kolmapäev, mai 31, 2017

Saade Reimanist

Kirjutasin vastuseks listi tulnud kirjale:

Vaatasin reklaamitud 5-minutilist saadet Villem Reimanist internetist. Saade oli eetris seoses Reimani 100. surma-aastapäevaga. Saates öeldi, et Reimani surma puhul ilmus aastal 1917 esimene selline Esimese maailmasõja aegne "Postimehe" number, kus sõda ei olnud esikohal, vaid selle asemel kirjutati Reimani surmast. Praegu loen sama aasta "Ristirahva Pühapäeva-lehtesid" ja seal ei ole sõda ega revolutsioon üheski numbris esikohal, vaid alustatakse vaimulike teemadega, sõda tuleb alles numbri lõpupoole.

Saates räägiti ka Jaan Tõnissonist. Reimanile heidetud ette, et ta sõbrustab kirikuvastase Tõnissoniga, kuid Reiman öelnud, et ta on kindel, et Tõnisson on õigel teel. Minu meelest ei ole Tõnissoni kirikuvastaseks nimetamine kõige täpsem. Kirjas Reimanile on ta öelnud, et on religioosne inimene, kuigi mitte kirikumeelne. Aga ta ei tahtnud kirikut siiski laiali saata, vaid on kirjutanud sellest, kuidas kirikut tuleb reformida ja kuidas võiks asutada uue protestantlikuma kiriku. 1917. a. "Ristirahva Pühapäeva-leht", mis oli kirikumeelne, kirjutas, milliseid valimisnimekirju ta millistele eelistab, ja eelistatumate hulgas oli ka see, kus kandideeris Tõnisson. Kui olen arutlenud teemal, kas Päts võis kirjutada Tõnissoni lehes, siis aastal 1917 olid Tõnisson ja Päts samas valmisnimekirjas. Olen vaadanud "Postimehe" kaastööliste nimekirjaga raamatust järele, et seal Pätsi nime ei esine. Aga nüüd vaatasin järele, et ei esine ka Grenzsteini nime, kuigi Grenzstein on oma nime all "Postimehes" kirjutanud, olgugi et koos Tõnissoni vastulausega. Tõnissoni koostöö kristlastega jätkus 1930. aastatel, kui tema erakond ühines kristlaste erakonnaga. Tõnisson oli läbi aastate kirjutanud "Postimehes" kristlikele ülestõusmispühadele pühendatud tekste ja toonud ka muul ajal piibliviiteid.

Saates mainiti, et seoses Reimani matustega sõideti laevaga Tartust Kolga-Jaani. Saates öeldi, et päris kolkasse. Aga seoses sellega, et seal on elanud Reiman, käiakse seal veel tänapäevalgi. Aastal 2005 sõitsin eribussiga Kolga-Jaani Villem Reimani päevale ja teised on seal rohkem kordi käinud.

0 vastukaja: