Tartu meistrivõistlused 2018

Maleliidu kodulehekülje andmetel lõppesid Tartu meistrivõistlused tavamales järgmiste tulemustega:

1. Peep Narusberg 4 punkti
2. Tanel Tiisler 4
3. Eduard Pogosov 3
4. Karl Mattias Kokk 3

Kokku oli 12 osavõtjat ja 5 vooru. Kõik osavõtjad olid reitinguga alla 2000.

Hindamisvõimalus

Märkasin, et minu blogile on lisandunud sissekannetele hinnete panemise võimalus. Olin arvanud, et blogi peaaegu keegi ei loe, aga nüüd selgus, et hindepanijaid oli palju. Aga seni olin kirjutanud blogis ainult asju, mis tuju paremaks tegid, nüüd rikkus tuju, et pooltel sissekannetel olid negatiivsed hinded ülekaalus. Hinnete panemise võimaluse sai maha võtta, tegin seda. Aga siis hakkasin mõtlema, et kui ma olen ühel korral juba hindeid näinud, siis hakkan ka kõiki järgmisi sissekandeid kirjutades muretsema, et see suuremale osale inimestele ei meeldi. Seetõttu taastasin hinnete panemise võimaluse, et näha, mis on tegelikud hinded. Nüüd oli oht, et kui mõni kriitiline hindaja näeb hinnetest, et suurem osa inimesi on tema poolel, siis hakkab ta ka negatiivseid kommentaare kirjutama. Teiselt poolt sain hakata tegema sotsioloogilisi uuringuid ja kirjutada pika sissekande asemel ühelauselise loosungi, et see hääletusele panna. Läksin oma tuppa. See oli pime. Vist olid remondimehed aknale katte ette pannud. Asusin teele Kirjandusmuuseumi suunas, et uurimistöö jaoks märkmeid teha. Aga mõtlesin, et ma unustasin vist märkmete tegemise kaustiku koju. Siis sain tõmmata puhta lehe teise kaustiku keskelt, kirjutada sellele ja hiljem lisada see leht uurimistöö kaustikule.

Ähvarduste vahetumine

V-R-K-O-V-R-O-L
1. e4 f6 2. f4 e5 3. fe fe 4. Og4 Oe6 5. Oe2 Rc6 6. Oe3 Oe7 7. Rg3 0-0-0 8. Vf1 Lg8 9. Rc3 Rg6 10. a3 Vf8 11. 0-0-0 Vf1 12. Vf1 Vf8 13. Oh5 Rf4 14. Of4 ef 15. Rgf2 g5 16. h3 Oc5 17. Rb5 a6 Rbc3 Re5 19. d4 Oa3 20. de Ob4 21. Rd4 Oc3 22. Re6 Le6 23. bc Le5 24. Vf3 Le4 25. Ld1 Vf6 26. Og4 Vd6 27. Lf1 La4 28. Kb2 Vb6+ 29. Kc1 La3+ 30. Kd2 Vd6+ 31. Vd3 Vd3+ 32. Ld3 La4 33. Ld5 b6 34. La8++ 1:0. Mõlemad mõtlesid 12 minutit.

*
Maleliidu kodulehekülje andmetel oli Tartu meistrivõistlustel kiirmales 12 osavõtjat. Esimeseks tuli Vorobjov 5,5 punktiga, teiseks Peebo 4,5 punktiga, kolmandale kohale on kirjutatud 4 punktiga Trohhalev, aga sama palju punkte said ka kaks Tiislerit. Voore oli 6. Mina eelistasin võistlemisele reedel ajaloo ja laupäev tõlkimisega tegelemist.

Enne ja pärast

Ajaloolased ei uuri enneolematut, vaid ennekuulmatut. Uuritakse asju, mis on juba varem olnud, aga millest me pole veel kuulnud.

Ronijad

Üks väike poiss läks üksi õue. Tahtsin vaadata, mida ta seal teeb. Nägin, et ta hakkab mööda metallist kiikumispuud üles ronima. Samal ajal ronisid meie rõdule suured tüdrukud. Panin näo teisel pool klaasi tüdrukute lähedale, vaatasin neist mööda väikse poisi suunas ja ütlesin murelikult kirjutuslaua taga istuvale vennale, et ma läksin veel nooremana üksi välja, aga ma ei hakanud ronima.

Tuna 3/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 3/2018.

Praegu tehakse kokkuvõtteid aastast 2018, sel puhul sobib alustada ka ajakirjanumbri ülevaadet selles sisalduvast aastaülevaatest. Aga ülevaade ei käi 2018., vaid 2017. aasta kohta, see on paigutatud neljanumbrilise aastakäigu kolmandasse numbrisse. Kirjutise autorid on Jaak Kangilaski, Inna Põltsam-Jürjo ja Aigi Rahi-Tamm. Ülevaade on seotud preemiate väljaandmisega, seega keskendub parematele, mitte halvematele raamatutele.

Ülevaate autorid arvavad, et kõige õigem ajalooraamat on monograafia, mitte üldkäsitlus ega juhendaja osalusega väitekiri. Ma mäletan, et varem on aastapreemiaid jagades olnud kombeks anda esikoht just üldkäsitlustele. Ma pole kindel, et väitekirjad ja üliõpilastööd on kõige suurema juhendaja osalusega teosed. Kui teosele pole märgitud juhendajat, võivad olla märgitud keele- ja sisulised toimetajad või eelretsenseerijad. Kui ülikool on mõeldud eluks ettevalmistamiseks, siis võivad autori hilisemates teostes peegelduda ka ülikooliaegsete juhendajate mõtted, ükskõik kas eeskujude või vastandumisobjektidena. Nagu magistritööle märkisin vaid ühe juhendaja, aga kirjutades arvestasin ka varasematelt juhendajatelt ja teistelt magistritöö käsikirja lugejatelt õpitut. „Eesti ajaloo“ käsikirjadele kirjutasin arvu poolest rohkem märkusi kui minu juhendajad minu üliõpilastöödele, kui minu märkused polnud ka nii palju teose struktuuri määravad ja kui neist ka nii suurt protsenti arvesse ei võetud.

Aastaülevaadete omapära nii ajaloo- kui kirjandusajakirjades on see, et neis vaadatakse ainult ühe aasta jooksul ilmunud raamatuid ja sellise ülevaate kirjutamise ülesanne võib sundida muude aegade teoste lugemisest ajutiselt loobuma. Olen näinud, et aastaülevaateid raamatute kohta tehakse praegu ka erinevates blogides, aga mitte aasta jooksul ilmunud, vaid läbi loetud kirjanduse nimekirja alusel.

Raamatutest, mida olen lugenud, arvustab Seppo Zetterberg selles numbris Pätsi eluloo köiteid, millest ühe kirjutas Karjahärm ja teise Pajur. Olen praeguseks lugenud ja arvustanud esimest köidet ja teise köite esimest poolt. Zetterberg võtab kaks köidet kokku sõnadega, et neid iseloomustab teaduslik külmus. Minu mulje oli, et Pajur on emotsionaalsem kui Karjahärm. Kui võrrelda Pajurit luuletajate või poliitikutega, siis ta kirjutab ehk tõesti neutraalsemas stiilis. Aga mäletan, et selles raamatus kasutab ta teistest ajaloolastest sagedamini näiteks sõna „koguni“, mis näitab imestust ja seega emotsionaalset suhtumist.

Kaks arvustust on ühe ja sama 18. sajandi vabamüürlusest rääkiva saksakeelse raamatu kohta. Jüri Kivimäe leiab, et raamatu asjatundlikuks arvustamiseks peaks teemat sama kaua uurima kui autor ise, seetõttu saab ta teost vaid tutvustada. See on ehk liiga tagasihoidlik mõte. Kivimäe on raamatut ka kommenteerinud ja lisanud viiteid kolmandatele autoritele. Kui uurida teemat sama kaua kui esimene autor, siis ei ole tulemuseks enam tõenäoliselt ajakirja mahtuv arvustus, vaid uus raamat. Aga arvustaja on ilmselt uurinud raamatu autorist mõnda muud teemat veel põhjalikumalt. Niiviisi on tal võimalus teha võrdlusi erinevate teemade vahel, mida arvustatavas raamatus ei ole.

Teise arvustuse sama raamatu kohta on kirjutanud Jaan Undusk. Ta iseloomustab raamatut, et selles on kasutatud originaalitruusid tsitaate, mitte moderniseerivaid ja tendentslikke kokkuvõtteid. Undusk märgib siiski, et erinevatel meetoditel on oma plussid ja miinused. Olevat asju, mida allikates ei mainita. Tundub, et eelkõige Nõukogude ajaga seostatav ridade vahelt lugemise oskus võib kasuks tulla kõigi aegade allikate puhul. Kirjutatud read võivad aja jooksul ka hõredamaks jääda, kui osa kirja pandust hävib. Lugesin ajakirjast „Akadeemia“ psühholoogide väitlust, kus progressi vähem uskuv psühholoog tuletas rohkem uskuvale meelde, et vanemaks saades inimene mitte ainult ei õpi juurde, vaid ka unustab. Vahel on psühholoogid rääkinud ka unustamise headest külgedest. Ajaloolastel ei ole kombeks unustamist nii palju kiita. Aga mõni võib teadvust puhastada sellega, et keskendub oleviku asemel minevikule. Kas Vana Testamendi spetsialist tunneb kirikus kehtivamaks peetud Uut Testamenti sama sama hästi või kas õigusajaloolane jälgib tingimata värsket seadusandlust?

Jõulude hulk

On pahandatud, miks algavad jõulud kaubanduses nii vara. Aga kui jõule tähistas kaubanduse asemel kirik, siis oli ka advendiaeg. Päts arvas kunagi, et laulupidude sageli korraldamine vähendab nende mõju. Aga kui inimesed käisid iga nädal kirikus ja lugesid iga päev söögipalveid, kas see vähendas või suurendas usu mõju?

Listis hõljumine

Olime poistega kesklinnas ja valmistusime ühte filmi vaatama minema. Rääkisin ühe kolmelauselise nalja. Rääkides läksid mul korduvalt sõnad sassi ja pidin neid parandama, aga lõpuks jõudsin lõppu välja ning hakkasin naerma.

*
Üks poiss küsis mult, kui palju mulle on raamatute tõlkimise eest makstud. Ta pakkus tegelikust väiksemat summat. Keeldusin tema küsimusele vastamast. Poiss oli korraldanud vestlusringi, kus arutati, mis tööd ta peaks tegema. Talle ei meeldinud ükski töö.

*
Lahtrites olid erinevad listid. Ühel listil oli põrand all, aga teisel mitte ja listis viibijad pidid seal hõljuma. Olin mõelnud, miks minu listidesse saadetud kirju sageli ei laigita, aga nüüd märkasin, et ühes listis ei laigita kellegi kirju.

Kiirmale meistrivõistluste juhend

Juhend

Tartu Kiirmale MV 2018

1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev

2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 28. detsembril 2018. a. Tartus. Registreerimise aeg 16.30-16.50 Avamine on 28.12.2018 kell 17.00 Turu 8 Maleklassis.

Võistluste ajakava
Reede, 28.12.
17:00 - I vooru algus
~20.00 VI vooru algus

Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.

Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 27.12.2018 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com

5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 6-7 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz.

6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 27.12.2018 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.

Noortele on osavõtumaks 3 EUR Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.

7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal. 3 Paremat Tartu kuni 16 aastast noort asutasustatakse medalite ja diplomitega.

8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.

Tartu meistrivõistluste juhend

Juhend

Tartu MV 2018
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev

2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 29-30. detsembril 2018. a. Tartus. Registreerimise aeg 12.30-12.50 Avamine on 29.12.2018 kell 13.00 Turu 8 Maleklassis.

Võistluste ajakava
Laupäev, 29.12.
13:00 - I vooru algus
15.30 - II vooru algus
18.00 III vooru algus
Pühapäev 30.12
10.00 IV vooru algus
14.00 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.

Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 27.12.2018 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com

5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 6-7 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele. Voorudes on mõtlemisaeg 51 minutit + 10 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse. Kui mängijal on vähem, kui 5 minutit või lõpetada kirjutamise.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz.

6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 27.12.2018 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti tavamale reitinguarvestusse.

Noortele on osavõtumaks 3 EUR Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.

7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal. 3 Paremat Tartu kuni 16 aastast noort asutasustatakse medalite ja diplomitega.

8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.

Enne meeleavaldust

Olin külas ja lugesin raamatut. Raamatus oli juttu sellest, kuidas Itaalia alustas sõda Etioopia vastu. Pidime minema edasi sõjavastasele meeleavaldusele. Enne ruumist lahkumist tahtis üks naine, et me talle ühekaupa midagi sõja kohta räägiksime. Räägitigi ühekaupa selle naise laua juures seistes ja rääkimist lõpetades uksest väljudes. Ott rääkis eelviimasena, lilledest. Mina rääkisin viimasena. Tahtsin kasutada täna lugedes saadud teadmisi ja ütlesin, et Itaalia-Etioopia sõda algas 3. oktoobril. Naisel jäi sellisest rääkimisstiilist mulje, et mina suhtun sõtta paremini kui enne mind rääkinud. Teistega ta polnud vaidlema hakanud, aga minuga hakkas.

*
Olin arvanud, et kuulsin üks päev hallutsinatsiooni. Aga nüüd hakkas tunduma, et see ei olnudki hallutsinatsioon, sest üks tüdruk ütles, et tema kuulis ka seda. Ta rääkis halvustaval toonil, et üks poiss oli rõhutanud, et ta ei ela koos vanematega. Tüdruk arvas, et pärast seda, kui ma sellest rääkisin, see poiss enam minu kõrvale ei istu.

*
Läksin suurest väravast Paide õue sisse. Tahtsin väravat enda järel haaki panna. Haake oli kaks tükki, sai valida, kumba neist kasutada. Kõrvalaeda läks Kristeri seltskond. Krister pani üle aia mulle arvuti vastu pead. Kartsin, et sellega ta loeb mu mõtteid. Lükkasin arvuti eemale, öeldes, et ei pane mulle tarka masinat vastu pead. Arvuti vastu pead panek ja nende sõnadega eemale lükkamine kordus mitu korda.

Vastase muutumine

Mängisin malet. Hakkasin hulga etturitega lippu minema, aga seda hakkas tegema ka vastane. Tundus, et mina jõuan enne. Siis vastane kiirendas oma etturite liikumist. Mõtlesin, et ma pean ka kiirendama. Küsisin kohtunikult, kas etturiga võib korraga rohkem ruute käia. Kohtunik ütles, et ta peab reeglitest vaatama, ja läks kaugemale. Ütlesin, et ma nõuan viiki, sest vastane rikkus reegleid. Ma ei tahtnud endale võitu nõuda. Kohtunik ütles, et viiki ma ei saa, sest ma rääkisin nii palju. Tundus, et ta tahab anda mulle kaotuse. Mõtlesin vastase kohta, et kuidas varem nii rahulik mängija on muutunud nii agressiivseks. Ja kuidas läks täiskasvanu lapseks tagasi. Aga võibolla nad olid ikkagi kaks erinevat inimest, ühel hetkel võis täiskasvanu ka uksest sisse astuda.

*
Viibisin peol. Öeldi, et siia saabuvad ka arstid. Arstid astusidki uksest sisse. Selgus, et ka minu arst. Seda ma ei tahtnud, sest ma olin aluspesu väel ja võis jääda mulje, nagu ma oleks saunas käinud.

Tiiva miinused

V-L-O-O-K-R-V-R
1. d4 d5 2. Rhg3 c6 3. Re3 Ob6 4. c3 Rhg6 5. Oc2 e5 6. de Le5 7. 0-0 Oe6 8. Od2 Rd7 9. Vd1 0-0-0 10. a4 a6 11. b4 h5 12. b5 h4 13. Rgf1 h3 14. bc bc 15. a5 Oe3 16. Oe3 hg 17. Rg3 Vh8 18. Oa4 c5 19. Od7 Od7 20. Lb6 Lc3 21. Vdc1 Lb4 22. Lb4. 1:0. Valge mõtles 11 ja must 9 minutit.

*
Ülesanne:
Nimeta sõnadega 10 elus mängitud malepartiid.

Lahendus:
1) Mängisin klassivennaga Riias pimemalet. Ütlesin, et panin talle mati, mille peale tema vastas, et ta arvas, et malelaual on tähed samas järjekorras, mis klaveril.
2) Mängisin Vihmandiga maleklubis raha peale. Ta andis aega ette ja vist lubas enda kaotuse korral ka suurema summa maksmist. Olin nõus mängima oletades, et algul ta kaotab meelega. Ühe mängu ta kaotaski ja seepeale lõpetasin matši, et mitte rahaliselt miinusesse jääda.
3) Mängisin Kullamaaga pikal turniiril. Ta pakkus viiki, ma ei võtnud vastu ja kaotasin. Pärast Kullamaa õpetas, et kui ma oleks tahtnud võidu peale mängida, oleks ma pidanud lööma nii, et mul tekib kaks, mitte üks vabaetturit.
4) Mängisin Pässiga klubiturniiril. Ma võitsin ja vastane õnnitles mind, et ma sain tema vastu elus esimese võidu. Vaidlesin vastu, et ma olen teda varem ka võitnud.
5) Mängisin Urmi vastu mustadega Hispaania avangu Birdi kaitset. Ajasin tal etturitega ühe viguri vangi. Pärast mängu lõppu analüüsiti, kas see oleks õige mängu korral toonud võidu.
6) Mängisin Innosega turniirivälist partiid. Tal oli võiduseis, aga ma ei alistunud. Vastane pani lauale viis ratsut ja mäng lõppes patiga.
7) Mängisin L. Õunmaaga järguturniiril. Enne olin vaadanud raamatust tema avanguvariandi kohta teooriat ja mõelnud, et selle abil teen viigi. Mäng lõppeski kiiresti viigiga.
8) Mängisin võistkondlikul noorteturniiril ja ühes partiis oli mul nuppe tohutult palju rohkem kui vastasel. Vastane lõi veel ühe etturi, millele ma ei pööranud tähelepanu. Aga selgus, et selle käiguga ta pani peale ühekäigulise matiähvarduse, järgmisel käigul tuli matt.
9) Kaotasin maletrennis ühe partii pärast seda, kui käisin lõppmängus ajapuuduses etturiga edasi ainult ühe ruudu, kui oleks pidanud käima kaks.
10) Treeningturniiril tuli Karba vastu lauale Capablanca raamatust tuttav tüüpseis, kus viigi sai teha opositsiooni hoidmisega.

Erinumber ja konverents

Täna on Jaan Tõnissoni ümmargune sünniaastapäev. Sel puhul lugesin hommikul "Postimehe" laupäevalisast "Arvamus / Kultuur" nelja päevakohast kirjutist, lisaks ühte ajaloost laiemalt rääkivat. Päevakohastest artiklitest kõige rohkem lehekülgi võttis enda alla Fred Pussi uurimus Jaan Tõnissoni suguvõsast. Mõtlesin lugedes, milliseid sidemeid inimeste vahel saab veel uurida. Puss on spetsialiseerunud suguvõsade uurimisele, mõnda inimest mõjutavad sõbrad rohkem kui sugulased. Kellega tegi Tõnisson koostööd ajalehte kirjutades, selle kohta ilmus juba ammu eraldi raamat. Ago Pajur leidis ülikooliloengus, et erinevalt teistest erakondadest oli Tõnisson oma erakonna ainus väljapaistvam isik. Aga "Postimehel" oli kaastöölisi palju ja Tõnisson polnud ka oma erakonna ainus riigivanem.

Üks päevakohastest artiklitest on valitud Tõnissoni enda sulest. Ajakirjanikud küsisid eelnevalt ka minu arvamust, millise artikli või katkendi võiks valida. Pakkusin erinevaid variante, mida pole otseselt kasutatud, aga kui üks minu mõte oli vaadata, mille kirjutamisest möödub tänavu 100 aastat, siis on võetud teine ümmargune arv ja avaldatud uuesti 80 aasta tagune artikkel.

Pärast artiklite lugemist ja enne sünniaastapäeva konverentsile suundumist vaatasin konverentsi ettekannete pealkirju ja mõtlesin, mida ma ise neil teemadel räägiksin. Täpselt ei mäleta, mida ma välja mõtlesin.

Konverentsil alustasid mitmed rääkijad kõnet pöördumisega Riigikogu esimehe poole. Mõeldi vist praegust Riigikogu esimeest, aga seda ametit on pidanud ka Tõnisson. Eiki Nestor pöörduski Tõnissoni enda poole, nimetades teda oma koolivennaks. Praeguse kooli kohta ütles Nestor, et sellel läheb hästi, aga esinejatest Marju Lepajõe oli selles osas kriitilisem ja arvas, et Tõnissoni ajal suudeti koolis rohkem õppida kui praegu. Lepajõe rääkis sarnaselt Tõnissonile endale eesti keele kaitseks, tema esinemisele oli kõige suurem aplaus. Suhteliselt suure aplausi sai ka Matti Maasikas, kes rääkis Tõnissoni eeskujust Euroopa integratsiooni teenäitajana. Kõneleja arvas, et pole enam Fukuyama aeg, illusioonid on purunenud ja peaks olema selge Venemaa ohtlikkus ja Euroopa konföderatsiooni vajalikkus. Ettekannetes ei mainitud, aga ma olen lugenud Hans Kruusi raamatust Tõnissoni kohta, et tema heitis Tõnissonile ette liigset lojaalsust Vene keisrile. Euroopa Liitu astumise eelsetest debattidest mäletan, et ka vastuseisu Euroopa Liitu astumisele põhjendati hirmuga selle ees, et arvati, et Euroopa Liidu liikmeks võib saada ka Venemaa, kui ta juba Euroopa Nõukogusse sai. Lisaks kasutati argumenti, et kui Euroopa Liitu ei astu ka Venemaa, võib astuda Ukraina, kust võib seejärel tulla samuti palju sisserändajaid. Maasikas ütles oma kõnes muuhulgas, et ta on valmis igaühega Euroopa integratsiooni küsimustes igal ajal debatti astuma.

Ma ei kirjuta ettekannetest nende pidamise järjekorras, varem rääkis ülikooli rektor Toomas Asser, kes arvas, et Tõnissoni seostatakse rohkem "Postimehega", kuid et tal on oluline osa ka ülikooli ajaloos. Jaan Undusk oli haigestunud, kuid tema ettekanne loeti ette teise suuga. Kui Nestor oli toonud Tõnissoni teistele poliitikutele eeskujuks seisukohtade muutumatuse poolest, siis Undusk püüdis näidata, et ka Tõnissoni seisukohad arenesid. Unduskile iseloomulikult toodi ettekandes välja, mida Tõnisson on seksuaalsuse kohta öelnud, Tõnisson erinevalt mõnest muust arvajast nägi rohkem selle negatiivseid külgi, nagu on ka varem võrreldud. Ajakirjanik Joonas Hellerma rääkis, kuidas ta valmistuks, kui ta peaks Jaan Tõnissoni intervjueerima. Maris Jõgeva rääkis Tõnissonist ühistegevuse organiseerijana. Kõneleja tegi ka enesekriitikat, et ta peab Tõnissoni eesmärke õigeteks, kuid et nende teostamine nõuab pingutust. Viimased sõnad ütles Krista Aru, kes kutsus konverentsil viibijaid võtma ukse tagant sinna pandud trükiseid ja osalema järgmisel tänasel üritusel.

Suusatasin ja lugesin

10 asja eilse päeva kohta:

1. Käisin esimest korda sel talvel suusatamas. Sõitsin neli kanali pikkust ehk umbes kaks ringi.
2. Vaatasin katedraalide raamatust peatükki Nottinghami kohta. Sisukorda vaadates meenus, et seda linna oli vist nimetatud Robin Hoodis.
3. Tõlkisin ungari keelest Doonau lisajõe Tisza kohta.
4. Kirjutasin kaustikusse leheküljetäie väljamõeldisi. Kõigepealt panin pealkirjaks, et need on väljamõeldised.
5. Lugesin ajakirja "Tuna". Carlyle ütles oma raamatus, et inimene on alati olnud tõttarmastav olend, aga "Tuna" näitab, et KGB-l olid olemas juhtnöörid, et tuleb valetada.
6. Tõlkisin vene keelest. Sain tõlgitud päeva miinimumi, aga mitte rohkem.
7. Suusatama minnes ei olnud meeles, et kevadel võetakse suusajopi taskust taskurätt välja.
8. Suuski oli veel raskem tuppa paigutada kui eelmine aasta, sest remondi puhuks on raamatukaste ringi tõstetud.
9. Lugesin ajakirjast "Akadeemia", et tõenäosuslikke vastuseid andev tegevus ei ole kirjutaja arvates teadus, vaid deadus. See on võibolla lühend sõnadest pehme teadus.
10. Leidsin, et paugutamine ei sobi kokku jõulurahuga.

Jõulud läbi elu

Kirjuta 10 mälestust jõulude kohta.

1. Ükskord sain jõulukingiks raamatu "Viplala lood" kahes köites. Meil oli see juba varem ühes köites olemas, aga nüüd hakkasin lugema enda eksemplari.
2. Ükskord sain jõulukingiks raamatu "Egeri tähed" ja hakkasin seda lugema. Mulle tundus see kõige paksema raamatuna, mida olin lugenud.
3. Olen käinud jõulude ajal kirikus ja surnuaial.
4. Vanasti räägiti, et enne jõulusid päkapikud piiluvad, kas lapsed on head ja neile saab kinki tuua. Mulle pooleldi tundus, et nägin neid päkapikke maja välistel aknalaudadel piilumas.
5. Minu koht pere söögilaudades on olnud laua otsas, aga vanasti mõtlesin, et jõulude ajal teen erandi ja istun teise koha peal.
6. Olen püüdnud kehtestada põhimõtet, et jõulude ajal televiisorit ei vaadata, aga mõni teine pereliige on vahel vaadata tahtnud.
7. Ükskord lasti jõulude paiku meie ukse taga kella. Kellalaskja ise jooksis minema, aga jättis ukse taha suure kasti Türgi rosinaid.
8. Ükskord tuli meile jõuluvana Soomest või Lapimaalt ja rääkis soome keeles.
9. Olen pidanud Nõukogude ajal jõululaupäeval koolis olema, aga ema kirjutas päevikusse, et mind lubataks varem koju, sest bussid on täis. Õpetaja tegi ise ka ühe tunni võrra lühema koolipäeva, aga sellest sain aru alles pärast kojuminekut.
10. Ükskord sain jõulukingiks kabelaua ja mängisin vanatädiga kabet.

Hea eksamiksõppija

Pidime teist korda ülikooli astuda proovima. Mõtlesin, et täna hakkan eksamiteks õppima, ma jõuan veel inglise keele grammatika raamatu läbi lugeda. Oht oli, et nüüd võib olla eksamile lisandunud kuulamisküsimus. Tuli teha nii keskkooli lõpueksamid kui ka ülikooli sisseastumiseksamid, pärast võis valida, kummad neist arvesse lähevad. See suurendas minu lootust sisse saada, sest üksikul eksamil võisin ma halvasti vastata, aga ma suutsin teistest järjekindlamalt eksamiteks valmistuda. Algas inglise keele tund. Hakkasin kotist õiget vihikut otsima. Kallasin inglise keele vihiku vahelt välja kõik lahtised lehed, mis olid seal kaua olnud. See oli võibolla viga, sest lahtiselt kotis võisid need paberid kortsu minna ja mul võis neid veel vaja minna. Vaatasin, millises vihikus on veel valgeid lehti. Tõmbasin kõigist vihikutest vähesed järele jäänud lahtised lehed välja, et neile täna kirjutada. Õpetaja jagas meile ülesandelehed kätte, öeldes, et täna ta annab raskemad ülesanded. Minu pinginaaber ja mina hakkasime neid lahendama. Ülesandes oli foto maleseisust. Püüdsin sellest aru saada. Helen ütles, et seda ülesannet ei saa lahendada, sest kõiki nuppe pole näha. Mina lisasin, et jah, males peab iga nupu asukoht teada olema. Kui tund läbi sai, rääkis Helen, et ta oskab inimeste emotsioone mõjutada - lapsena ta õppis oma vanaemale selliseid jutte kirjutama. Pille P. vastas Helenile: "Oskad-oskad." Oli söögivahetund. Tobre küsis, kas koolimajal on kuskil söökla, kus antakse tasuta süia. Ta suundus söökla poole. Minul ei olnud söögitalongi. Olin mõned korrad ilma talongita söömas käinud ja mulle oli toitu jätkunud. Aga täna tundus, et tasuta sööjaid on rohkem ja kõigile ei jätku. Mõtlesin seetõttu kõigepealt endale kantseleist söögitalongi osta. Kantseleis mõtlesin öelda, et varem sain tasuta süia, sest olin paljulapselisest perest, aga nüüd vist enam ei saa, sest kõik lapsed on täisealiseks saanud. Kõigepealt läksin riidehoidu. Meie klassi riidehoiuruum oli lukus. Ukse juures istus riidehoidja, kellel oli võti. Ütlesin, et ma pean kiiresti sisse pääsema, et sööma ka jõuaks. Riidehoidja keeras ukse lukust lahti. Seni oli ta olnud tõsise näoga, aga nüüd pööras näo minu poole ja naeratas. Ütlesin talle sellepeale tere.

Sõnavara aktiviseerimine

Nimeta 10 h-tähega eset.

1. haamer
2. hammas
3. hammasratas
4. hamster
5. habe
6. harakas
7. hea inimene
8. häll
9. hõbelusikas
10. hallitusjuust

Viisistatud sõnad

Alustasin päeva raadio koduleheküljelt muusikasaate kuulamisega. Vend andis lingi, et seoses H. Runneli hiljutise 80. sünnipäevaga oli eetris saade, kus mängiti tema sõnadele tehtud laule vähemtuntud esitustes. Mõned kõlanud esitused peaks küll tuntumate hulka kuuluma - T. Uibo ja "Ruja", suurematele televiisorivaatajatele ehk ka filmimuusika. "Veskimehe" laul oli tuttaval viisil, ainult soome keeles. See oli teine raadiosaade, mida ma seoses selle sünnipäevaga kuulasin. Eelmises teisel jaamal oli nii muusikat kui ka luulelugemist.

Jaan Tõnisson 150

22. detsembril möödub 150 aastat Jaan Tõnissoni sünnist. Ta sündis uue kalendri järgi 22. ja vana järgi 10. detsembril 1868 Viljandimaal. Tema sünniaastapäeva tähistatakse rea üritustega. Üks neist on 22. detsembril Tartus toimuv konverents. Ajalehtedes on juba ilmunud ja ilmselt ilmub veel teemakohaseid kirjutisi.

Täna soovitati mul lugeda 27. oktoobril 1979 Rootsi eestlaste ajalehes "Teataja" ilmunud Jaan Tõnissoni intervjuud rootsikeelsele ajalehele "Svenska Dagbladet", mis seal oli ilmunud 7. oktoobril 1939, kui Teine maailmasõda juba käis. Originaalintervjuu pealkiri oli "Eesti opositsioon toetab nüüd valitsust". Tol ajal olid Tõnissoni võimalused Eesti ajakirjanduses sõna võtta tublisti vähenenud. Rootsi ajalehele ütles ta muuhulgas järgmist:

"Pole mitte aeg, ütleb ta, arutada vanu lahkarvamisi või ajada mistahes parteipoliitikat. Kahtlemata on tegelikel poliitilisil põhjusil minu veendumus, et ka rahvusliku koondumise ajal peab leidma ettevaatlikud vormid erinevate poliitiliste rühmituste taaselustamiseks. Aga mulle on ka täiesti selge, et ajalugu kunagi ei kordu ja et aeg kuidagi pole soodne selle juurde tagasiminemiseks, mis on olnud. Koostöö peab olema meie parooliks kõikidel aladel, suurim mõeldav sisemine vabadus enesedistsipliiniga peab olema meie ühine taotlus."

Egiptuse meeldetuletus

Nimeta 10 asja Egiptuse ajaloo kohta.

Vastus:

1. Vana-Egiptuse ajaloo perioodid olid vana riik, keskmine riik ja uus riik, nende vahele jäid vaheperioodid.

2. Egiptlased elasid Niiluse jõe ääres, mis väetas nende põlde üleujutuste ja mudaga.

3. Tänapäeval räägitakse Egiptuses araabia keelt.

4. 20. sajandil tehti vahepeal katse ühendada Egiptus ja Süüria ühte riiki, aga see jäi lühiajaliseks.

5. Egiptuses elavad peale islamiusuliste ka kopti kristlased.

6. Vanaema rääkis raamatust, mille järgi Titanicu uppumises oli süüdi pardal olev Egiptuse muumia, mis oli varem teisigi õnnetusi põhjustanud.

7. Napoleon käis Egiptuses sõdimas.

8. Kui Mussolini vallutas Etioopia, ei takistatud tema sõjalaevade sõitu läbi Suessi kanali.

9. Egiptust on valitsenud türklased ja inglased.

10. Vana-Egiptuse ajaloos nimetatakse Niiluse deltat Alam-Egiptuseks ja muud osa Ülem-Egiptuseks.

Sugulaste asjad

Elasin toas, mis oli täis vanaema ja vanaisa raamatuid. Siin oli ka vanaisa malelaudasid. Vanaisal olid suuremate mõõtudega malelauad kui minul. Suurte mõõtudega oli harva müügil. Aga vanaisa nähtavasti enne malelauda ei ostnud, kui leidis suure. Riiulis oli kaks hästi paksu raamatut. Üks neist oli raamatu "1000 mängu" vanem trükk, mis oli uuest trükist paksem. Mõtlesin, et peaks seda kunagi uuesti lugema. Kuigi õigem oleks lugeda juba ajal, kui vennalapsed on väiksed. Külla tuli üks vend. Ta rääkis, et teda pandi nüüd koostööd tegema sõbranna asemel ühe vana naispoliitikuga. Vend nimetas seda mustaks päevaks. Küsisin, kas tegemist pole ainult naispoliitiku nimekaimuga, kas see naispoliitik on veel elus. Selgus, et firma makstavat dividendide summat oli vähendatud. Küsisin, et mis, kas majanduslangus on. Vend vastas jah. Ja lisas, et summa on nii väike, et poest peeti ei saa.

Pühapäev raamatukogus

Eile käisin ülikooli raamatukogus. Kui olin lugemise lõpetanud, vaatasin vaibanäitust. Esialgu vaatasin ainult nelja vaipa, aga neid oli rohkem. Vaipadel oli kasutatud rahvuslikke motiive. Tundus, et sellele kunstnikule sobivad rahvuslill rukilill ja rahvuslind pääsuke paremini kui rahvusloom hunt. Eestlased on olnud uhked veretu vabadusvõitluse üle, aga hunt on küll verevalaja. Pärast näituse vaatamist hakkasin koju minema. Kõige libedam oli raamatukogu ees. Tuli pähe võrdlus, et nüüd on peale iseteenindusliku riidehoiu ja iseteenindusliku raamatuhoidla ka iseliivatamine. Tegelikult mingit kivipuru jalgade all oli, aga liiga hõredalt. Võibolla selles kohas käib nii palju jalgu, et olid kivipuru laiali kandnud. Lugemissaalis igal juhul olin näinud rohkem inimesi kui eelmistel kordadel pärast remondi lõppu, sest eksamid lähenevad. Endale leidsin küll veel sellise lauavahe, kus kedagi teist ei olnud.

Väike partei

Ühel meeleavaldusel oli puhkenud vägivald. Sellega oli alustatud pärast seda, kui kass jooksis läbi puutüve. Kui vägivallaga oli juba alustatud, võis see jätkuda.

*
Keskerakond otsustati laiali saata, sest sellel oli liiga vähe liikmeid. Mul oli kahju vanaemast, kui tema veel elas, oli ta öelnud, et Savisaar on rohkem teinud kui keegi teine. Tol ajal oli Keskerakond kõige suurem partei olnud. Oli karta, et kui Keskerakonna pooldajatel enam oma parteid ei ole, hakkavad nad vägivalda tarvitama. Enne Keskerakonna laialisaatmist taheti selle raha selle liikmete vahel ära jagada. Aga tekkis kahlus, kas on üldse midagi jagada.

*
Roomasin mööda kõnniteed kodu poole, sest kõndida ma ei jaksanud. Varem olin jõudnud vähemalt roomata, aga täna oli see ka raske.

*
Medijainen ei olnud minuga võibolla rahul, aga läksin tema loengusse kohale. See toimus ühes klassiruumis. Loengu alguses jäin magama. Kui ärkasin, läksin tahvli ette. Mõtlesin öelda, et tulin tahvli ette, et lähemalt vaadata, aga trükitud tähed on juurest vaadates ka liiga väiksed.

*
Olin vaadanud ülikooli stendi pealt andmeid, et ühel inimesel jäi ülikool lõpetamata. Ise ta väitis, et ta on lõpetanud. Võibolla tal oli õigus, aga ma olin vist stendilt õigesti lugenud.

Jätkamiskatse

R-O-V-K-V-L-O-R
1. f4 c5 2. c4 Rb6 3. e4 f6 4. Rg3 e5 5. fe Oe5 6. Vc2 Rc4 7. Vc4 Oc4 8. Lc4 Ob2 9. Rb3 b6 10. Oe3 Rf7 11. 0-0 Le7 12. Rf5 Le4 13. Lf7 Lc6 14. Lg7 Kc7 15. Re7 Le4 16. Rc8 Kc8 17. Oe4 1:0. Valge mõtles 7, must 5 minutit.

*
Tõlkisin ungarikeelset vikipeedia artiklit Judit Polgári kohta. Aastal 1989 lugesin Polgárite kohta artiklit eestikeelsest malelehest. Seal olid nende vanemad kindlad, et nende laste hulgast tuleb esimene naissoost meeste malemaailmameister, sest nad pidasid enda kasvatusviisi kõige paremaks. Arvasin juba, et eksperiment ebaõnnestus, aga nüüd tõlkisin, et Judit Polgár on siiski vähemalt noorte maailmameistriks poiste arvestuses kahes vanuserühmas tulnud. Poiste maailmameistriks on naissoost mängijal ehk kergem tulla kui täiskasvanute arvestuses, sest arvatakse, et poisid on hilisema arenguga.

Naisteajakiri

Mul oli rohutuust käes. Läksin sellega oma endise hoovi sissepääsu juurde ja viskasin tuusti kitsasse ja sügavasse auku. Seejärel hakkasin kartma, et nüüd võib keegi sellega midagi halba teha. Aga rahustasin ennast mõttega, et kui sellises kohas on auk, siis lapsed viskavad sinna nagunii midagi sisse.

*
Ühes aias toimus pidu. Pidu oli juba kaua kestnud ja võis märgata, kuidas väravast väljub peolt lahkujaid. Nad läksid kõik vaikselt ja kellelegi midagi ütlemata.

*
Läksin ühte seinaga varjatud tagaõue. Sinna hakkas sisse keerama auto. Selles tagaõues oli alati kitsas, kui mõni auto sinna keeras, aga ma käisin seal ikkagi istumas. Mõtlesin, et võibolla täna auto muljub mind.

*
Üks algaja naine mängis malet. Üks poiss kõrvalt õpetas teda. Varem olin sellesse naisesse hästi suhtunud, aga õpetamine ärritas mind, sest see tuletas meelde, kuidas ühte teist naist oli ka õpetatud. Kutsusin praegu mängijat korrale. Siis läksin teise tuppa, kus mõtlesin, et kas ma pidin korrale kutsuma, kui ma selle naisega samas ruumis ei ole, siis suhtun temasse teist moodi. Kuulsin, kuidas naine võttis telefonikõne ja ütles torusse, et tal on oma mehega probleeme ja mina muutusin ka vastuoluliseks. Mõtlesin, et täpselt õige sõna, ma olin ise ka mõelnud, et ma olen vastuoluline. Läksin ühte tuppa ja võtsin kätte sinna vahepeal ilmunud mängulooma. Küsisin ühelt naiselt, kelle oma see on. Küsimus oli, kas meie pere või kellegi teise oma. Naine vastas midagi, mida ma täpselt ei kuulnud, aga vastus võis olla, et see on tema lapse või tema oma ja seda ei tohi võtta. Mulle andis ta kaks naisteajakirja numbrit, öeldes, et mulle annab ta prouasid. Vastasin, et prouasid ma ei taha, aga võtsin ajakirjad siiski vastu. Panin ajakirjad lauale ja ise istusin laua kõrvale. Ma ei hakanud ajakirju lahti keerama, aga lugesin, mis esiküljele on kirjutatud.

Pähe õppimine

Enne jõule tasub pähe õppida vähemalt üks luuletus. Ma vahepealsetel aastatel ei õppinud, sest mul jäid enda omad ja minuga sarnases stiilis kirjutatud iseeneslikult pähe. Aga nüüd olen mõned teiste omad õppinud. Kahel korral on kordunud, et õpin luuleteksti pähe, hiljem on see osaliselt ununenud, aga hommikul ärgates on ilma vahepeal raamatusse vaatamata uuesti peas. Magades ilmselt ühed mälestused kustuvad ja teised kinnistuvad.

Karikatuur ja portree

Vennad olid nooremana joonistanud naiste kohta karikatuure. Üks vend polnud karikatuure joonistanud, aga ühel päeval oli joonistanud portree. Pärast seda oli teine vend öelnud, et võibolla ta siiski võtab naise. Ema oli vastanud, et ära võta.

Ajalehtede meenutamine

- Mida sa eilsetest ajalehtedest lugesid?

- Esimesel hetkel ei tule meelde. Lugesin "Eesti Päevalehte" ja "Tartu Postimeest", "Postimehe" põhilehest jõudsin vaadata peamiselt pealkirju. Esimesena tuleb meelde, et "Tartu Postimehe" tagaküljelt lugsin sakslase mõtteid Eesti ja Saksamaa sarnasusest. Eesti mõisaarhitektuur olevat väga Saksamaa mõisaarhitektuuri sarnane, samuti Tallinna vanalinn, aga juttu polnud sellest, kas sarnane on ka taluarhitektuur ja kuidas talupojad mõisnikesse suhtusid. Öeldi, et Saksamaal aetakse Eesti ja Island omavahel segi, see seostus mul teises lehes nähtud pealkirjaga, et ameeriklased ei tea, kes on Stalin, mille alt ma edasi ei lugenud.

Teist läbi loetud artiklit ei ole ikka veel meelde tulnud. Mäletan, et kokku lugesin neli ja lisaks mõtlesin kõigi üle. Nüüd meenus, et "Tartu Postimehest" lugesin ka ülikooli raamatukogu direktori ahistamisskandaalist. Mina mäletan seda direktorit hea õppejõuna, kes ei pidanud loengus monoloogi, vaid andis iga natukese aja tagant üliõpilastele sõna. Nii jääb vähemalt enda loengus räägitud jutt meelde.

"Eesti Päevalehest" ei ole veel ükski läbi loetud artikkel meelde tulnud. Üks pealkiri oli kuskil, et Eestist pärit kurjategija läheb välismaal vangi, aga rohkem ma selle kohta ei lugenud. Nüüd meenus, et lugesin Peep Mardiste artiklit sellest, et põlevkivielektrijaamad tuleks asendada tuuleelektrijaamadega. Kirjutaja teadis, et tuuleelektrijaamad on lindudele ohtlikud, aga tal oli kliimast rohkem kahju.

Neljas artikkel või vist kõige esimesena loetu ei ole veel meelde tulnud. Võibolla lugesin "Eesti Päevalehe" juhtkirja, aga mis teemal see oli? Kahes lehes olid pealkirjad, et võeti vastu riigieelarve, aga lähemalt ei lugenud, kuigi mõtlesin, et võibolla peaks. Ma panen siinkohal sellele sissekandele punkti. Eile loetud ajalehed on praegu paremini meeles kui täna nähtud unenäod, mis veel ka ärgates meeles olid.

Värvid, varjud, peegeldused

Eile kõndisin tänaval ja vaatasin, et ühel majal on esimene korrus teist värvi kui ülejäänud korrused. Siis nägin, et teisel majal kõrval ka ja kolmandal ka. Jõudsin oma majja. Vaatasin, et trepi ülemised astmed heidavad endast ühe võrra madalamatele astmetele varju, aga vari ei ulatu astme järgmise otsani. Vaatasin, et trepikojaakna klaasilt paistab millegi peegeldus. Korrus kõrgemal oli arhitektuur samasugune, aga seal ma peegeldust ei näinud.

Salajased read

Korraldaks endale veel ajaloo kontrolltöö ja jätaks selle listi ja feisbukki saatmata. Eile kirjutasin 10 faktist, täna võiks kirjutada 10 mõtet, kasvõi juba varem kirjutatud mõtet. Need võiks olla sellised:

1. Fukuyama arvas, et nägi ära ajaloo lõpu heas mõttes, aga me võime näha ajaloo lõppu halvas mõttes.

2. Oht, et inimesed ennast listist välja kirjutavad, paneb mind lühemalt kirjutama, aga kui ma olen magistrandist vanem, võin kirjutada magistritööst pikemalt.

3. Ma ei pea üldse midagi eluajal avaldama, kui päevikuid on varemgi avaldatud pärast surma.

4. Ajaloo osakonnas õpetati, et ajaloolane ei pea kohut mõistma, aga õppejõud mõistsid kohut vähemalt üliõpilaste üle, pannes ühele parema ja teisele halvema hinde.

5. Mängusõda on parem kui pärissõda, ka pärissõja kohta raamatust lugeda on parem kui selles ise osaleda.

6. Praegu on parem elu kui Nõukogude ajal, sest on suurem sõnavabadus. Selle poolest on praegune aeg ka Pätsi ajast parem.

7. Pätsi ajal oli parem, et rahvuslik meelsus oli suurem ja eestlaste osakaal Eestis oli suurem. On oletatud, et sisseränne muudab inimesed rahvuslikumaks, aga Eesti ajal oli nimede eestistamine, minu ajal võõrapärasemaks muutmine.

8. Praegust aega võib nimetada Eesti aja asemel euroajaks. Nõukogude Liidu lagunemise ja Euroopa Liitu astumise vahelist aega võib nimetada uueks Eesti ajaks, kuigi tagantjärele on see euroajale üleminekuperioodi moodi.

9. Kui alustasin blogi kirjutamist samal kevadel kui magistriõppe lõpetasin, siis võib öelda, et ülikoolis õppisin blogijaks.

10. Kui blogimine järgneb magistriõppele, siis see sarnaneb doktoriõppele. Ajalehes oma rubriigi saamine oleks siis võibolla järeldoktorantuuri sarnane.

Eksperimentide piirid

On räägitud, nagu oleks füüsika rohkem teadus kui ajalugu, sest füüsikas olevat eksperimendid võimalikud, aga ajaloos mitte. Kuid kõik eksperimendid pole võimalikud ka füüsikas. Enne saab ajaloolane korraldada eksperimentaalse sõja või uue riigi loomise kui füüsik Suure Paugu või uue tähe tekke.

Loeng algusest lõpuni

Algas ajalooloeng. Hakkasin õppejõu juttu konspekteerima. Mõtlesin, et ma ei jõua kõike üles kirjutada, aga seni on eksamitel küsitud seda, mida olen jõudnud. Võibolla nüüd tuleb eksam, kus küsitakse midagi muud. Konspekteerides mängisin käekirjaga, tehes vahepeal suuri ja vahepeal väikseid tähti. Võtsin pinginaabrilt vihiku ära, öeldes, et see on tegelikult minu vihik. Pinginaaber vaidles vastu, et see on tema oma. Mina ütlesin, et ei, minu. Pinginaaber ütles, et ma kaoks siis minema. Läksin koos selle vihikuga temast natuke kaugemasse lauda. Loengu lõpul läksin tema juurde tagasi ja seletasin, et see on minu õpilaspäevik, mis visati ilma minu loata minema ja mille arst prügikastist leidis, võttes selle kasutusele ja kirjutades sisse pinginaabri andmed. Vaatasin, kas kaanele on kirjutatud minu nimi. Seal oli pinginaabri nimi. Aga seletasin, et selles päevikus leidub kaks erinevat käekirja, pinginaabri nimi on kirjutatud arsti käega, muu minu käega. Nüüd jäi pinginaaber uskuma.

Eriala kokkuvõte

Nimeta 10 esimesena pähe tulevat ajaloofakti.

Vastus:
1. Aastal 1343 toimus Jüriöö ülestõus.
2. Aastal 1939 algas Teine maailmasõda.
3. Aastal 1914 algas Esimene maailmasõda.
4. Tartu rahu sõlmiti 2. veebruaril 1920.
5. President Kennedy tapeti Dallases.
6. Stalin suri aastal 1953.
7. Rembrandt elas aastatel 1606-1669.
8. Rubens elas aastatel 1577-1640.
9. Holland võitles ennast Hispaania võimu alt iseseisvaks.
10. Lääne-Rooma riik langes aastal 476.

Välisriikide õppimine

Inglise keele kallakuga koolis õppisime ingliskeelsetes ainetes Inglismaad ja teisi ingliskeelseid riike, ülikoolis uurisin välisriikidest põhjalikumalt Etioopia, Saksamaa ja Itaalia ajalugu. Seoses raamatute tõlkimisega olen kokku puutunud Inglismaa ja Venemaaga, kooli eestikeelses geograafias peatusime samuti pikemalt Nõukogude Liidul. Viimastel nädalatel olen kulutanud pärast ungari-eesti sõnaraamatu ostmist õhtuti aega ungari keelest Ungari kohta asjade tõlkimisele.

Viimati tõlkisin Ungari pealinna Budapesti kohta. Sain teada, et see on Euroopa Liidu suuruselt kümnes linn. Pärast Suurbritannia väljaastumist muutub ilmselt veel suuremaks. Enne seda lugesin kuubiku leiutaja Rubiku kohta, kes mäletatavasti oli samuti ungarlane. Selgus, et ta oli mitmekülgsete huvidega. Oleks võinud arvata, et ta on matemaatik, aga seda polnud ametite nimekirja pandud, selle asemel oli ta skulptor, arhitekt, sisekujundaja, leiutaja ning ülikooli õppejõud, kui ma õigesti tõlkisin. Kultuuritegelastest tõlkisin üks päev artiklit luuletaja Petőfi kohta. Nagu oli romantismiaja luuletajatele tüüpiline, suri ka tema noorelt, kahekümnendates eluaastates. Selle ajaga jõudis ta kirjutada tuhat luuletust. Ungari keeles on luuletus ja värss ehk luulerida sõnaraamatu andmetel sama sõnaga. Mõeldud oli ilmselt siiski luuletusi.

Ungari poliitikutest ma kahe kohta juba varasemas sissekandes kirjutasin, hiljem vaatasin artiklit veel Béla Kun'i kohta, kes oli esimese kommunistliku Ungari riigi juht, mis oli olemas lühikest aega pärast Esimest maailmasõda. Pärast kukutamist suundus Kun Moskvasse, kus ta mõniteist aastat hiljem Stalini käsul tapeti, tapmisajas ei olnud allikas kindel, toodi kaks varianti. Nagu Tõnisson, Päts ja Mussolini, on ka Kun olnud ajakirjanik. Sündides oli tal teine nimi, nagu ka Leninil ja Stalinil. Tema nimi Kun tähendab ungari keeles kumaani ehk polovetsi, see rahvas oli tatarlaste esivanemad.

Vaatasin andmeid ka kahe Ungari veekogu kohta. Üks neist on Doonau jõgi, mis algab Saksamaalt kahe ojana ja voolab läbi paljude riikide, kõige pikemalt on teda Rumeenias, teisel kohal on Ungari. See olevat Euroopa pikkuselt teine jõgi Volga järel. Teiseks lugesin Balatoni järve kohta, mis olevat Kesk-Euroopa suurim järv. Ungaril ei ole väljapääsu merele, kuid Balatoni järve olevat nimetatud Madjari mereks ehk Ungari mereks.

Sõnaraamatut lehitsedes torkab silma veel igasuguseid sõnu, mida ma otseselt ei otsi. Või siis vaatan, kas ungari keeles selline sõna ka olemas on. Ühes malesissekandes kirjutasin Ungari maletajate perekonnanimede eestikeelsetest tähendustest. Pärast vaatasin, et kui Keres oleks ungarikeelne nimi, siis selle tähendus eesti keeles oleks 'otsima'. Eesti keeles on tegusõna algvormil lõpus liide -ma, aga ungari keeles on nimisõnad ja tegusõnad ühesuguste lõppudega. Ungari keeles kirjutatakse perekonnanimi eesnimest ettepoole, ilma komata, aga eesti keelde tõlkimisel vahetatakse nimede kohad ära.

Uskumatu raamat

Lugesin ühest raamatust lugu sellest, kuidas üks mees Siberi vanglasse viidi. Ta tahtis sealt pääseda. Selleks nõudis ta järjekindlalt, et ta pandaks ühe teise vangiga samasse kongi. Lõpuks tema nõudmine täideti. Tänu sellele tal õnnestuski põgeneda. Ma ei saanud täpselt aru, miks see teise vangiga koos olles võimalikuks muutus. Võibolla polnud romaani autor seda ise ka läbi mõelnud. Nüüd seikles pääsenu juba lääneriikides. Ta ütles, et Ida-Saksamaa on Ida-Saksamaa.

*
Need, mida ma lugenud olin, olid peategelase mälestused. Nüüd kerkisid üles süüdistused, et see raamat on ajaloo võltsimine. President Meri ei langetanud lõplikku otsust, aga peatas raamatu müügi nii kauaks, kuni uuritakse, kas see on võltsimine või mitte. Olin raamatu ostnud selle peale, et autor oli mulle saatnud teose reklaami. Nüüd vaatasin postkastist, et ta on mulle saatnud reklaami ka pärast seda, kui olin raamatu juba ostnud. Arvatavasti saatis ta siis korduvaid reklaame ka Merele ja see Merd ärritaski. Pärast müügi peatamist peatas autor vast ka reklaamide saatmise. Meri ütles, et raamatu autoriga seotud kohtadesse tuleb saata uurijad. Autoriga oli seotud ka meie kodu. Ütlesin emale, et meie koju tulevad uurijad.

Arvutikasutajad

Istusime ühes ruumis. Ustav ütles isale, et noored arvavad, et nad on juba sama targad kui nemad. Ustavi jutu järgi tahtsid noored teha kõike arvutiga, aga arvutiga nii palju asju teha ei saanud kui vanemate vahenditega.

*
Istusin ühe jämeda puu all. Minu juurde tuli üks nõia moodi naine ja rääkis, mida ma kõike valesti teen. Mõtlesin, et nõidadega saan hästi läbi.

*
Töötasin isa toas arvutiga. Henn tuli ja ütles, et ta tahab nüüd ise selle arvutiga homseks referaati kirjutama hakata. Ta läks veel korraks teise tuppa tagasi. Mõtlesin, et Hennule võiks soovitada, et ta kirjutaks referaati kirjutusmasinaga, nagu mina olen teinud. Tegin talle siiski koha vabaks.

*
Istusin oma toas suure toa ukse kõrval. Seinad olid praegu raamatutest ja riiulitest lagedaks tehtud. Varsti tuli neid tagasi panema hakata. Mõtlesin, et kui raamatud saavad uue paigutuse, kaasneb sellega suurema lugemishuvi periood, nagu varemgi oli juhtunud.

Ajalooline vaenlane

Ühe riigi valitseja ratsutas hobuse seljas teise tuppa. See oli millegi sümbol, et ta pidi ratsutama. Mina kõndisin jala voodi peale. Mõtlesin, et jala kõndimist võidakse pidada valitseja solvamiseks ja selle eest võidakse karistada. Aga kõndisin veel jala. Mulle tõsteti üks laps selga. Lasin tal seal mõnda aega olla, alles siis vaatasin, milline laps see on. Ütlesin, et nii väike laps, sellisega oleks pidanud ettevaatlikum olema. Ühelt lombilt eemaldati kate ja lombis istus ka üks laps. Nüüd tõusis talle vesi suuni. Hüüdsin, et laps tuleb kiiresti päästa. Ta sai küll veel läbi nina hingata. Mööda raudteed vedas pikk rong sõjamasinaid. Mulle tundus, et võibolla on Türgi jälle Ungari vallutanud. Oletasin küll, et need võivad olla Ungari enda sõjamasinad. Aga siis nägin mööda tänavat sõitmas suurt tankiväeosa. Nüüd oli asi selge - Türgi oli tõesti Ungari vallutanud. Ungarlased olid mõelnud, et oht on jäänud minevikku ja polnud relvastunud, aga nad olid eksinud. Kõndisime läbi bussijaamahoone. Ema andis mulle reostatud õhu hingamiseks kõrrega maski, mida olin kandnud ka varem. Vaatasin, et ema ise maski ei kanna, miks just mind kõige õrnemaks peetakse.

Nimede sarnased sõnad

Minu nimele kõige sarnasem ungari keele sõna on 'simogat', mis tähendab 'pai tegema'. Eesnime Ott sarnane sõna on 'ott', mis tähendab 'seal'. Perekonnanimele Kender sarnaneb sõna 'kender', mis tähendab 'kanep'. Hääldusreeglid olid, et s hääldub nagu š ja e nagu ä. B, d ja g on ungari keeles alati helilised.

Autori stiil

Sõitsin autos, mida juhtis Toomas. Pika tänava ristmikul ütlesin, et siin ta võib mind välja lasta, ma lähen jala lõpuni. Sõitsime edasi. Toomas tahtis meie autole lukud osta, ilma lukkudeta autosid võidi varastada. Võibolla meie autot ei oleks varastatud, sest see oli vana. See oli mitu avariid läbi teinud ja praegugi mõlkis. Tulime kodu juures autost välja. Toomas läks ees trepikoja uksest sisse. Mulle paistis, et ta hakkas kampsunit seljast tõmbama. Hüüdsin talle, et ta praegu ei tõmbaks, sest ta läks töömeeste vahelt läbi ja pikad käeliigutused võisid töömeestele pihta minna. Tegin töömeestest möödudes rääkimises pausi, et töömehed ei kuuleks, trepist üles minnes jätkasin. Pärast ema küsis mult, millal Toomas kampsuni ostis. Vastasin, et autost välja tulles ma oleks seda juba nagu näinud, aga see võis olla hallutsinatsioon.

*
Lugesin teiste juuresolekul Carlyle'i raamatut Vene revolutsioonist. Autori stiil tuli tuttav ette, vahepeal olin lugenud teistsuguse stiiliga autoreid. Aga selles raamatus kirjutas Carlyle siiski natuke tänapäevasemas stiilis kui tema varem loetutes, sest see raamat oli hilisema aja kohta ja hiljem kirjutatud. Paljust ei saanud ma lugedes aru. Lugesin ilma mõtlemispausideta, sest tahtsin raamatut ruttu läbi saada. Olin lühikese ajaga edasi jõudnud sadu lehekülgi, aga palju oli veel ees.

Mitu eesmärki

Mainisin juba eilses sissekandes, et täna toimus Igor Kullamaa mälestusturniir kiirmales. Käisin seal kohal ja selgus, et lisaks Kullamaa mälestamisele tähistati ka Metsoja ning Peebo sünnipäevi. Osavõtjaid oli 14, mõtlemisaeg 15 minutit kummalegi, voore 7. Kui mul õigesti meelde jäi, olid üle poole võimalikest punktidest kogunute punktide arvud järgmised:

Trohhalev 6
A. Pedmanson 5,5
Peebo 4,5
Tobre 4,5
Põdersalu 4
Parts 4
Runnel 4
H. Pedmanson 4

Male ja Tõnisson

Pühapäev mängisin ühe vennapojaga malet, tema enda soovil. Varem olin malet mänginud teise vennapojaga. Eile vaatasin Kerese "Malekoolist" Prantsuse kaitse variante ja pärast raamatuvariantide lõppemist mängisin oma peaga edasi. Kõik mängud lõppesid nii, nagu oli kooskõlas Kerese antud seisuhinnanguga. Käike ma sel korral üles ei kirjutanud.

Minu jaoks seostub malega ka detsembris rea üritustega tähistatav Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäev. Tõnisson oli üks suuremaid seltsiliikumise organiseerijaid. Ta ütles, et kui rahvas aktiivselt seltsidega ei liitu, siis on ta haige. Tõnissoni raamatute koostaja ning retsenseerijana olen püüdnud ka maleturniiridel ja klassikokkutulekutel käimist jätkata. Ühel korral pandi mind ka klassikokkutuleku korraldajaks, teisel korral püüdsin osaleda malematši korraldamises. Üks üritus õnnestus, teine jäi toimumata. Tõnissoni eeskujuga võib seostada ka blogi ja selle malerubriigi kirjutamise jätkamist. Tõnisson ütles enda ajalehe kohta, et ajalehel ei ole õigust surra. Mulle küll meeldis kirjutada juba 5-aastaselt, kui ma veel Tõnissonist midagi ei teadnud, ja on kogu aeg meeldinud.

Tõnisson arvas, et eestlastele peab eesti keel olema tähtsam kui muud keeled. Sellega olen nõus. Aga kui tähtsustada emakeelt, siis võib tähtsustada ka sugulaskeeli. Ungari-eesti sõnaraamatust otsisin muuhulgas Ungari maletajate nimesid ja leidsin järgmised sõnad:

Polgár - kodanlane; kodanik. Kriipsuga tähed häälduvad pikalt, aga samas peab rõhk mingil moel olema esimesel silbil.
Szabó - rätsep. Sz hääldub nagu eesti keeles s, samas ungari s ilma mõnede kombinatsioonideta nagu eesti š. A hääldub eesti a ja o vahepealselt.
Lengyel - Poola / poola; poolakas; poola keel. Y hääldub nagu i, e nagu eesti ä.

Homme toimub Igor Kullamaa mälestusturniir. Kullamaa oli pikaajaline represseeritu, kes sellest hoolimata tuli males Tartu meistriks. Sellele turniirile on mind kutsutud, nagu saan üldse palju kutseid maleturniiridele. Kui ma neil kõigil osaleda ei jõua, siis üks põhjus on, et tööd on palju. Tõnisson ei kirjutanud ainult seltsitegevuse tähtsusest, vaid ka töö tegemise tähtsusest. Erinevalt maleturniiridest sai ühele Tõnissoni sünnipäevaüritusele kutse tema raamatute koostaja isa, aga koostajale kutset tulnud ei ole. Mulle küll kodus meeldibki rohkem olla.

Ma ei ole trükiks ette valmistanud ainult Tõnissoni, vaid ka tema vastase Ado Grenzsteini raamatuid. Grenzsteini nimi on eesti maleajalooga otsesemalt seotud. Tema töötas välja eestikeelse maleterminoloogia ning kirjutas maleõpiku. Grenzsteini raamatu koostamise ülesande mulle andmist põhjendati sellega, et mõlemad on kirjutanud üü asemel üi, samuti sellega, et ainult Tõnissoni raamatu koostamine oleks ühekülgne, vist ka malehuviga. Tõnissoni raamatu koostamise ülesannet põhjendati sellega, et mõlemad on luuletajad ja mõlemad on karsklased. Maletajatest olen koostanud Paul Kerese raamatu "Igavene tuli". Kullamaa on avaldanud mälestusteraamatu "Alistumisega ei ole kiiret", mille kohta ta palus mul arvustuse kirjutada, aga hiilisin sellest kõrvale sellega, et kaks arvustust jõudis ajalehes juba varem ilmuda. Tegelikult minu blogis veel selle kohta arvustust ilmunud ei ole.

Pool kuus hommikul

Magasin oma voodis. Mulle tuli sundmõte, nagu ma tahaksin kuutõbisena voodist tõusta ja ühte koledat asja teha. Ma ei teinud seda, vaid ütlesin mõttes: "Ei, ei, ei!" Kuulsin esikust hääli. Mõtlesin, et võibolla tuli keegi võõras korterisse ja tahab mind rünnata. Kui ma hingan nii, et ma ta ära petan, siis ta mind võibolla ei ründa. Tavaliselt me pidime kooliminekuks tõusma pool seitse, aga täna tuli ema mind juba kell pool kuus äratama. Ta küsis, ega ma ei kavatse vannituppa minna. Vastasin, et veel ei kavatse. Ema ütles, et ma siis juhendaksin Klausi, Klaus peab arsti juurde minema ja enne seda minu vannitoas pead pesema, ta seal vannitoas ei oska. Tõnu ja Henn läksid tagumisse vannituppa. Leidsin, et nad peaksid minema esimesse, siis nad ei sega isal magamist. Nad läksid siiski tagumisse. Mõtlesin, et kui ma hakkan Klausil pea pesemist juhendama, siis võib selle kohta öelda, et tõbine kannab tervet, ta oskab ise paremini. Võibolla oleks kasulik, kui ta ise oma meetodi leiutaks. Mõtlesin, et Klausil võib voodist tõusmine pool tundi aega võtta, ma jõuan selle ajaga esimeses vannitoas ära käia. Läksin vannituppa ja võtsin kõik riided seljast. Ilma riieteta oli ennast peeglist ilus vaadata. Klassikokkutulekul olin käinud saunas ja kui ma olin seal ilma riieteta kõndinud, oli üks võõras mees mulle viibanud. Olin ajalehest lugenud, et mul oli toimunud klassikokkutulek, kus oli tehtud imelikke asju. Mõtlesin teatada, et see ei olnud klassikokkutulek, vaid ühe sõpruskonna kokkutulek, sest mind sinna ei kutsutud. Praegu tuli Klaus siiski voodist välja. Mõtlesin, et siis ma ei saa pesema hakata, vaid pean kohe riidesse panema.

Õppehoone äärelinnas

Pidin varsti ühetoalisse korterisse elama asuma. Sinna ei oleks saanud väga palju raamatuid kaasa võtta. Üks vana sugulane oli selle korteri isale pärandanud ja isa andis selle mulle edasi. Meie perele oli kortereid pärandanud juba kolm inimest, kuigi neil oli teisigi sama astme sugulasi, kellele oleks saanud pärandada. Võibolla eelistati meid sellepärast, et isa kirjutas rohkem või et meie peres oli rohkem lapsi.

*
Jõudsin majja, kus pidi varsti algama ürituse teine päev. Seal oli raamaturiiul, kus erinevatele kirjastustele kuulusid erinevad riiulivahed. Vaatasin meie kirjastuse riiulivahe läbi, et mõned raamatud on eilsega võrreldes otsa saanud. Siis märkasin, et sellele kirjastusele ei kuulu üks, vaid kolm riiulivahet. Rahvast saabus juurde. Meie kirjastuse direktor ütles, et unenägusid võib üles kirjutada, aga tema piinlikke asju unes ei näeks. Teised istusid pingil ja mina lamasin nende ees kõhuli põrandal, jalad pingi poole.

*
Ühte majja kogunes rahvast. Hakkasin Kristerile rääkima, et arvatakse, et rahva informeerimine parandaks suhtumist Euroopa Liitu kuulumisse, aga nii palju kui mina olen näinud, on Euroopa Liidu suhtes kriitilisemad just need, kes sellest rohkem teavad. Kulbok loeb sel teemal kõik läbi. Minu suhtumine Euroopa Liitu pole paranenud mitte pärast seda, kui ma sellest rohkem teada saan, vaid pärast seda, kui hakkasin teemat vähem jälgima. Vaatasin, et Krister on võtnud välja mikrofoni, et minu juttu lidistada. Ta esitas mulle täiendava küsimuse. Varsti lahkusin majast. Nägin mööda autoteed politseiautot eemaldumas. Mõtlesin, et ta suundub kesklinna, sest eeldab, et ma lähen kesklinna midagi korraldama. Aga ma lähen hoopis vastassuunas. Päris linnast välja ei tohi ka minna, sest seal, kus tunnistajaid ei ole, võidakse ära tappa. Läksin ühte ülikooli äärelinna õppehoonesse ja uurisin seda. Läksin ülemisele korrusele. Tundus, et seal on kohvik. Läksin madalamale korrusele. Sinna oli pandud kivist autahvel. Lugesin välja, et J. Polgarile. Siis vaatasin, et see polegi maletaja Polgarile, vaid ühele natuke teistsuguse nimega teadlasele. Olin varem ajalehest ka algul lugenud, nagu selle teadlase nimi oleks Polgari nimi. Kui selgus, et kivitahvel ei olegi pühendatud maletajale, siis minu huvi vähenes ja eemaldusin.

Soovide vastuolu

Eilsete ajalehtede ühes loos kirjutati, kuidas tehakse jõupingutusi katastroofiliste tagajärgedega kliimasoojenemise ärahoidmiseks, teises loos kirjeldati, et Prantsusmaal toimuvad rahutused kütusehinna tõstmise vastu. Kas on võimalik võidelda kliimasoojenemisega kütuse hinda tõstmata ja autoga sõitmist vähendamata?

Trennis

Läksin maletrenni. Kõige aktiivsemalt ma seal täna malega ei tegelenud, aga natuke siiski. Mõtlesin, et viimasel ajal ma olen tahtnud töö valmis saamiseks päev läbi töötada, aga tegelikult peaks iga päev kaks tundi maletrennis käima nagu varem. Vaatasin eemalt pealt Klausi mängu. Mõtlesin öelda, et ma ületan Klausi avangus ja lõppmängus, sest ma olen rohkem teooriat õppinud, aga keskmängus ta võib mind leidlikkusega ületada. Treener tuli minu juurde, et mulle raamatust ühte lühipartiid näidata. Mõtlesin, et malemäng on banaani söömine, millega kaasneb mõtlemine, aga mõni saab banaani süia ka ilma mõtlemiseta, nagu ma algul lapsepõlves tegin. Malemänguga on mindud isegi nii kaugele, et hiljem on hakatud ütlema, et mängu ajal süia ei tohi.

"Venemaa ja Ameerika Ühendriigid"

Pitirim Sorokin. „Russia and the United States“. With new introduction by Edward A. Tiryakian. Transaction Publishers. New Brunswick (U.S.A.) and London (U.K.). 2007. Esimene trükk 1944. Loetud trükil on xxxii + 253 lehekülge.

Seoses raamatukogu remondi lõpuga lugesin läbi viienda Sorokini raamatu. Tema raamatuid peaks olema ka võrgus tasuta üles riputatud, aga ei hakanud sealt otsima, kui osa päevast vaatan isegi ekraani. Sorokini raamatute taustaks olen lugenud vahepeal Baconi, Lermontovi, Puškini, Turgenevi, Bloki ja Vergiliuse raamatuid, kellelt kõigilt on Sorokinil tsitaate.

Nüüd loetud Sorokini raamat tundus varem loetutest halvem. Autor kirjutab võrdlevalt oma kahest kodumaast – Venemaast ja Ameerika Ühendriikidest. Ta peab oma tugevuseks, et ta on mõlemas riigis elanud. Mõnes mõttes see ongi tugevus, aga teiselt poolt jälle nõrkus. Vanasõna ütleb, et teise silmas näeb pindu, enda silmas ei näe palkigi. Sorokinil on annet rohkem üldistuste tegemiseks ja sarnasuste märkamiseks kui detailidesse laskumiseks ja erinevuste väljatoomiseks. Selles raamatus ta leiab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on väga sarnased maad. Aga hetkel, kui need maad olid Teise maailmasõja liitlased, võis olla raskem erinevusi märgata kui muudel aegadel. Lisaks kui Sorokin oli isiklikult neil kahel maal kõige pikemalt elanud, võisid tal tekkida nende maade suhtes sarnased tunded, mida neil maadel mitte elanud inimestel ei ole.

Sorokin toob Venemaa ja Ameerika Ühendriikide sarnasusena välja, et mõlemad on suured riigid, mis koosnevad paljudest rahvastest. Mõlema maa rahvastiku koosseisus on ülekaalus valge rass, kuid mõlemal on ka mongoliidset lisandit. Enda üheks tugevuseks selle raamatu kirjutamisel peab Sorokin ka seda, et ta pole puhas venelane. Ta nimetab ennast pooleldi sürjalaseks, mujal on kasutatud ka sõnu komi või sürjakomi. Enda erapooletust suurendavaks peab ta sedagi, et on Venemaal vangis istunud ja seal surma mõistetud, ometi jätkub tal Venemaa jaoks kiidusõnu. Venemaa olevat paljudes asjades teistest maadest parem, kuid Ameerika edestavat mitmeski asjas ka Venemaad. See konstruktsioon seostus mul minu keskkooli lõpukirjandiga, kus kirjutasin, et eestlased on erakordselt tubli rahvas, aga juudid veel tublimad. Sorokini teisest raamatust mäletan, et ta ütles, et Venemaa meeldib talle veel rohkem kui Ameerika.

Sorokin võrdleb ka Venemaa erinevaid ajalooperioode. Venemaal alanud eriti kiire areng aastal 1861 pärisorjuse kaotamisega, Ameerikas toimus samal ajal kodusõda ja ka seal pärast seda aastat areng kiirenenud. 1917. a. revolutsioon andnud Venemaale tagasilöögi. Kuid varem kirjutatud raamatus töötas Sorokin välja teooria, et pärast revolutsioonide lõppu endine olukord taastub. Nii arvab ta ka, et Venemaal Stalini ajal kiire kasv taastus. Tõenäoliselt jäi ta liigselt uskuma Nõukogude Liidu võltsitud statistikat. Raamatust „Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas“ mäletan Eesti okupeerimise aegset Venemaa ja Eesti olukorra võrdlust, Eestis olnud majanduslik olukord palju parem.

Eestis õigustab mõni kommunismi sellega, et kommunism pole ainult Stalin, vaid ka Lenin. Venemaal paistab Stalin praegu Leninist populaarsem olevat. Ka Sorokin toob välja Stalini aja eeliseid Lenini ajaga võrreldes. Lenini ajal ei meeldinud Sorokinile, et levis vabaarmastus, mille tulemuseks olid suguhaigused ja vanemateta lapsed. Stalini ajal oli traditsioonilisem perekond taastunud. Ka pidas Sorokin positiivseks kiriku õiguste osalist taastumist. Muu kirjanduse põhjal mulle tundub, et kirikut kasutati küll ära Teises maailmasõjas võidu saavutamiseks, kuid et pärast sõja lõppu kiriku olukord uuesti halvenes. Stalini vastased toovad välja seda, et Stalin tappis veel rohkem kui Hitler, aga Sorokin ei paista seda teadvat, sest peab Hitlerit suuremaks mõrtsukaks. Ka paistab Sorokin olevat jäänud uskuma Nõukogude propagandat, kui väidab, et Nõukogude Liit ründas Soomet enesekaitseks. Eestlase jaoks eriti ebameeldiv on, et raamatus õigustatakse Eesti liitmist Nõukogude Liidu külge. Aga autor usub võibolla jälle valeväiteid, nagu oleks Eesti liitumine olnud vabatahtlik. Eespool ta igal juhul kirjutab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on laienenud suhteliselt rahumeelselt ja et rahvad on nende külge vabatahtlikult liitunud.

Ameerikast on raamatus juttu vähem, mida autor põhjendab sellega, et Ameerika lugejad teavad oma maast isegi piisavalt. Sorokinile tundus, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on viimasel ajal enne raamatu kirjutamist muutunud järjest sarnasemaks, sest Venemaal revolutsioon vaibub ja Ameerikas vastupidi riigi sekkumine suureneb. Ka muudes teostes on kirjutatud, et neli ametiaega Ameerika president olnud Roosevelt alustas uut poliitikat ülemaailmsest majanduskriisist väljatulekuks. Aga kas majanduskriisi ja maailmasõja läbisaamine ja vahepeal vabariiklaste võimuletulek ei mõjunud taas riigi sekkumist vähendavalt?

Kuigi eestlane ei saa selle raamatu puhul kõigega nõustuda, on kiiduväärt autori soov leida võimalusi sõdadeta maailma loomiseks. Ta näitab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on sinnamaani olnud kaks riiki, mis omavahel peaaegu sõdinud ei ole. Ta seletas seda nende ühiskondade sarnasusega, aga võibolla oli peapõhjus geograafiline kaugus. Järgnes siiski vähemalt Külm sõda.

Hinde ennustamine

Läksime peole. Mul oli seljas ülikond. Viskusin põrandale pikali. Ülikond sai väga tolmuseks. Proovisin seda puhtaks kloppida, aga see ei läinud. Pidime vaatama vanu päevikuid, mis üks sugulane oli kirjutanud. Mõtlesin, et ma kirjutan ka päevikuid, aga neid ei mahu lõputult korterisse ära. Kui enam rohkem ei mahu, hakkan kirjutama arvutisse. Ülemisel korrusel oli mul korralikum vihikutevirn kui allpool korrustel. Tuli minna sisse ühte pisikesse kasti moodi ruumi. Pistsin sinna pea sisse ja vaatasin paremale. Nägin vana sugulast kolmekordselt või kolme sarnast inimest. Mulle öeldi, et seal on peegel, edasi pääseb vasakule keerates.

*
Lugesin arvutist uudiseid. Üks uudis oli, et tänasest keelatakse igasugune arvutiloendurite kasutamine ja külastajate kohta andmete kogumine, küpsised tuleb igalt poolt kustutada. Mõtlesin, miks ma peaksin üldse sellele uudisele sattuma. Aga ümberringi kõlasid hurraahüüded. Püüdsin oma võrgulehekülgedelt loendureid kustutada, aga ei leidnud, kust saab seda teha. Mulle öeldi, et loendurite valmistajad on seda juba teinud.

*
Ülikooli suures hämaras auditooriumis hakati tagasi andma kontrolltöid. Õpetajad olid nende pakiga auditooriumi ees. Vaatasin, et sinna ei tohi minna vist paremalt, vaid tuleb vasakul sabas seista. Aga õpetaja ütles nüüd, et me võtaksime ise oma töö lava paremast nurgast ja läheksime sellega tema juurde, ta kirjutab hinde sisse ainult neile, kes tahavad. Mõtlesin, et lasen hinde sisse kirjutada isegi siis, kui peaksin saama kolme, sest ainepunkte on juurde vaja. Väga raske on ette näha, mis hinne pannakse. Püian ennustada, mis hinde ma saan. Kõige tõenäolisemalt saan nelja, sest tavaliselt on loengus räägitud midagi, mida konspektis kirjas ei ole. Aga siis on mul veel madal enesehinnang, sest viisi olen saanud sagedamini kui neljasid. Võtsin töö kätte, nägin, et olingi saanud nelja, selle taha olid kirjutatud nii pluss kui ka miinus. Ma ei teadnud, mida see tähendab.

Ungarikeelsest vikipeediast

Täna tõlkisin ungari-eesti sõnaraamatuga ungarikeelse vikipeedia artiklite sissejuhatavaid lõike. Esimene artikkel oli Horthy kohta. Tema nime hääldatakse Horti. Sõnaraamatus on märkus, et vana kirjaviisi sisaldavates nimedes häältatakse th t-na. Praeguse keele kohta sellist märkust ei ole, aga on öeldud, et y hääldatakse i.

Horthy sündis aastal 1868. Austria-Ungari keisririigi ajal oli ta keisri teenistuses ja admiral. Esimese maailmasõja tulemusel keisririik lagunes. Ungaris kehtestati niinimetatud proletariaadi diktatuur. Kui see kokku varises, tuli võimule Horthy, kes valitses aastatel 1920-1944. Võimul oli ta regendi ehk monarhi asevalitseja tiitliga. Teises maailmasõjas osales Ungari Saksamaa poolel. Aga kui Saksa riigijuhtidele lõppes sõda enesetapu või surmanuhtlusega, siis Horthy suri aastal 1957 diktaatorlikus Portugalis. Vikipeedias kasutatakse Horthy kohta minu tõlke järgi kiitvaid sõnu, aga öeldakse, et hinnangud talle on väga vastandlikud.

Vaatasin ka vikipeedia artiklit kommunistliku ajalooperioodi valitseja János Kádári kohta. Ma olen kuulnud, kuidas eestlased hääldavad Kadar, aga nii sõnaraamatu kui ka entsüklopeedia järgi on hääldus Kaadaar, sest kriipsuga a tähendab ungari keeles pikka häälikut. Rõhk olevat selles keeles alati esimesel silbil, ka siis, kui pikk häälik tuleb tagapool.

Kádár sündis aastal 1912 Fiumes, mis on kuulunud Austria-Ungarile, Itaaliale, Jugoslaaviale ja Horvaatiale. Temast sai kommunistlik valitseja, kes oli samuti võimul pikalt, aastatel 1956-1988, nii et Ungari 20. sajandi valitsejate arv ei tohiks olla väga suur. Tema valitsemisajal muutunud diktatuur pehmemaks, 'pehme' on ungari keeles 'puha' ja tähed häälduvad umbes sama moodi nagu eestikeelses sama kirjapildi, aga teise tähendusega sõnas. Kádári aja kohta on kasutatud mõistet guljašikommunism, see tuleb ungarikeelsest sõnast 'gulyás', mis tähendab nii 'guljašši' kui ka 'lehmakarjust', s hääldub nagu eesti keeles š. Ka Kádári puhul räägiti lahkuminevatest hinnangutest. Öeldi, et tavaliselt nimetatakse teda diktaatoriks, sellele järgnes mingi aga. Sõna marionett ma ei märganud. Kádár suri aastal 1989.

Ungaris toimuvat praegu demokraatia piiramine. Üks külas käinud inimene avaldas kartust, et Eestit ootab Ungari saatust. Alles seepeale näitasin talle, et ostsin ungari-eesti sõnaraamatu. Mulle on Ungari tähtis keelesuguluse, mitte valitsemiskorra tõttu.

Muutused kaardil

Selgus, et malematerjale, mida ma olin hiljuti lugenud, oli lugenud ka Krister. Küsisin talt, kas ta partiisid ka vaatas. Krister vastas, et vaatas küll. Ütlesin, et mina ei vaadanud. Olin mänginud ühe malepartii. Nüüd mõtlesin, kuidas sai nuppe võrdselt olla, kui üks pool oli neid löönud rohkem. Siis sain aru, et algseisus oli ühel poolel eelis, sest tema vanker asus tsentris, see tuli tasa teha. Valmistusin mängima malet ühe kurusevennaga, kes polnud seda mängu palju mänginud. Valasin nupud kastega üle.

*
Avasin oma blogi. Mäletasin, et kõik näitajad olid olnud maksimaalsed, aga nüüd oli toimunud muutusi. Tahtsin need tagasi parandada. Ühe riigi üksused paiknesid nüüd kõik mööda põhjapoolset rannajoont. Mulle oli varem kuulunud terve Sudaan, aga nüüd oli kaardil selle lõunaosa minu valdustest eraldatud. Mulle meenus, et see teistsuguse elanikkonnaga osa oli riigist eraldunud juba varem, aga algul seda muutust kaardil ei näidatud, sest uuel riigil puudus rahvusvaheline tunnustus. Mõtlesin, et lepin nüüd tekkinud olukorraga. Sain teada, et varem oli prantslastel olnud suur maavaldus Siberis. Mõtlesin, et Napoleon müüs Ameerikas Louisiana ära, sest see asus Prantsusmaast kaugel, miks ta siis teist kauget valdust säilitada püüdis. Nähtavasti selleks, et saaks Venemaa vastu sõdida kahel rindel. Aga kui sõda oli alanud, siis oli selgunud, et Siberi põliselanikest sõdurid ei sõdi hästi. Küsisin Pillelt, kas riidehoiu moodi ruumis peab ühte asja tegema.

Naer muutub vaiksemaks

Ma praegu elan hästi, tegevust on palju.
Ma olen elus varem teinud nalju.
Kas jälle tuleb mingi nali välja?
Ei ole visatud mind kuskilt koolist välja.

Ma olen nalju teinud kodus kui ka koolis.
Kes ikka minu pisaratest hoolis.
Ma ükskord tahtsin nutta väga kaua,
kuid tundsin siis, et enam ma ei jõua.

Ma varem jõudsin valjemini naerda.
Mul varem oli justkui rohkem aega.
Vahel aega, vahel tegevust on palju.
Kas sattus siia hulka ikka nalju?

Pilgu mõju

Mängisin pikal maleturniiril. Kartsin mängida, aga sain jälle hea koha. Mul oli kahtlus, et minu head kohad sõltuvad sellest, mitmes on minu loosijärjekord, ma saan võibolla tegelikust mängutugevusest kõrgemaid kohti. Vaatasin pealt Klausi viimase vooru mängu. Tundus, et ta võidab. Aga mänguga tal hoolimata suuremast kuulide arvust võita ei õnnestunud, tulemus läks loosimisele. Mängu tulemuseks loositi viik. Mult küsiti, kas ma järgmisel turniiril ka mängin. Oleksin tahtnud mängida, aga vastasin, et üldse pole aega.

*
Kõndisin Paide aias. Kõrvalaias seisid hobused. Mõtlesin, et hobuseid on arvult vähem kui inimesi, aga kogumassilt on neid vist rohkem. Hobused olid liikumatud, aga kui ma neid vaatasin, siis nad tulid meie aeda ja hakkasid ringi jooksma. Läksin nende eest tuppa. Mõtlesin, et hobuste lahtipääsemine on halb, sest me peame hakkama bussi peale minema, aga nüüd ei saa läbi aia kõndida. Tõnu läks hobuseid kinni panema. Lae kohal rippusid kirikukellad. Kui ma neid vaatasin, kukkus üks alla. Öeldi, et see tuli ka pilgust. Ma polnud selles kindel, sest suurem osa ajast olid kirikud inimtühjad ja kellad võisid vist alla kukkuda ka ajal, kui inimesi kirikus ei olnud.

Ungari keel

Mõtlesin osta läti-eesti sõnaraamatut, aga müügil oli ainult eesti-läti. Selgus, et läti-eesti oli küll müügil olnud, aga poest otsas. Ostsin siis ungari-eesti. Lugesin esimese sõnade veeru läbi, seejärel tõlkisin ungari keelest eesti keelde kolm ajalehe nime ja proovisin tõlkida ühest ajalehest ühe artikli pealkirja. Ajalehtede nimedes olevad sõnad leidsin sõnaraamatust üles, aga ühe nime tähenduses ei olnud ikkagi kindel, sest sõnaraamatus oli kolm selle kirjapildiga erinevas tähenduses sõna. Artikli pealkirjas ühte liitsõna moodi sõna tõlkida ei õnnestunud, masintõlget ma ei proovinud. Selgus, et ungari keeles on sõnu, mille kirjapilt kattub eesti keele sõnaga, aga tähendus on teine. Või sõnu, mis kirjapildilt ja tähenduselt sarnanevad mõne muu Euroopa keele sõnadega, mida meie sugulaskeelteks ei loeta. Ühe ajalehe nimes sisalduva sõna tähenduse arvasin ära enne sõnaraamatusse vaatamist. Sõnaraamat on paks. Ungari tähestiku kohta märkasin, et selles on kaks ü moodi tähte, millel erinevad täpid. Need kaks tähte olid sõnaraamatusse pandud läbisegi, nagu mõnes eestikeelses raamatus v ja w.

Kursusetööde kirjutamine

Kirjutasin seminaritööd. Mul oli vähe mõtteid, mida võiks sellele veel lisada. Üks peatükk oli Itaalia fašismist. Mõtlesin, et selle ette kirjutan muul teemal peatüki. Praegu oli peatükke üks, mida oli vist liiga vähe. Kõige õigemaks peatükkide arvuks peeti vist kolm. Läksin kooli raamatukogu moodi ruumi, kus minu juhendaja Pajur istus laua taga ja rääkis teiste inimestega. Mulle ütles ta midagi, mida ma hästi ei kuulnud. Võibolla see lause oli, et minuga ta ei räägi, sest üks päev ma solvasin teda. Vastasin, et ma olin ainult ühel päeval ärritunud, tavaliselt olen ma rahulik. Rääkisin, mida olin kirjutanud. Pajur küsis, mis teemal ma lõputöö kirjutan. Vastasin, et ma ei ole veel otsustanud, aga võibolla kirjutan selle ka fašismist. Pajur hoiatas, et ajaloost kirjutades peab olema olemas maailmavaade. Vastasin, et ma suhtun fašismi negatiivselt, sest fašistid peavad sõda heaks asjaks, aga sõda nõuab ohvreid. Pajur pani mulle poolelioleva kursusetöö eest esialgseks hindeks nelja, veel kirjutamata töö eest kolme miinuse. Mõtlesin, et need ei ole halvad hinded, sest Pajuri neli ja kolm miinus on sama, mis teiste viis. Läksin kooli raamatukokku. Küsisin raamatut "Mussolini ja Itaalia fašism". Ütlesin, et selle pealkiri võis olla ka "Itaalia fašism ja Mussolini". Raamaukogutöötaja leidis selle pealkirjaga raamatu, mis ma esimesena olin öelnud. Vaatasin, et see on sama kujundusega, mis üks juba varem loetud raamat. Kahtlesin, kas ma selle siis üldse laenan. Aga vaatasin, et sees on selline statistiline peatükk, mida varem loetud raamatus ei olnud, autorinimi on kaanel ka teine, siis ma võtan selle raamatu.

Võitlus liputiival

R-O-O-V-R-K-V-L
1. d4 g6 2. c4 c6 3. e4 e5 4. d5 d6 5. dc bc 6. Og5 f6 7. Oe3 Rg7 8. Rf3 Og4 9. g3 Rb6 10. h3 Oe6 11. b3 0-0 12. Od3 Oc7 13. a4 a5 14. Od2 Va8 15. Rc2 Vfb8 16. Re3 Rd7 17. Oc2 Rc5 18. Vb1 Vb7 19. b4 ab 20. Vb4 Vb4 21. Ob4 Ra4 22. 0-0 Kf7 23. Va1 Rb6 24. Kg2 Rc4 25. Vd1 c5 26. Oc3 Re3 27. fe Va2 28. Vd2 Oa5 29. Oa5 Va5 30. Vd6 Lb8 31. Ld1 Va2 32. Vd2 Re8 33. Re1 Rc7 34. Rd3 c4 35. Rc5 Lb6 36. Re6 Le6 37. Vd7+ Ke8 38. Vc7 Va8 39. Vh7 Lc6 40. Vh8+ Ke7 41. Va8 La8 42. Kf3 Lh8 43. h4 Lh5+ 44. Kg2 Lh8 45. Ld5 Lc8 46. La5 Lc7 47. Lb4+ Kf7 48. Od1 c3 49. Ob3+ Kg7 50. Oc2 Ld7 51. Lc3 Lb7 52. Ld3 La7 53. Ob3 La1 54. Ld7+ Kh6 55. Lf7 Lb2+ 56. Kh3 Lf2 57. Lf8+ Kh7 58. Lg8+ Kh6 59. Lh8++. Valge mõtles 20 ja must 18 minutit.

Ülikoolimälestused ja kool

Üks naine rääkis, et ta oli saanud oma tulevase mehega tuttavaks ülikooli esimesel kursusel. Mees oli öelnud talle "kamraad". Naine oli mehele ühel päeval öelnud, et talle meeldivad mehe juures kolm asja: sõna 'kamraad', džässmuusika ja üks kolmas asi. Nüüd naine ise imestas, et kui keegi teine ütles hiljem "seltsimees", siis see ei mõjunud. Aga see mees oli olnud kiitusest liigutatud, oli ka naist armastama hakanud ja nii nad olidki abiellunud. Naine ütles, et kui tal oleks tädipoeg, siis ta laseks tädipojal sel teemal raamatuid kirjutada. Ma polnud meeldimise teemat kommenteerima hakanud, aga raamatute teema kohta ütlesin, et on juhtunud, et raamat antakse välja, aga seda ei osta ükski inimene. Naine imestas ja küsis üle. Kordasin, et mõnda raamatut pole ostnud mitte ükski inimene. Kõndisin klassiruumi suunas, kus pidi tund tulema, lehitsedes kõndimise ajal ajalehte "Sirp". Enne olin vaadanud, et tahan sealt ühte konkreetset artiklit lugeda, nüüd püüdsin selle uuesti üles otsida. Mõtlesin, et teisel poolaastal on tavaliselt umbes sama tunniplaan, mis esimesel, aga kas kattub ka erinevate õppeaastate tunniplaan, seda ma ei tea, sest uue õppeaasta alguseks olen vana tunniplaani ära unustanud. Jõudsin selle klassiruumi ukse taha, kus pidi tund tulema. Kõigepealt tahtis mitu inimest väljuda. Lasin nad välja, sest Sirly oli oma blogis kirjutanud, et välja lastakse enne. Viimane väljuja pakkus ise teed, seetõttu tema väljumist ma ootama ei hakanud. Aga enne ise sisenemist lasin uksest sisse ühe teise siseneda soovija, kuigi tema oli ukse juurde jõudnud minust hiljem. Klassiruumi jõudes vaatasin, et tüdrukud ei ole veel kohale jõudnud, ma saan istuda aknapoolsesse ritta. Aga vaatasin, et tavalisest rohkem vabu kohti on ka uksepoolses reas, mis on poiste rida, istun sinna. Neljandasse pinki olid istunud Krister ja Artur, esimesse Sander. Mõtlesin, et istun teise või kolmandasse pinki, need olid veel tühjad. Aga Artur tõmbas kolmanda laua endale lähemale, et ma selle taha istuda ei saaks. Ütlesin, et ise teab, ja istusin teise pinki. Mõtlesin, et sellest pole midagi, et ma ei saa Kristerile ja Arturile lähemale istuda, sest ma ei istu ka Sandri kõrvale, kuigi selleks oleks võimalus.

Huvitavaks mõtlemine

Käis sõda. Üks väeosa alistus võitluseta, sest vaatas, et vaenlane on nii palju tugevam. Mulle tundus, et vaenlase väeosa ei olnudki palju suurem. Otsisin, mis teed põgeneda.

*
Üks mees kirjutas, et tema kunagi malet ei mängi, sest male on igav. Tahtsin küsida, kuidas saab male, mida mängitakse ise aktiivselt, olla igavam kui kaugushüpe, mida vaadatakse ainult passiivselt. Leidsin, et male saab igav olla ainult nendele, kes üldse ei mõtle.

*
Kiideti, et mina olen parem lapsehoidja kui üks lapsevanem. Leidsin, et ma olen parem sellepärast, et ma hoian ainult ühel päeval. Kui ma peaks iga päev hoidma, siis ma enam ei oleks parem.

Kommentaarid soengule

Nädala alguses käisin juuksuris. Pärast seda üks minust vanem inimene kiitis, et nüüd paistab laup paremini välja. Aga üks laps ütles, et varem ma olin tuttavam.

Lausete parandamine

Õpetaja andis ülesande, et parandada lausetes, kui seal on ainsuse või mitmuse suhtes vigu. Hakkasin ülesannet lahendama. Kui lõpp juba lähenes, sain teada, et peale nimisõnade tuleb parandada ka tegusõnade ainsust või mitmust. Selliseid lauseid, kus tegusõnas oleks vigu olnud, ei olnudki vist seni esinenud, aga nüüd neid kohe tuli. Istudes puutus mul üks külg vastu ühte tüdrukut ja teine külg vastu ühte poissi. Tüdrukut puudutada oli parem tunne. Siis läksid mul selle poisiga kohad vahetusse ja nüüd istus tüdruku kõrval tema.

Pidustused

Kolmapäeval lugesime isa sünnipäevale pühendatud minu venna artiklit "Eesti Ekspressist" ja kuulasime raadiost varasemal aastal tehtud kordusluulesaadet. Neljapäeval vaatamsime televiisorist kultuurisaadet, kus isa sünnipäevast rääkisid vend ja laulja Lunge, lisaks esitasid ajakirjanikud küsimusi. Reedel käisin isa raamatu esitlusel. Seal laulis samuti Lunge, isa ise laulis ja rääkis, filosoof Matjus pidas kõne, kirjastuse direktor Jagomägi juhatas üritust, minu vend luges ühe luuletuse ja üks mees rohkem, sõna sai ka linnapea, videost näidati laululapsi, õnnitluseks said sõna A. Tooming, B. Vaher ja J. Kronberg. Pärast seda hakati teises ruumis raamatusse autogramme jagama ja kringleid sööma, mina kõndisin koju. Kodus nägin isa kohta artiklit ka "Tartu Postimehes", aga seda ma enne magamaminekut lugeda ei jõudnud. Täna tegin kaks fotot eile kingitud lilledest.

Detailid tekstis ja kauguses

Roomasin mööda kõnniteed. Sellega treenisin õlalihaseid. Mõtlesin, et aga kui ma rooman, siis jalgu treenin selle võrra vähem.

*
Läksin naabrite ukse taha. Naabrid tulid parajasti korterist välja. Pakkusin neile ragulkat.

*
Tõlkisin võõrkeelset teksti. Arvasin aru saavat, et järgmine lause tähendab, et Teise maailmasõja algul teadis Hitler sama moodi nagu teised riigid, et Saksamaa kaotab sõja. Siis tuli mulle meelde, et mujalt olen lugenud ka väidet, et ta lootis võita. Leidsin lausest järjest rohkem sõnu, mida tahtsin sõnaraamatust järele vaadata. Ühel sõnal aimasin kahte vastet, aga tahtsin kontrollida, kas need on õiged. Kontrollisin oma nägemist. Vaatasin, et ühe silmaga ma ilma prillideta toa teist otsa hästi ei näe. Siis proovisin teist silma, sellega ka hästi ei näinud. Proovisin, kuidas ma näen aknast välja. Mind üllatas, et kuigi ma toa teist otsa ei näinud, eristasin väljas üksikuid puu küljes kasvavaid lehti, kuigi puu kasvas kaugemal kui oli toa vastassein. Tundus, et ma nägin isegi kaugema puu üksikuid lehti. Aga selles ma polnud kindel, need võisid olla ka lehtede rühmad. Keegi liigutas minu toa ust. Mulle tuli meelde, et mul ei ole riideid seljas. Ukse liigutaja võis kohe tuppa sisse astuda, hakkasin kiiresti riidesse panema.

Vahelt läbi pugemine

V-O-K-L-R-R-O-V
1. d4 f5 2. c4 Oc4 3. Of5 Rd6 4. Oh3 c6 5. Re3 Oe6 6. Oe6 Re6 7. R1c2 Oc7 8. f3 Ob6 9. Of2 Le8 10. Ld3 0-0-0 11. 0-0 h5 12. Vac1 h4 13. h3 Lf7 14. b4 Vdf8 15. a4 Kb8 16. a5 Oc7 17. ab b6 18. Ra3 b5 19. d5 Rf4 20. Ld2 Lg6 21. Rg4 Rd5 22. e4 Rf4 23. Ld4 Ob6 24. Le5 Of2+ 25. Vf2 Vf7 26. Rc2 Ka8 27. Rd4 Vh5 28. Rf5 Rf5 29. Lc7 Rd6 30. Ld8+ 1:0. Valge mõtles 10 ja must 9 minutit.

Pärast saadet

Eile kuulasime raadiot. Seal loeti luuletusi ja lauldi. See oli kordussaade. Aga varem ma polnud seda kuulnud. Osad luuletused tundsin ära ja osasid mitte. Pärast lasti veel tuttavaid laule, mis ei olnud vist algse saate osa. Panin juba vahepeal raadio kinni ja viisin teise tuppa; kontrollides, kas juhe sai korralikult sisse, avastasin, et tuleb veel laule. Minu luuletustele minu teada viise tehtud ei ole, kui mitte arvestada, et nooremana mõtlesin ise luuletustele mõttes viise välja, mille ma uuesti ära unustasin. Või võibolla ma ainult arvasin, et mõtlesin uusi viise välja, kasutades tegelikult neid viise, mida olin kuskilt kuulnud. Peene muusikalise kuulmisega inimene oskab öelda, kes ei pea viisi, aga kui mul olevat kirjutades juba rütmivigu, siis ei taha heliloojad võibolla lauljast halba muljet jätta. Kui autor teeb rütmivigu, saaks tõlkija need võibolla teise keelde tõlkides kõrvaldada. Saaks tõlkida ka samasse keelde, aga seda ei peetaks vist sel juhul tõlkeks, vaid jäljendamiseks. Väljaarvatud ehk juhul, kui oleks juurde kirjutatud, kelle millise luuletuse tõlge see on. Minu isa andis ükskord välja luulekogu, kus iga luuletuse juurde oli kirjutatud, kelle mõjul see on kirjutatud. Siis olevat arvustajad vaidlema hakanud, et need ei olegi nii sarnased.

Vanad unenäoteemad

Kas unenäod jäävad meelde ainult üleskirjutamiseni või kauemaks? Nimeta kümme kunagi varem nähtud unenägu.

1. Lapsena nägin unes, et karu andis mulle vorsti.

2. Lapsena nägin unes, kuidas tondid hakkasid ulguma.

3. Kooliajal nägin unes, kuidas Emajõe jääaugust pisteti pea välja ning hakati laulma.

4. Enne seminaritöö eest hinde saamist nägin unes, mida juhendaja selle kohta ütleb.

5. Nägin ükskord unenäo, kus sugulane Külli ja klassiõde Külli läksid justkui üheks isikuks.

6. Kooliajal nägin unenäo, kus üks tüdruk nimetas mind teiste inimeste sarnaseks.

7. Magistriõppe ajal nägin unenäo, kus esinesid paljuköitelised teosed "Stalini vastus trotskistidele" ja "Stalinil oli õigus".

8. Pärast King Kongi filmi vaatamist nägin unes hiigelahvi.

9. Olen näinud unes, kuidas puudun aasta otsa ingliskeelsete ajalehtede lugemise tunnist, sest mul on tunniplaanis viga.

10. Kooliajal nägin unes, kuidas leidsin liivakastist liiva seest kopikaid.

Arhiivi hoiuleandmine

Kavatsesin oma arhiivi ühte majja hoiule anda. Aga kui mul soovitati panna see teise majja, andsin selle hoopis sinna. Korjasin klaasi marju kisselli tegemiseks. Arvasin selle marjaliigi ära tundvat. Mulle öeldi, et need on hoopis mürgimarjad. Selle peale viskasin need minema.

Rattaga maale

Läksin koos ühe naisega jalgratastega sõitma. Võidi mõelda, et mina hästi sõita ei oska, ma sõidan ainult selleks, et temaga koos olla. Algul sõitsime kõrvuti, siis hargnesime nii, et tema läks ees. Maakohta jõudes kadus ta mul silmist. Mõtlesin, et on kaks võimalust, kumba teed ta keeras. Valisin ühe teedest ja seda mööda jõudsingi talle järele. Jõudsin järve äärde. Sinna oli veepiirile tehtud vesiklosett ja üks poiss käis seal. Varem oli käidud võsa vahel, aga nüüd võidi seda pahaks panna. Astusin mõned sammud põõsastevahelist teed. Aga seal hakkasid ühed poisid pahandama, et see on nende territoorium.

Aleksandr Blok

Aleksandr Blok. „Ööbikuaed. Valik luulet“. Tõlkinud Kalju Kangur, Jaan Kross, August Sang, Johannes Semper, Heiti Talvik, Debora Vaarandi. „Kirjastus Eesti Raamat“, Tallinn 1972. 320 lehekülge. Tõlgitud vene keelest 1968. a. väljaandest.

Vanemad luuletused selles kogus on kirjutatud 19. sajandi lõpus, hilisemad pärast kommunistide võimuletulekut Venemaal. Lugemist alustades olin üllatunud, et raamat tundus parem kui otse enne seda lõpetatud suurimaks vene luuletajaks peetud Puškini tõlkekogu. Lõppu välja jõudes ei olnud ma rahul, et oli raske aru saada, millised on Bloki seisukohad. Mulle tundus, et ta tahtis Oktoobrirevolutsiooni kritiseerida ja imestasin, kuidas Nõukogude ajal selline raamat välja anti, aga mõnes kohas on arvatud, et ta aktsepteeris revolutsiooni.

Raamatu algul meenutas teos eestlaste Enno ja Masingu luulet. Mõlemat loodustemaatika poolest ja Masingut usuliste teemade poolest. Kui Puškinil esinevad viited antiikreligioonile, siis Blokil peamiselt ristiusule. Ühes kohas oli Blokki võrreldud Puškiniga, aga mulle jättis Puškin sõjakama mulje. Blokil surnuid leinatakse, Puškinil on rohkem tapmiste kirjeldusi. Blokil tulevad sellised teemad sisse alles pärast revolutsiooni, kui need muutusid igapäevaseks reaalsuseks, ja mulle tundub, nagu ta tahaks näidata nende koledust.

Sarnaselt Masinguga huvitas Blokki tähistaevas. Ei lugenud kokku, aga tundus, et Blok nimetab väiksena paistvaid tähti sagedamini kui päeval paistvat päikest, ja lund rohkem kui suve. Soojemal aastaajal nimetab ta vihma ja sarnaselt Masingule udu. Ühes luuletuses on öeldud, et minategelane eelistab külma soojale, teises esines vist ka kevadeigatsus. On kloostrielu temaatikat, aga elulookirjeldusi vaadates tundub, et autor pole siiski ise kloostris elanud, tal võib mungaelu olla millegi muu sümbol. Blokki seostatakse sarnaselt keskkooli kunstiajaloo lõpueksamiks õpitud kunstnik Vrubeliga sümbolismiga, Bloki luules esineb ka Vrubeli nime. Sümbolismi on nimetatud erinevates raamatutes nii kultuurivoolu kui ka vaimuhaiguse sümptomina, Vrubelile omistatakse mõlemat.

Psühholoog Alliku järgi võib mõnel inimesel olla nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone palju, teisel vähe, kolmandal ja neljandal palju ainult ühte või teist tüüpi emotsioone. Psühhiaatrias tuntakse äärmuslike meeleolude vaheldumist vanemas kirjanduses maniakaal-depressiivse psühhoosina ja uuemal ajal bipolaarse meeleoluna. Bloki luuletustes on kirjeldatud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Korduvalt esinevad tal vastandlikud emotsioonid üheainsa luulerea piirides. Ühes luuletuses ütleb ta, et ükskõik millised emotsioonid on paremad kui emotsioonide puudumine. Vanemates luuletustes tundub maailm talle salapärasem, hiljem on talle vahepeal elu või vähemalt argipäev igav, aga siis ütleb, et paremad meeleolud võivad tagasi tulla või tulevadki.

Psühholoogid arvavad, et aeg tundub kiiremini mööduvat siis, kui see on huvitavam. Blok ütleb paljudes kohtades, et aeg läheb aeglaselt. Kui Piiblis on vist ütlus, et Jumalale on tuhat aastat üks hetk, siis Blokile vastupidi kestab hetk sajandeid. Ainult ühes kohas ütleb ta vastupidi, et aeg läheb kiiresti. Aga psühholoogia järgi vanemaks saades hakkabki kiiremini minema.

Sorokini raamatus seostatakse Bloki ja teiste temasuguste lühikest elu revolutsiooni tagajärgedega. Aga ma ei leidnud kuskilt, et Blok oleks hukatud, elu võis lühendada rasketel aegadel tervise halvenemine. Teises kohas süüdistab Sorokin Blokki ennast revolutsioonist loomingulises vaimustuses olemises, ilma et ta oleks ise revolutsionäär olnud. Kui revolutsionäärid on juba võimul ja kehtestavad diktatuuri, siis võivad autorid hakata kirjutama trükki pääsemiseks võimu kiitvaid tekste koos selle ridadevahelise kriitikaga. Kui Blok oli juba varem sümbolist, siis tema puhul oleks selline käitumine eriti ootuspärane.

Varasem kokkupuude Blokiga on mul, et panin tema kohta kirjutatud arvustuse Hendrik Sepa raamatusse. Lugesin selle ka uuesti üle.

Kaks pikka vangerdust

R-O-V-K-O-L-V-R
1. Rb3 d5 2. d4 c6 3. Rg3 e5 4. de Oe5 5. c3 Rb6 6. Od3 Ra4 7. 0-0-0 Le7 8. Oh7 Vf8 9. Of5 Od7 10. Od7 Ld7 11. Od2 0-0-0 12. Rc5 Lc7 13. b3 Rc3 14. Oc3 Oc3 15. Kb1 La5 16. Rd3 c5 17. Vc1 c4 18. Ld1 cd 19. Ld3 d4 20. e3 La3 21. Vc2 Kb8 22. ed Od4 23. Lc4 Oe5 24. Vgc1 Rg6 25. Re4 a5 26. Rc5 Rf4 27. Lb5 Lc5 28. Vc5 Od6 29. V5c4 Rd3 30. V1c2 Vfe8 31. a3 Oa3 32. Vc7 Ve1+ 33. Ka2 Rb4+ 34. Ka3 Rc2+ 35. Kb2 Kc7 36. Kc2 b6 37. Lc4+ Kb8 38. Lf7 Ved1 39. Lg7 V8d2+ 40. Kc3 Vd3+ 41. Kc4 Vd6 42. h4 Vc1+ 43. Kb5 Vc5+ 44. Ka4 Vd2 45. Lg3+ Ka7 46. Lg7+ Ka6 47. La1 V6c2 48. Ka3 b5 49. b4 ab 50. Kb4+ Kb6 51. La5+ Kb7 52. Lb5+ Kc7 53. Le5+ Kb6 54. Le3+ Kc6 55. h5 Vb2+ 56. Kc3 Vbc2+ viik. Valge mõtles 20 ja must 19 minutit.

Töö kavandamine

Valmistusin kirjutama magistritöö edasiarendusena doktoritööd. Magistritöös olin kirjutanud sellest, mida kirjutati 1920. aastate ajalehtedes Itaalia fašismist, doktoritöösse tahtsin 1930. aastad juurde võtta. Mõtlesin, et selleks, et ajapuudust ei tekiks, vaatan esialgu igast aastakäigust ainult ühte artiklit. Kui ring saab täis, lähen teisele ringile ja vaatan igast aastakäigust teise artikli. Mõtlesin, et nii tuleb uut osa vähem kui vana osa, kui ma kirjutan sellise töö kavandi, võidakse mind doktoriõppesse mitte vastu võtta. Magistriõppes oli juhendaja soovitanud kasutada rohkem filosoofilisemat kirjandust. Doktoritöö kavandis oleksin öelnud, et nüüd olen edasi arenenud, nüüd kirjutangi filosoofilisema töö. Tegelesin doktoritöö jaoks materjali kogumisega. Mõtlesin, et kui ma nii aeglase tempoga jätkan, ei saa ma tööd tähtajaks valmis. Võiksin ajakasutusplaani läbi mõelda.

*
Käivitasin arvutit. Arvuti ütles, et kasutusõigus on aegunud, nüüd tuleb raha juurde maksta. Maksin ära. Seejärel tuli meelde, et eelmisel korral olin maksmisest pääsenud, sest vend oli öelnud, et arvuti saab käivitada ka teisel viisil.

16. november 1988

Eile tähistati ajaloolistides 30 aasta möödumist sellest, kui ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja taotles Nõukogude Liidus liidulepingu sõlmimist. Kirjutasin ühte listi vastuseks:

Kuulasin tol päeval ülekannet Ülemnõukogust raadiost. Üle kanti suures saalis toimuvat, aga mitte redaktsioonikomisjoni tööd. Ülemnõukogus tekkisid erimeelsused, kui tugevat sõnastust suveräänsusdeklaratsioonis kasutada. Tugevamat sõnastust pooldas Savisaar, kes oli saanud vist Ülemnõukogu liikmeks alles hiljuti asendusvalimistega. Arvati, et redaktsioonikomisjonis võitles Savisaar nagu lõvi ja hoidis kõige halvema variandi ära. Samuti on arvatud, et osad saadikud hääletasid suveräänsusdeklaratsiooni poolt ainult sellepärast, et arvasid, et kõige hääletusele pandava poolt hääletamine on endiselt kohustuslik. Olin suveräänsusdeklaratsiooni poolt, aga Ülemnõukogu soovitud liidulepingu vastu.

Eesti oli esimene liiduvabariik, kus selline deklaratsioon vastu võeti. Neid hakati järgnevalt vastu võtma ka mujal. Minu mälu järgi tehti järgmisena katset Leedus, aga esimesel katsel hääletati see seal maha. Leedu meeleavaldajad olid pettunud, rullisid oma lipud kokku ja karjusid "Eesti, Eesti!"

Arnold Rüütli populaarsusele tulnud kasuks, et ta pidi käima Moskvas vastu võetud deklaratsiooni kohta aru andmas ja oli Eesti seisukohta kaitsnud. Keegi kirjutas hiljem ajalehes, et ta vaatas televiisori ekraanilt, kas Rüütlil käes oleva paberi nurk väriseb ja et see ei värisenud. Moskvas oli püütud Eestis vastu võetud otsust tühistada. See oli vist selle järel, kui minu vanaisa ütles, et tal on Moskva otsuse pärast tuju väga halb ja ta läheb tuju parandamiseks sporti tegema. Natuke hiljem tähistati ülikooli kohvikus minu isa 50. sünnipäeva. Sinna jõudis hilinemisega kirjanik Aivo Lõhmus, kes ütles, et tuleb Rahvarinde koosolekult, mille peale suurem osa inimesi kogunes tema ümber. Minu isa läks sealt ainult mööda ja ütles: "Te ei lase inimesel süia." Lõhmus rääkis, et Rahvarinne oli otsustanud, et seda Moskva otsust ei ratifitseerita. Minu malehuviline vanaisa oli Eesti ja Moskva suhteid juba varem malepartiiga võrrelnud ja ütles ka selle uudise peale: "Nüüd on musta käik." Mina vastasin: "Ei, valge," ja hakkasime selle üle vaidlema. Vanaisa tõlgenduses oli Eesti vabadust taotledes valged nupud, mina pidasin Venemaad vist selle järgi valgeks, et kõigepealt alustas Venemaa tüli Eesti okupeerimisega.

Ajakirjanduses äratas pärast 16. novembri suveräänsusdeklaratsiooni tähelepanu Jüri Põld (tol ajalooperioodil tegutses avalikus elus ka üks teine Jüri Põld), kes tuli välja teooriaga, et Eestis loodi aastal 1918 esimene vabariik, 1940 teine vabariik ja 16. novembril 1988 kolmas vabariik. Teised vaidlesid vastu, et me tegeleme ikka esimese vabariigi taastamisega. Ametlikult jäi peale lõpuks teine seisukoht, aga vaidlusi on olnud hiljemgi. Aastal 2005 käisin ühe magistritöö kaitsmisel, magistrant olevat oma töös kasutanud väljendit "esimene Eesti Vabariik". Üks kaitsmisel osaleja tegi märkuse, et meil on praegu seesama riik, aga professor Klaassen, kes oli muidu vist põhioponent, ütles magistrandi kaitseks, et tema arvates see ka sama riik ei ole.

16. novembril 1988 kuulutati Eesti NSV seadused Nõukogude Liidu omade suhtes ülimuslikuks, aga aastal 2003 võeti rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seadus, mille järgi Euroopa Liidu õigusaktid on Eesti põhiseaduse ja muude õigusaktide suhtes ülimuslikud, väljaarvatud Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete suhtes, aga neid ei ole täpsemalt defineeritud. Võibolla on meil praegu siiski vabadust rohkem kui 1988, sest siis oli tegemist ühepoolse otsusega ja vahepeal saadeti liiduvabariike rahustama ka tanke või labidaga lööjaid.

Uus aeg

Mängisin klubis kiirmaleturniiri. Mul olid mustad. Vangerdasin. Märkasin, et tõstsin kogemata kuninga e8. Nihutasin seda edasi, aga nüüd oli see kogemata ikkagi f8, mitte g8. Vastane lõi ratsuga kuninga f8-lt ja ütles, et mäng on läbi. Protesteerisin, et ma tahtsin vangerdada, ma oleks veel kuningat kohendanud. Ütlesin, et minult nõutakse käiku, aga kui mina nõuan, siis öeldakse: "Kogu aeg viriseb, kogu aeg viriseb, kogu aeg viriseb." Mulle tuli meelde, et siin klubis on võetud seisukoht, et vanematel mängijatel on suuremad õigused, sest nad oskavad halvemini mängida. Parem oleks siis omavanustega mängida. Aga omavanuste vastu ma ei pruugi punkte saada.

*
Uudistes teatati, et kõige suurem tehiskaaslane kukkus alla ja maandus Hiinasse. Lisati, et varem ennustati, et selle tehiskaaslase allakukkumisel süttiks kogu Maa atmosfäär, aga seda ei juhtunud. Tulekahju küll puhkes, aga see on juba osaliselt kustutatud. Lõplik kustutamine võtab veel mitu aastat aega. Mõtlesin, et kui tulekahju alles kestab, siis võib see veel suureneda ja atmosfäär võib siiski süttida. Elasin majas, mis oli jagatud tubadeks, millest igaühes elas hulk inimesi. Minu toakaaslastest hulk põgenes akna kaudu. See oli uue aja algus. Mina ja veel mõned jäime paigale. Uksest sisenes ruumi kolm noort meest, kellel olid sellised sassis soengud, et oli aru saada, et nad on pätid. Viskasin nad välja.

Äratundmisviisid

Ütlesin ühele naisele, et olen teda ühes linnaosas sageli näinud, ma tundsin ta autonumbri järgi ära. Naine tegi vapustatud näo. Lisasin, et ta on näo järgi ka tuttav tundunud, aga autonumbri järgi olen ma kindlam olnud.

Alustasime varem

Olin koolis. Alustasin koos ajalooõpetajaga ajalooõpikust õppimist. Õpetaja ütles, et tund ei ole veel alanud. Vastasin, et need, kes hiljem tulevad, võivad vähem õppida. Jõudsime enne tunni algust kaks peatükki läbi vaadata. Ühel varasemal korral olin läinud ülikoolist vana kooli ajalootundi ja öelnud, et tahan koos noorematega prooviks ilma õppimata kontrolltööd kirjutada. Selle kontrolltöö eest olin saanud nelja.

Pariisi minek filmis

Vaatasime "Kolme musketäri" põhjal tehtud filmi. Lugu algas sellega, et d'Artagnan valmistus suunduma Pariisi ja tema isa andis talle õpetusi. Üks isa õpetus d'Artagnanile oli, et d'Artagnan võitleks teel Pariisi duellil mõne tüdruku pärast kõike mängu pannes elu ja surma peale. Pariisis väljus d'Artagnan oma majast ja suundus kõrvalmajja, et kohtuda musketäride kapteniga. Ma polnud raamatut lugedes aru saanud, et need majad on kõrvuti. Mäletasin raamatust, et musketäride maja trepil kohtub d'Artagnan esimest korda järjest kolme peategelaseks oleva musketäriga ja lepib nende kõigiga kokku duelli aja. Filmis näidati, kuidas ta möödus trepivahes seisvast ja juttu ajavast esimesest musketärist ja riivas teda, tundus, et meelega. Musketär ei tahtnud teda kohe duellile kutsuda, vaid hakkas peale käima, et d'Artagnan vabandust paluks. Kui d'Artagnan seda ei teinud, jõudis alles asi duellikutseni. Vaatasime seda filmi vabaõhukokkutulekul. Selle koha peal pani üks poiss televiisori teisele kanalile. Sellega ma ei leppinud. Panin televiisori endisele kanalile tagasi ja ütlesin sellele poisile rahulikuks sunnitud häälega, et kui vähemalt osad tahavad ühe filmi lõpuni vaadata, siis tuleb vaadata seda. Kuigi ma rääkisin rahulikult, tegin jutu lõpetuseks sellele poisile haiget. Seejärel palusin vabandust ja tegin teist korda haiget. Hakkasin kokkutulekult lahkuma ja väraval viskasin ühe purgi maha. See purunes. Oleksin võinud vabanduseks öelda, et ma ei teadnud, et see katki läheb. Kuigi olin purgi kildudeks visanud, läksin nüüd tagasi ja hakkasin rahulikult kildusid kokku korjama. Kui olin killud kokku korjanud, tahtsin istuda endise koha peale tagasi. Aga enam ei saanud, sest selle koha peale oli istunud üks teine inimene. Seetõttu istusin ühe koha võrra varasemast kaugemale. Sellega jäi üks tüdruk ilma, et ma tema kõrval istuksin. Televiisor pandi jälle filmi pealt ära. Küsisin, kes on selle poolt, et filmi edasi vaadata. Mulle üllatuslikult keegi peale minu soovi ei avaldanud.