks kaasaelamine saanud olla veel suurem, sest elati ise sõjas osalevas riigis, aga võibolla arvestati, et võimukandjad võivad vahetuda, mistõttu tuleb ettevaatlik olla.

Sain ajalehest teada, et kirikuaasta algab teisel ajal kui ilmalik aasta. Vaatasin teatmeteosest järele, et kirikuaasta algus on esimene advent, mis on neljas pühapäev enne jõulu. Ajalehes märgiti ära nii kirikuaasta kui ka ilmaliku aasta algus.

Poliitiliselt muutus uuritud ajal olukord mitu korda. Kõigepealt oli võimul Veebruarirevolutsiooni järgne Ajutine Valitsus. Sajandivahetusel oli ajaleht olnud truu keisrivõimule, nüüd uut võimu nii palju ei kiidetud, aga ei igatsetud tagasi ka vana. Oktoobripöörde järel oldi sellega võimule tulnud valitsuse vastu lausa vaenulik. Ajalooraamatutes on olnud juttu, kuidas enamlased ajasid eestlaste Maanõukogu ehk Maapäeva laiali, aga selgub, et enamlaste suhtes opositsiooniline ajaleht sai sellest hoolimata ilmumist jätkata. Leht toetas Eesti iseseisvumispüüdlusi.

Ülikoolis õppisime, nagu oleks Oktoobrirevolutsiooni võimu vahetumise hetke ohvrite arv olnud märgatavalt väiksem kui Veebruarirevolutsiooni puhul, see ajaleht kirjutab aga suurest ohvrite arvust. Sel teemal on juttu ka Sorokini raamatus „Revolutsiooni sotsioloogia“ ja selle venekeelse väljaande kommentaarides. Sorokin kirjutab samuti suurest ohvrite arvust, ta tuginevat tolleaegsetele enamlastevastastele ajalehtedele, kuid kommunistid rääkinud Nõukogude võimu ajal väiksemast ohvrite arvust. Sorokini kommenteerija ei täpsusta, mida arvatakse nüüd, aga Andi loengu konspektis on arvud, mis kattuvad kommunistide esitatutega.

Ajaleht ilmus 26. jaanuarini 1918 ja jäi lõpuni enamlastevastaseks, ilmumine algas uuesti 11. aprillil, kui oli juba Saksa okupatsioon. Ilmumise vaheaja teeb natuke lühemaks, et vahepeal mindi vanalt kalendrilt uuele.

Saksa okupatsioonivõimule on ajaleht lojaalne. Eesti iseseisvumist enam ei toetata, kirjutatakse, et Saksa võim jääb püsima. Võibolla see näitab ainult, et nüüd oli tugevam tsensuur. Mõni kirjutis on keerutavam, millest võib välja lugeda, et hea meelega toetataks siiski Eesti oma riiki, kui seda ainult lubataks.

Esimese maailmasõja ja Teise maailmasõja aegsel Saksa okupatsioonil on sarnasusi ja erinevusi. Üks sarnasus on, et taas oli päevakorral küsimus, mis rahaühikut tarvitada. Teise maailmasõja ajal kehtisid algul rublad edasi, siis võeti kasutusele idamark. Ka Esimese maailmasõja ajal lasid sakslased idaalade jaoks käibele eraldi raha, aga mitte marga, vaid rubla nime all. Erinev oli, et Esimese maailmasõja ajal ei olnud nii suurt vastaspoolel sõdijate halvustamist ja vähemalt selles lehes erinevalt 1941. a. „Postimehest“ ei pidanud olema osa artikleid saksakeelsed.

Viimase lehekülje rubriik „Maailma sõda“ ilmus sama pealkirja all erinevate riigivõimude ajal. Kui Sorokin on kirjutanud, et Esimese maailmasõja ajal oli lahingutegevus enneolematult igapäevane, siis sellest ajaleherubriigist jääb sõja kohta vaiksem mulje. Uudised tuletavad meelde romaanipealkirja „Läänerindel muutusteta“, millele võiks lisada „Idarindel vaiksemaks muutunud“.

Kui ateist võib pidada Piiblit muinasjuturaamatuks ja uskuda pigem päevauudiseid, siis see ajaleht suhtub päevauudiste tõeväärtusesse skeptiliselt, aga peab tõeks Piiblis kirjas olevat.

Rõdu ja basseiniga maja

Koorisin objekte, nagu veeretaksin lumepalli. Koorides tulid välja kirjutatud sõnad. Siis koorisin teise meetodiga ja nüüd tulid sõnade asemel välja kirevad värvid.

*
Läksin koos Erikuga ühe maja rõdule. Avanes vaatepilt, kuidas kõik tornid järjest ümber kukkusid. See oli vist mingi optiline pete. Majas sees oli bassein, mis oli madala laega kaetud. Inimesed läksid järjest basseini ujuma. Läksin ka, aga jäin vee ja lae vahele kinni, sest ma olin eelmistest ujujatest suuremate mõõtmetega. Klaus lõpetas maja teisele välisseinale tapeedi panemise. Ta oli pannud kõigi paanide ülemised servad ühele joonele, aga selle hinnaga, et allpool jäi paanide alla õhku. Ütlesin, et tähtsam on, et õhku alla ei jääks.

Kohtumine kerjusega

Kerjusele pole miskit anda,
pole kombeks raha kaasas kanda.

Kerjus ütleb: "Anna mulle raha,
muidu sinu iseloom on paha.

Kui ei ole kaasas, lähme panka.
Kitsidele andeks ju ei anta."

Ütlen talle: "Mul ei ole aega.
Küsi homme jälle. Nüüd head aega."

reede, september 08, 2017

Vesi ja liim

Niiske käsi kleepub, kuiv käsi mitte. Aga ka märg käsi ei kleepu nii hästi kui vaid kergelt niiske. Nagu niiske käsi kaotab kuivades kleepuvuse, nii ei liida ka kuivanud liim enam asju kokku. Olen näinud nii puuliimi kui ka paberiliimi puhul, et kui liim on juba aastaid kuivanud, lähevad kokku liimitud objektid kergesti üksteise küljest lahti ja tuleb uuesti liimida.

Pikk turniir läheneb

Tänasel kiirmaleturniiril jagasid 6,5 punktiga 7 võimalikust esikohta Peebo ja Trohhalev, kes omavahel tegid viigi. 4,5 punktiga kolmas oli Metsoja. Mina olin tagapool 3 punktiga. Seda on sama palju kui eelmine kord, aga mängisin vist natuke paremini, sest miinusesse langesin viimases voorus. Mõtlemisaeg oli 15 minutit kummalegi.

Maleliidu koduleheküljel on välja kuulutatud, et Gunnar Uusi mälestusturniiri põhiturniir toimub 29. septembrist 1. oktoobrini ja noorteturniir 30. septembrist 1. oktoobrini.

Üks viimase aja mõte oli, et kui males soovitatakse avangus mängu tuua kõik vigurid, siis analoogia põhjal malemänguoskuse arendamine oleks nagu ainult ühe viguri arendamine, ma pooldan ka elus mitmekülgsust. Vahel mingil perioodil tuleb vast rohkem ühele asjale ka keskenduda, nagu males võib lõppmängus olla kasulik teha järjest käike ühe ja sama etturiga, et see lippu viia.

Kodus kirjutasin jälle üles Fischeri malet:

V-R-R-K-O-O-L-V
Nõrgestav vahetus.
1. f4 d5 2. Oh4 Rc6 3. g4 Rb6 4. Og2 g6 5. d4 Og7 6. e3 Od7 7. h3 f5 8. Rd3 Lf7 9. Rc3 0-0-0 10. 0-0-0 Of6 11. Of6 ef 12. Rc5 Rc4 13. Vde1 Oe6 14. Re6 Le6 15. gf Lf5 16. b3 Rb6 17. Lf2 Vhe8 18. Lh4 Ve7 19. Of3 Kb8 20. Og4 g5 21. Of5 gh 22. Vhg1 Vde8 23. Kd2 Rb4 24. a3 Rc6 25. Vg4 Vf7 26. Vh4 V8e7 27. Vg1 a6 28. Vg8+ Ka7 29. Vh8 Vg7 30. V4h7 Vg2+ 31. Kc1 Ve3 32. Vc7 Rd4 33. V8h7 Rf5 34. Vb7+ Ka8 35. Vb6 Vc3 36. Va6+ Kb8 37. Vb6+ Ka8 38. Ve6 Vgc2 39. Kd1 Vc1+ 40. Kd2 V1c2+ 41. Kd1 viik. Mängu kestus 45 minutit.

neljapäev, september 07, 2017

Churchilli arvamus

Üks mees kaebas peol, et üks naine ei taha temaga abielluda. Mees oli naisele öelnud, et abiellume, aga naine oli selle peale nutma hakanud. Rääkija jättis mainimata, et see naine on juba abielus. Käisin vahepeal ära. Peole tagasi tulles kuulsin riidehoius, et kolm inimest olid peolt lahkunud, sest neil on vähe raha. Ma ei saanud aru, kuidas neil vähe raha on, kui nad käivad tööl.

*
Vaatasin suvila aknast välja. Mööda kõndis üks mees, kes ütles mulle paar sõna. Mul oli täna öösel olnud magamisega raskusi. Algul polnud ma tükk aega magama jäänud, aga lõpuks siiski. Olin tõlkinud Churchilli raamatut. Ema oli võtnud Churchilliga ühendust, et tõlke väljaandmiseks luba saada. Churchill oli olnud algul tõlkega rahulolematu, aga teises kirjas tõlget kiitnud. Mõtlesin, et ta on ülemus, ta pahandab algul selleks, et kõrgemat kvaliteeti saavutada.

Vesi kleepub

Viimasel ajal ma olen tähele pannud, et kui käsi pesta ja seejärel kuivatatud, aga veel niiske pihk kokku suruda, siis käsi kleepub. Algul mõtlesin, et käterätt on siirupine. Aga sama kordus erinevate käterättidega kuivatades, samas lõplikult kuivades käsi jälle kaotas kleepuvuse. Tuli meelde, et olen vist näinud, et siledad märjad klaasid kleepuvad üksteise külge veel tugevamalt.

kolmapäev, september 06, 2017

Sõjardid kukutada

Kõik riigijuhid, kes tuumarelvaga ähvardavad, tuleks ametist tagandada. Kas ühest tuumasõjast on veel vähe? Tuumarelva kasutamine või sellega ähvardamine on hullem kui selle katsetamine.

Moefirma ajalooajakiri

Ütlesin Pillele, mis sõna ajalooajakirja kaanele on kirjutatud. Pille küsis, kas see on moefirma nimi. Tuli välja, et ajalooajakirja andis välja moefirma. Nüüd mulle tuli meelde, et ajakirjas on palju riiete pilte.

teisipäev, september 05, 2017

Filmi sisse

Oli olnud suur üleujutus. Puuriidad olid olnud vee all. Lõuna-Eestisse oli kogunenud vesi, aga Põhja-Eesti oli olnud kuiv. Siis oli tamm purunenud ja vesi oli voolanud Lõuna-Eestist Põhja-Eestisse. See oli juhtunud otse pärast seda, kui ma tammist mööda kõndisin.

*
Kirjutasin vanasse päevikusse tühjaks jäänud kohtadesse tänavuse aasta asju. Hiljem võis olla raske eristada, mis on millise aasta kohta kirjutatud. Aga see päevik sobis ka tänavuse aasta jaoks, sest kuupäevad ja nädalapäevad langesid sama moodi kokku. Ma ei teadnud, kas ma järgmise aasta jaoks ka sellise vana päeviku leian.

*
Läksin õunapuu juurde. Vennad olid puu otsas. Mul oli käes taskuarvuti. See oli murdekohast logisema hakanud, aga polnud veel kaheks tükiks läinud. Püüdsin leida õiget nuppu. Aparaadi sees hakkas hääl rääkima, nagu ma oleksin kellelegi kõne võtnud, aga ma ei pööranud sellele tähelepanu. Vist siiski ei olnud ma uut kõnet võtnud, vaid mängima hakkas varasema kõne salvestus. Algas üks film ja ma kõndisin selle sisse. See tundus olevat õudusfilm. Midagi õudset polnud veel juhtunud, aga sellel oli õudusfilmi õhkkond. Vahepeal olin vaadanud ainult õudusfilme ja ma ei teadnud, mis on nende ja muude filmide erinevused.

Parteide asutajad

Eilse "Postimehe" andmetel ütles keskerakondlane Toom Savisaare kohta, et ükski erakond ei hakka välja heitma oma asutajaliikmeid. Minu mälu järgi on enda asutatud erakonnast välja heidetud Raidal, ise on lahkunud Strandberg, samuti on pidanud ametisoleku ajaks erakondliku kuuluvuse peatama presidendiks valitud ja vist ka Eesti Komitee esimeheks valitud Kelam.

esmaspäev, september 04, 2017

Luulekogu lugedes

Andres Laiapea. „Stereofooniline vaikus. Luuletusi aastaist 1995–2002“. Loomepunkt 2017. 60 lehekülge.

Kõigepealt märgin, et olen ise selle raamatu väljaandmiseks toetust maksnud. Raha üle kandes ma polnud käsikirja lugenud, aga olin lugenud sama autori blogisid, seetõttu olin huvitatud, et raamat ilmuks, et lugeda võrdluseks ka luulekogu. Ja ka pärast lugemist ma ei kahetse toetuse maksmist.

Raamatus on nii riimilisi kui ka riimideta luuletusi. On riimilise luule pooldajaid ja ka neid, kellele meeldib rohkem riimideta. Headuse erinevus võib vahel sõltuda sellest, et erinevat tüüpi luuletused on erinevate autorite kirjutatud. Aga kui sama autor kirjutab mõlemaid, siis saab võrrelda, kumb temal paremini välja tuleb.

Luuletuse tähendusest võib olla raskem aru saada kui proosalausetest. Võiks arvata, et süüdi on riimid, mis ei lase kasutada vaba sõnastust. Aga tundub, et riimideta luuletuste tähendus on veel segasem. Põhjus võib olla selles, et riimid aitavad meelde jätta. Psühholoogid kirjutavad, et paremini jääb meelde see, millest on aru saadud. Üks arusaamise viis on ilmselt ka see, et ma saan aru, et see sõna on siin riimi või rütmi pärast. Kui järgmist rida lugedes on eelmine veel meeles, siis võib ka mõttest paremini aru saada, eelmise rea unustamisel võib järgmine rida jääda seletamatuks.

Mõni raamat on parem ja mõni halvem. Aga kui teadmine on jõud, siis peaks olema kasulik ka halvemate lugemine. Vähemalt kui jõudu õiges suunas rakendada. Nagu saab analüüsida, mille poolest on üks luuletus hea, saab analüüsida ka, mille poolest on teine halb.

Kui valmistusin magistrieksamiks, siis ma polnud rahul, et mul ei jää kõik loetu meelde. Mulle räägiti, et raamatu sisu võib küll ununeda, aga raamat on juba oma töö teinud. Ühe minu enda teose lugeja ütles, et ta ei mäleta teose sisu, aga ta mäletab lugemisaegset emotsiooni. Tema emotsioon oli küll, et teos on täielik jama. Aga vahel on kasu ka sellistest järeldustest. See aitab otsustada, kellele valimistel häält anda või kelle raamatut järgmiseks lugeda.

Ma kirjutan praegu rohkem lugemise ajal pähe tulnud mõtetest kui loetud raamatust. Aga ilma selle raamatu lugemiseta poleks võibolla neid mõtteid pähe tulnud.

Raamatus olevat osad luuletused autori enda ja osad kellegi teise seisukohalt. Sellises luuletuses võib küll olla, et mina-tegelane on keegi teine, aga puändiks on pandud selline lause, millest paistab välja autori, mitte mina-tegelase seisukoht, ainult iroonilises sõnastuses. Lauludes ja luuletustes on palju juttu alkoholi tarvitamisest. Mõni kirjutab alkohoolsete jookide kiituseks ja mõni sellest, kui koledad need on. Aga keegi võiks kirjutada romaani ka karskusseltsist.

Üks ühine joon selle raamatu autoriga on mul, et enne viimast rahvahääletust olime mõlemad Euroopa Liitu astumise vastu. Eurovastastele öeldi vahel, et ei ole vaja olla millegi vastu, vaid positiivset programmi. Kuid mis on positiivne programm? Võiks ju öelda, et joodiku programm on positiivsem kui karsklasel, sest üks tahab midagi teha ja teine midagi tegemata jätta. Karskuse propageerija Jaan Tõnisson sai sellest probleemist aru ja ütles, et alkoholile on vaja ka midagi asemele pakkuda. Võiks soovitada, et ärge jooge, vaid mõelge ja kirjutage.

Kuidas keegi kirjutab, see võib sõltuda maitsest. Riimiline luule võib ühes tekitada positiivseid emotsioone ilusa kõla pärast, teises negatiivseid kulunud riimide pärast. Aga mis on riimide kordumine, selles on erinevusi. Koolis õpetati, et samasse lausesse ei maksa sama sõna mitu korda panna. Mõni sõna võib korduda mitte samas lauses, küll aga sama autori loomingus liiga palju. Selles raamatus oli ülearu sõna „spliin“. Mõne sõnaga võib olla, et see on küll ühiskonnas laiemalt levinud, aga mõni autor just väldib seda ja võib tekkida küsimus, miks ta väldib. „Tere“ on palju tarvitatud sõna, aga kui ühel korral jätta tarvitamata, võidakse pahaseks saada.

Tund wc-s

Tahtsin minna kooli wc-sse, aga nägin seal pinkides istumas tüdrukuid ja seismas õpetajat. Õpetaja ütles, et hakkame tunniga pihta. Üks tüdruk ütles teisele: "See on poiste wc." Tüdrukud skandeerisid: "Poiste wc, poiste wc." Õpetaja jõudis jutuga meeste ja naiste vaheliste suheteni. Selle peale läksin kohe minema. Õpetaja ajas mind mööda treppi taga ja kutsus tagasi. Esimesel korrusel esitasin talle ühe küsimuse. Õpetaja ütles, et rohkem ta sellest minuga ei räägi, ja läks tundi tagasi.

pühapäev, september 03, 2017

Lasteraamatu esitlused

Lugesin ühe ajalehe viimaselt leheküljelt reklaami, et üks ajakiri mõistab hukka, et isa lasteraamatu esitlusel pidasin kõnet mina. Me polnud saanud üritust pikalt ette organiseerida, vaid olime selle korraldanud pärast tööpäeva lõppu kohal olevatele inimestele. Kuigi see oli lasteraamat, polnud kohal viibinud ühtegi last. Nüüd tegime samale raamatule uue esitluse, kus osales ka kaks last.

Pealiskaudne artikkel

Eile kiitis Priit Pulleits "Postimehes" kommunistlikku Hiinat. Keegi oli talle öelnud, et saab Hiinas õpetajana rohkem palka kui Eestis, selle kuulduse põhjal hakkas Pullerits kommunismi kiitma. Oleks võinud otsida statistikat, kas kõrgem on ainult mõne õpetaja palk või kõigi, kas ainult õpetajatel või kõigil inimestel. Alles hiljuti lugesin läbi ülikooli Aasia ajaloo konspekti, kus öeldi, et Puna-Hiinas on suur kirjaoskamatus ja et seal on tehtud haridusele palju väiksemaid kulutusi kui mittekommunistlikus Jaapanis ja Taivanil. Võibolla küll hiljem on arengusuund natuke muutunud. Aga Hiina Rahvavabariigis pole õpetatud tõtt, vaid tõde seal tsenseeritakse, nagu Pullerits peaks ka enda ajalehe põhjal teadma. Kas on parem õppida hästi finantseeritud valesid või tasuta kättesaadavat tõtt? Kas Eestis on madalad palgad mittekommunistlikkuse või kommunistliku okupatsiooni järelmõjude tõttu? Kas tähtsam on rikkus või elukeskkonna säilimine?

laupäev, september 02, 2017

Raamat raamatute kahjulikkusest

Lugesin, et 10 protsenti maailma liblikatest elab Arktikas. Ma ei saanud aru, millest nad seal toituvad. Toomas rääkis, et Hennul tekkis komme oma jalad mustikatega siniseks värvida, Toomas võttis talt selle kombe üle.

*
Olin raamatukogus. Vaatasin ühe lugemissaali uksest sisse. Selleteemaline lugemissaal oli olemas olnud ka juba raamatukogu vanas hoones, oleks olnud huvitav teada saada, mille poolest uue ja suurema ruumi sisu erineb. Koridoris, kus ma olin, nägin riiulis raamatut teemal, miks on parem raamatuid mitte lugeda. Mina pidasin raamatute lugemist heaks, seda raamatut oleks võinud lugeda senistele teadmistele vastukaaluks. Uuringute järgi olid raamatuid lugevad inimesed targemad, ilmselt ka selle raamatu lugejad.

*
Leidsin postkastist enda nimele suure ümbriku. Tegin selle juba postkasti juures lahti. Ümbrikus ei olnud sees midagi. Järeldasin, et siis see on vist Helina saadetud, tema arvab, et parem on saata tühi ümbrik kui kiri üldse saatmata jätta. Siis leidsin, et ümbrikus üks tabel siiski oli. Vaatasin, et see on naisekäekiri, järelikult mitte mu enda oma. Tõnu hakkas paberit enda kätte kiskuma, mina kiskusin seda enda poole ja paber rebenes. Läksin suurema tükiga trepist üles, väiksem tükk jäi Tõnu kätte. Nii ei saanud ma tervikut lugeda.

reede, september 01, 2017

Maailma ajalugu II

Mati Laur, Anti Selart. „Maailma ajalugu II. Keskaeg, varauusaeg“. Tallinn, 2016. Kirjastus Koolibri. 351 lehekülge.

Keskaja ja varauusaja piire on erinevalt dateeritud. Selles raamatus loetakse varauusajaks perioodi 1500–1800. See on vist nii, nagu praegu ülikoolis õpetatakse. Minu ülikooliajal oli teisiti, et varauusaja loengukursus läks välja kuskil aastani 1600, edasi tuli uusaeg 1, mis lõppes Prantsuse revolutsiooniga, Napoleoni aeg oli juba uusaeg 2, seda oli umbes 100 aastat, sellele järgnes loengukursus sajandivahetusest ehk 19. ja 20. sajandi vahetumisest.

Nüüd loetud raamatus on Anti Selart kirjutanud keskaja ja Mati Laur varauusaja osa. Nad kirjutavad natuke erinevas stiilis. „Eesti ajaloo“ teises köites sai kõige rohkem kritiseerida Selarti kirjutatud osa, sellele heideti ette erapooletuse taotlusega äärmusesse minekut, Lauri Vahtre pidas sellist ajalookirjutust igavaks. Nüüd lugemist alustades tundus, et Selart on kriitikast õppinud. Ta toob vähemalt välja, mis oli hea või halb keskaja inimese seisukohalt, isegi kui mitte tänapäeva inimese vaatepunktist. Aga edasi lugedes on jälle liiga palju nimede ja numbrite loetlemist, mis meenutas igavalt kirjutatud „India ajalugu“.

Mati Laur toob enda osas põhjuslikke seoseid rohkem välja. Aga kohati tundub, et ta on kirjutanud osa juttu mälu järgi nagu mina blogis ja mõne asjaga eksinud, vähemalt mina mäletasin neid teisiti. Näiteks on loetletud, kellega mis keelt Karl V olevat rääkinud. Raamatus öeldakse, et saksa keelt rääkis ta vaenlastega. Varem olen nagu kuulnud, et ta ütles, et saksa keelt räägib ta oma hobusega. Kuigi ma pole seda õppinud internetist, kinnitas otsingumootor kohe, et ma pole seda ise välja mõelnud. Algallikaid ma pole küll lugenud. Või kirjutab Laur, et Portugal hakkas kaotama oma Aafrika valdusi, Portugali ülemvõim säilis vaid Mosambiigis. Minu teada on ka Angoolas ja Guinea-Bissaus siiamaani kasutusel portugali keel, ta kaotas need valdused alles 20. sajandil ja hakkas nende vastu huvi tundma juba Lauri kirjeldatavast varasemal ajal. Või nimetab Laur Inglismaal toimunud väiksemat revolutsiooni Kuulsaks revolutsiooniks. Tõlkida on võimalik mitut moodi, aga varem on eesti keeles öeldud Kuulsusrikas või Hiilgav, sest inglise keeles on see Glorious, mitte Famous, kuigi võibolla neil on ka endal alternatiivseid nimetusi.

Selartit ja Lauri huvitavad natuke erinevad küsimused. Selart jääb oma seisukoha juurde, et praegust rahvuse mõistet keskajal ei olnud. Kui ta kirjutab Saja-aastases sõjas sõdinud inglastest, siis ta täpsustab, et inglased olid nad poliitilises mõttes. Laur tundub rääkivat oma osas rahvustest tänapäevasemas mõttes, aga ei täpsusta, kas selles küsimuses varauusajal mingi muutus toimus või mitte. Ta kasutab isegi tänapäevast Baltikumi mõistet, öeldes, et Leedu Venemaaga liitmisega sai liidetud kogu Baltikum. Leedut siiski tol ajal Baltimaaks ei nimetatud. Teiselt poolt ei olnud 1920. aastatel veel selge, kas Soome ja Poola on Balti riigid või mitte.

Kadunud Piirimäed huvitas seksuaalajalugu, viimasel ajal on sellest kirjutanud ka Laur nii „Tunas“ kui ka selles raamatus. Autorite erinevate huvide tõttu on seda teemat Lauri osas rohkem kui Selarti omas, kuigi Laur ise arvab, et valgustusajal seksuaalsuse tähtsus vähenes. Selart seevastu on loetlenud võimalikult palju juhtumeid, kui keegi pimedaks torgati. Minu teada on esinenud ka teistsuguseid vägivallavorme, mida raamatus pole nimetatud ühtegi korda, nagu neljaks tõmbamine.

Raamatut lugedes mõtlesin, et praegu räägitakse, et väiksed riigid ei saa hakkama, aga keskajal oli asustus hõredam, ometi oli riikide pindala veel väiksem. Riigiks on võimalik pidada juba tolleaegset Tartu piiskopkonda. Aga nagu praegu seovad riike Euroopa Liidu ühised õigusaktid, nii sidus tol ajal ristiusk oma käskudega. Seega on käsud olemas nii ühel kui ka teisel ajal, mõnel ajal on nad vaimulikumad ja mõnel ilmalikumad. Reformatsioonile järgnenud ususõdade ajal oli suur usuline sallimatus, nii katoliiklastest kui ka protestantidest valitsejad tahtsid kõik alamad ja ka naaberriigid oma usku pöörata. Praegu on usuvabadus suurem, aga seaduserikkumist ei pruugita sellest hoolimata andestada.

Klubi tegutseb

11. augustil on päevakeskuse maleklubis toimunud kiirturniir Põvvati sünnipäeva tähistamiseks. Sellel oli 10 osavõtjat, kõik 5 mängu võitis Ojaste, teiseks tuli 4 punktiga Raidväli ja kolmandaks 3 punktiga Metsoja.

Tänasest algas pärast suvevaheaega sügishooaeg, kokku kogunes 12 maletajat, kohtunik ja kabetajad. Maleturniiril sai 6 punktiga esikoha Trohhalev, vennad H. ja A. Pedmanson said võrdselt 5,5 punkti, noorem vend lubas vanemal vanuse tõttu esimesena auhinna valida. Ma olin tagapool ja kogusin 3 punkti. Voore oli 7 ja mõtlemisaeg 15+15 minutit.

Enne turniiri harjutasin kodus Fischeri malet:

R-V-K-O-O-R-V-L
Etturivõit ei aidanud
1. e4 e5 2. Og4 Rb6 3. Re3 g6 4. Rb3 Og5 5. Rd5 Rd5 6. ed f5 7. Oe2 0-0-0 8. 0-0-0 Of7 9. g3 e4 10. c4 Of6 11. d4 ed 12. Od3 Ob2+ 13. Kb1 Oa3 14. Vd2 a5 15. Ra5 Lc3 16. Rb3 Ve8 17. Lf3 d6 18. Ld1 Rd7 19. Vc2 Lf6 20. Oc3 Lg5 21. Ve1 Rc5 22. Rc5 dc 23. Vce2 Lh5 24. Ve8+ Oe8 25. Lh5+ gh 26. Of5+ Kb8 27. Oh7 Vf8 28. Og7 Vf2 29. Ve8+ Ka7 30. h4 Vf1+ 31. Kc2 Vc1+ 32. Kb3 Ob4 33. a3 Oe1 34. Oe5 Vc3+ 35. Kb2 Vc4 36. Oc7 Vd4 37. d6 Vd2+ 38. Kc1 Ka6 39. a4 Ka7 40. Ve1 1:0. Mängu kestus 41 minutit.

Liiguvad kuuldused, et Uusi mälestusturniir toimub septembri teisel poolel, aga juhendit ma ei leidnud.

Etturi väärtus

Olime minemas Peipsi äärde. Henn küsis, kas keegi teab, kas ühel kaugemal ees oleval teelõigul tuleb keerata vasakule või paremale. Pakkusin, et võibolla kehtib see põhimõte, et on kindlakäeline liiklus. Sõitsime maanteel autoga. Mitte ükski autojuht ei näinud ette ja taha korraga, ometi sõideti autodega suure kiirusega.

*
Sander ütles, et etturi väärtus on 1,5. Vastasin, et ma pole näinud veel ühtegi raamatut, kus poleks öeldud, et etturi väärtus on 1. Sander ütles, et uuema faktoranalüüsi järgi on etturi väärtus 1,5. Andsin järele, et ma olen lugenud ainult paberraamatuid, ma pole võrgulehekülgi uurinud. Lisasin, et ma pole lapsepõlvest peale arvuti kasutamisega harjunud. Sander oli nõus, et inimestel on pikaajalised harjumused.

*
Sai läbi klassikokkutulek. Ma polnud sellel Reedaga eriti rääkinud, aga teistega olin rääkinud siis, kui Reet lähedal oli. Kokkutulek toimus koolimaja kolmandal korrusel. Hakkasin trepist alla kõndima. Mõtlesin, kas minna riidehoidu või wc-sse, lõpus oleks võinud minna Reedast erinevat teed. Reet läks raamatukokku ja mina selle kõrval asuvasse wc-sse. Teekonna viimasel lõigul kasutasin oma vana õhus hõljumise oskust. Selja taga poisid naersid, et Reeda järel lähen ma õhus hõljudes.

neljapäev, august 31, 2017

Doktoritöö juhendaja

Võtsin välja oma vanad koolitunnistused. Esimese klassi tunnistusel oli esimene aine terviseõpetus, selle olin saanud esimesel veerandil ühe. Ma ei mäletanud, et mul oleks olnud tunnistusel kahest madalamat hinnet. Järgmistel veeranditel ma polnud selles aines hinnet saanud, aastahinnet samuti mitte, aga koondhinne oli ka üks. Siis mulle tuli meelde, et need ühed pole õpetaja pandud, vaid klassivennad vahel sodisid mu tunnistust. Lugesin järgmisi hindeid. Koos hinnetega olid kirjas ka õpetajate nimed. Tööõpetuses oli olnud selline õpetaja, keda ma vahepeal üldse ei mäletanud, aga nüüd tuli küll meelde, et oli selline õpetaja. Läksin ülikooli õppehoonesse. Sain teada, et olen doktoriõppesse vastu võetud. Kokku võeti vastu 55 doktoranti, neist mina olin keskmise hinde poolest 5.-6. Hoolimata kõrgest keskmisest hindest oli algul minu vastuvõtmisest keeldutud. Nähtavasti ei peetud heaks minu valitud doktoritöö teemat. Teemaks olin valinud asunike partei. Olin juba uurimistööd alustanud ja käinud lugemas asunikepartei ajalehte "Maaleht". Olin teinud selle kohta märkmeid ja pannud kirja ka enda mõtteid selle kohta. Nüüd näitasin neid märkmeid oma juhendajale Pajurile. Pajur luges märkmeid läbi ja ütles, et "Maalehe" kasutamist tuleb põhjendada. Ta kirjutas midagi punase pastakaga iga lõigu ja peaaegu iga lause kohta. Osad lõigud tõmbas ta maha. Ta andis nimekirja, millist kirjandust oleks tema meelest parem lugeda. Ühe neist raamatutest väljaandmisega oli tegelenud Tannberg. Mõtlesin, et Pajurile ma asunikest juba natuke vabadussõjalaste teemalises seminaritöös kirjutasin. Seda seminaritööd kirjutades juba tuli mõte, et lõputöö võiksin kirjutada asunikest, mis jäi siis teostamata. Pajur oli olnud karm juhendaja, aga sellepärast oligi hea ta uuesti juhendajaks valida, siis ta aitas tööd paremaks teha. Mulle tuli meelde, et mul ei ole doktoriõppe jaoks palju aega, sest mul on raamatu tõlkimine pooleli. Õnneks oli doktoriõppe kestus neli, mitte kaks aastat, lisaks sai võtta akadeemilist puhkust. Kui oleksin tõlke valmis saanud, oleksin võinud edasi keskenduda täielikult doktoriõppele. Kodus mõtlesin, et mul ei jäänud meelde, kas ma pidin kohtuma juhendajaga iga nädal või mitte. Vaatasin veel pabereid. "Maalehe" lugemine oli läinud nii aeglaselt, et raske oli kogu perioodi läbi vaadata jõuda. Võibolla olekski tulnud piirduda vaid ühe kuu pikkuse perioodiga ja lugeda sama kuu kohta ka asunike vastaste ajalehte. Ühel paberil olid asunike pildid. Nende hulgas oli ka selliseid, kes olid lisaks tuntud vabadussõjalastena. Ühel paberil oli kiri tuhm, kallutasin seda teise nurga alla, et paremini näha. Tõnisele tuli seletada, et sellele paberile pole ma kirjutanud ise.

kolmapäev, august 30, 2017

Fotode tegemine

Korteris oli palju rahvast. Mul oli käes fotoaparaat. Tegin sellega ühe panoraamfoto, nii et serva jäi Viive põlvitavas asendis. Varem oli isa mind iseloomustanud, et ma teen väikseid fotosid, aga nüüd mõtlesin hakata tegema suuri. Väänasin kogemata fotoaparaati vale pidi, aga tundus, et see ei läinud katki. Foto tegemiseks valisin eelvaate, aga kui tahtsin vajutada pildistamisnuppu, lülitus aparaat enne välja. See kordus mitu korda. Veljo oli ükskord teinud ühe foto, nüüd andis ta ketta, millega sai seda fotot ilmutama minna. Mul oli kasutamata fotoaparaadi ostmisega saadud õigus teatud arv fotosid tasuta paberile ilmutada lasta. Arvasin, et selle kasutamiseks tuleb kaugele Ringtee tänavale minna, aga öeldi, et ilmutada saab ka Kalda teel.

*
Olime poiste wc-s. Sinna oli tulnud üks naisõpetaja, kes istus laua taga. Üks poiss tahtis anda õpetajale lubadust, et võib midagi naljakat rääkida, teine tahtis öelda, et hakkab urineerima. Keerasin ukse seest poolt lukku. Kui õpetaja oleks öelnud, et ta tahab välja, siis oleksin öelnud, et poiste wc-st ei saa välja. Naljakat rääkida tahtnud poiss hakkas ise urineerima. Seda ei saanud õpetaja kohaloleku pärast tegemata jätta, see oli ikkagi poiste wc.

teisipäev, august 29, 2017

Eeskõndija kannul

Lõin otsingumootorisse ühe ansambli nime. Avasin esimesena pakutava võrgulehe ja vaatasin seal oleva muusikavideo läbi. Seejärel lõin selle ansambli nime teist korda otsingumootorisse ja vaatasin teisena pakutavat videot. Räägiti, et maavärina ajal hakkavad inimestel pead suurenema. Kõndisin tänaval. Minu ees kõndis üks naine. Ta läks ülekäigukohas üle tee. Läksin samuti. Teisel pool teed mõtlesin, et ma ei tahtnud ju siia tulla, kõndisin üle tee ainult naise jälgedes. Naine läks esimesele teeküljele tagasi, võibolla selleks, et minust lahti saada. Jõudsin ühte majja. Istusin suurde peolauda. Laua teiselt küljelt tuli üks inimene, ütles minu kõrval istujale: "Said petiselt kauba kätte, jah?" ja kägistas tal kaela.

esmaspäev, august 28, 2017

Võtme asukoht

Tõnu hakkas ehitama Sõpruse puiesteele muruplatsile rajatist, mida ta nimetas haljasplatsiks. Ma polnud rahul, minu meelest haljasala oli muruplats, mitte see, mis asemele tehti. Olin kodus ja mõtlesin hakata õppima. Mõtlesin, et kui koolis ei käi, siis on parem õppida, sest saab tegeleda päev läbi ühe ja sama asja õppimisega, mitte ei pea tegevusi vahetama. Siis mõtlesin, et lähen homme siiski kooli ja õpin selle jaoks. Mul oli varem vene keele luuletus vastamata jäänud, mõtlesin selle nüüd pähe õppida. Vahepeal olin puudunud, õpetaja võis öelda, et nüüd tuleb vastata juba uut osa. Oleksin öelnud, et ma tahan vastata just luuletust. Keset tuba oli vann, kuhu pidid vist mehed ja naised korraga sisse minema. Tahtsin küsida, kas riietega või ilma. Olin ühes korteris külas. Seal räägiti, et varem oli uksel rippunud silt, et võti on naabrite käes. Selle põhjal polevat aru saada, milliste naabrite. Pakkusin, et järgmise ukse taga. Öeldi, et see on vale vastus. Hakkasime külast ära minema ja läksime selleks esikusse. Meid tuli saatma koer, aga ta haugatas ainult ühe korra ja väga kuri ei olnudki.