teisipäev, oktoober 17, 2017

"Eesti Postimehe" malenurk

Ajalehes "Eesti Postimees" ilmus vana kalendri järgi 18. juunil 1905 tundub, et järjekorras esimene malenurk. Seal kirjutatakse muuhulgas:

"Meie teeme omale ülesandeks male sõpru ajapikku mitmesuguste ülesannetega ja mängudega tutvustada. Selle juures võtame kõik tarvilikud nimetused ja sõnad Grenzsteini "Male-õpetusest," et mitte malekeeles lahkuminekut ei tuleks. Ainult ühes asjas peame A. Grenzsteiniga lahku minema. Kuna Grenzstein maleruudud eestikeelsest aabitsast võetud tähtedega tähendab, ei taha meie ladinakeelsest tähestikust mitte lahkuda ja nimelt sellepärast, et meie muidu kõigist teistest rahvastest lahku läheksime."

Raamat "Male Eestis" selgitab, et Grenzstein kasutas malelaual tähti a, b, d, e, g, h, i ja k. Sest c ja f on võõrtähed. Võibolla on arutatud ka, kas kasutada ladina või gooti kirja. Grenzstein on kirjutanud, et ladina tähtedest on kergem aru saada kui gooti tähtedest, aga tema ajaleht jäi võibolla majanduslikel põhjustel siiski gooti kirja juurde. Sarnast teemat on arutatud arvatavasti ka Venemaal. Venelastel on oma tähestik, aga mõne koha peal nad kasutavad ladina tähti, sealhulgas malelaua ruutude tähistamiseks. Meil tuli matemaatikatunnis osata kirjutada mõnda kreeka tähte.

On väidetud, et Nõukogude Liidus oli male populaarne sellepärast, et valitses diktatuur ja inimesed ei saanud muudes küsimustes vabalt mõtteid väljendada. Seda seost kõigutab veidi, kui Vene keisririigis hakkas uus malerubriik ilmuma aastal 1905, mis oli revolutsiooniaasta, kui vabadus tundus suurenevat.

Grenzstein oli juba varem Eestist lahkunud, tundes, et siin teda ei mõisteta. Aga kui tema terminoloogia tegi alles võidukäiku, siis see kinnitab, et selline sisetunne ei olnud tal täielikult tegelikkusega kooskõlas.

0 vastukaja: