kolmapäev, juuli 05, 2017

Eestlaste võitlusvõime

Kirjutasin listi telesaate "Hetk ajaloos" kommentaariks:

Berendsen seadis hiljuti "Eesti Päevalehes" ilmunud artiklis kahtluse alla, kas eestlastel olid aastal 1917 paremad juhid kui teistel rahvastel, kui iseseisvujaid oli rohkem. Aga nähtud saade tuletab meelde, et eestlaste väeosad olid mõnedest muudest väeosadest distsiplineeritumad. Kui vastased oleksid olnud Vabadussõjas sama distsiplineeritud kui eestlased, kas siis Eesti riik oleks nii väikse rahvaarvu juures Tartu rahuni jõudnud? Võidakse väita, et eestlased ei sõdinud üksi, vaid koos liitlastega. Aga Vene valged said ka lüia. Ukraina on suurem kui Eesti, aga Ukraina riik ei jäänud tol ajal püsima, kuigi välja see kuulutati. Paljudel rahvastel pole oma riiki siiani, aga Eesti on iseseisvunud juba kaks korda. Ja ka olemasoleva riigiga on eestlastel rohkem põhjust rahul olla kui põhjakorealastel.

IQ uurijad on välja toonud, et eestlaste IQ on suhteliselt kõrge ja natuke keskmisest kõrgema IQ-ga inimesed, kellel see ei ole veel liiga kõrge, elavad paremini kui keskmisest madalamaga, sest teevad paremaid valikuid. Mõtlesin ühte raamatut lugedes, et siin võib eestlastele orjaaeg just kasuks tulla. Katoliiklastel valitseb vaimulike kohustuslik abielutus. Kuigi katoliku vaimulikud pidasid keskajal ka sohinaisi, tähendas tsölibaadinõue arvatavasti, et intelligentsusgeene ei antud edasi nii palju kui hiljem protestantlikel maadel. Eestlastest alamrahvas aga eriti vaimulikuseisusesse ei jõudnud ja nii võis keskmine intelligentsus sajandite jooksul kasvada ja aidata hiljem teha paremaid poliitilisi valikuid. Sellele võis kaasa aidata ka see, et eestlased ei pääsenud kergelt aadliseisusesse, sest varasematel aegadel oli sõtta minek rohkem aadlike kohustus. Põhja-Korea näide sobib sellesse lõiku halvemini, sest kollase rassi keskmine IQ olevat valgetest kõrgem.

0 vastukaja: