kolmapäev, august 02, 2017

Eesti poliitiline skaala enne ja nüüd

Eilses "Postimehes" ilmus Peeter Espaki vastus Veiko Berendseni artiklile Eesti parempoolsusest ja vasakpoolsusest. Ma ei tea, keda Berendsen valimistel eelistab, aga mulle tundus, et ta polnud rahulolematu mitte parempoolsusega üldse, vaid hetke parempoolsusega. Ta kritiseeris EKRE-t, aga artikli lõpul ütles, et uut Jaan Tõnissoni on vaja. Tõnissoni on liigitatud kas parempoolseks või tsentristiks, ta liikus elu jooksul veidi ühest punktist teise. Espak aga seletab, et hoopis praegused vasakpoolsed on viletsad, seostades neid Tõnissoni vastase Grenzsteiniga. Mulle jäi mulje, et Espak ei ole uuemat kirjandust Grenzsteini kohta lugenud, Grenzsteini tähendus ei olnud nii ühemõtteline. Viimati ilmus Grenzsteini raamat "Tunne ja tarkus", mille koostisosa "Härraskirik või rahvakirik?" võiks Espak usundiloolasena lugeda. Üks arvustaja tegi seda lugedes nalja, et tänapäeval oleks Grenzstein EKRE-lane. Grenzsteini eelmise raamatu "Eesti haridus" arvustaja kahtles, kas Grenzstein oli venestaja, kui ta on eesti keele uuendamiseks nii palju teinud. Enne riikliku venestuspoliitika algust kindlasti ei olnud. Üks Grenzsteini keeleuuendus oli näiteks, et ta asendas sõna "kuningana" sõnaga "kuninganna". Seda ta põhjendas, et esimene assotsieerus sõnadega "vana" või "kana", aga teine sõnaga "rinnad". Eesliide eba- olevat eesti keelde Grenzsteini toodud, kuigi sellele on vastu vaieldud, et Ebavere mägi oli juba varem. Aga mis tähenduses ja mitmes sõnas veel?

0 vastukaja: