Roomajad 1

"Loomade elu" 5. köite keskmine osa

Roomajate kohta olen varem lugenud ühte huvitavat ilukirjanduslikku raamatut. See oli "Küülikud ja maod" ning ilmus "Loomingu Raamatukogus". Roomajatest tegelasi on olnud ka mõnes lasteraamatus, kuigi nad pole olnud peategelased.

Nimetuse järgi võiks arvata, et roomajad on ainult jalutud, aga nii see ei ole. Nende hulka kuuluvad ka kilpkonnalised, sisalikulised, kameeleonilised, tagapool tuleb juttu veel krokodillilistest.

Roomajad on pandud samasse köitesse kahepaiksetega, kellest lugesin juba varem. Nüüd võrreldi, et roomajate ja kahepaiksete üks erinevus on, et kahepaiksed saavad veekogudest elada ainult magedas vees, aga roomajad ka soolases, sest neil on teistsugune nahk. Kas nad on siis kolmepaiksed?

Roomajad on kõigusoojased. Aga nende hulgas on selliseid, kes sellest hoolimata hoiavad kindlat kehatemperatuuri, vahetades päeva jooksul asukohta, vastavalt sellele, millises punktis nad mingil hetkel selle temperatuuri saavutavad.

Vist koolis olen õppinud, et Eestis elavad rästik, nastik ja vaskuss, neist mürgine on rästik, vaskuss pole tegelikult madu, vaid sisalik. Nüüd lugesin, et nastik on ka kergelt mürgine, kuigi tal pole mürgihambaid ja mürgine on sülg. Inimesele ta siiski eriti mürgine ei ole, aga mõnele teisele loomale rohkem. Sain juba varem teada, et ka rästik ei ole nii mürgine, nagu ma alguses arvasin. Rästikuhammustuse järel jäi suurem osa inimesi ellu juba siis, kui seerumit polnud veel leiutatud, selle leiutamise järel on suremus veelgi vähenenud, aga mõni inimene siiski sureb. Vaskussiliikide kohta sain teada, et nad on veel selle poolest sisalikud, et osadel liikidel on olemas ka jalad, teistel on ainult hoolikal vaatlemisel märgata pisikesi jalaalgeid, ühel liigil vist siiski polnud üldse jalgu.

Rästikut nägin ükskord Vägeval ühe mehe õuel. Tal oli varem elanud neid õue peal rohkem, aga talvel oli suurem osa ära surnud. Need olid elanud aia ääres, aga ellu oli jäänud üks rästik, kes elas teistest eemal prügihunnikus. Meile näidati selle rästiku selga. Kilpkonna olen näinud talus, kus me aastal 1983 suvitasime. Seal oli olnud kilpkonn, aga oli kaduma läinud. Minu isa leidis ta heinamaal vikatiga niites uuesti üles, elusa ja tervena.

Kilpkonnade kohta kirjutati raamatus, et neid peetakse aegluse võrdkujudeks, aga nad ujuvad kiiremini kui kuival maal liiguvad, mõni liik kõnnib ka kuival kiiremini kui teine. Kilpkonn võib elada väga vanaks. Nad kasutavad passiivse kaitsevahendina kilpi, aga see pole neid kaitsnud inimese eest, kes on nende arvukust kõvasti vähendanud. Eriti ohtlik olevat kilpkonnadele see, et mõne liigi liha olevat väga maitsev. Kilpkonni olevat püütud palju ka sellepärast, et nad püsisid laeval kaua elus, mistõttu nende liha aitas skorbuudi vastu.

Kameeleone võrdlesin juba ühes varasemas sissekandes kaheksajalgadega, et mõlemad oskavad hästi maskeeruda. Nüüd lugesin, et kuigi kameeleon oskab värvi muuta, ei saa ta võtta ükskõik millist värvi, vaid see võib muutuda kindlate variantide piires.

Värvi muuta oskavad ka sisalikud. Mõned sisalikuliigid võitlevad niiviisi, et võitluse lõpus läheb võitja ühte värvi ja kaotaja teist. Mõtlesin, et see sarnaneb sellega, kuidas inimestel on eri mängijatel erinevat värvi malenupud või jalgpallis eri meeskondadel erinevat värvi riided. Ainult et inimesel jääb värv samaks nii võidu kui ka kaotuse korral, sisalikul mitte. Sisalik võib loovutada oma saba nii siis, kui keegi sellest kinni haarab, kui ka siis, kui pole haaranud, aga ta näeb teist eemaldatud saba. Kui saba on eemaldatud, võib selle asemele uus kasvada, aga ma ei tea, mis mehhanism takistab uue saba kasvamist juhul, kui vana eemaldatud ei ole.

Sisalikke oli Maa peal keskaegkonnas väga palju, nende kohta on kasutatud nimetust dinosaurused, aga raamatus ka raitsisalikud. Tänapäevalgi suured sisalikud on varaanid, kellest ma hoolimata nende suurusest varem midagi ei teadnud. Varaan võib jahtida kitsi või hobuseid, vahel on surmanud ka inimese. Eraldi sugukonnad on varaanlased ja mürkvaraanlased, viimastel on mürgihambad. Viimane sugukond praegu loetud osas oli kurtvaraanlased, kellest kirjutati väga lühidalt. Alamseltsist maolised ma veel ei lugenud, kuigi madusid oli natuke kirjeldatud juba üldosas.