kolmapäev, jaanuar 03, 2018

Aasta vahetatud

Aastavahetust võtsin vastu raadiot kuulates. Panin Vikerraadio mängima ja läksin teki alla. Algul rääkis president, siis lauldi eestlaseks jäämist, siis loeti sekundeid ja seejärel hakkas kõlama hümn. Hümni auks tõusin püsti. Pärast kuulasin veel mitukümmend minutit lamades raadiolaule, kuni hakkas kõlama esimene, mis vähem meeldis.

Järgmisel päeval lugesin feisbukist, et aasta olevat alanud hümnita. Ei täpsustatud, kus see nii algas, aga ma sain ise ka aru, et televisioonis. Kommentaare oli juba palju, aga ma ei märganud nende hulgas ühtegi, mis oleks öelnud, et raadios hümni lasti. Kirjutasin selle kommentaari ise. Hiljem nägin "Postimehe" võrguleheküljel reas umbes kümmet pealkirja, mis ütlesid kõik, et hümni ei lastud. Mul polnudki varem nii hästi meelde jäänud, et varasematel aastatel on lastud. Vanasti polnud televisiooni ega raadiotki, inimesed oskasid vajaduse korral ise ka laulda. Vähemalt osad inimesed on alati viisi pidanud.

Esimesel jaanuaril toimus pidu, kõige parema asjana tuleb meelde purukook. Uuel aastal kuulasin veel viimast jõululaulude kassetti, millel oli eelmistest parema häälega laulja. Tundub, et ta saavutab sellise hääle tänu kirikus laulmisele.

Täna ei seisnud kuusk enam nii hästi püsti kui alguses ja mul paluti see kanali taha viia. Ma ei mäletanud täpselt, millises punktis seal kuuskesid kogutakse, aga kui kuulsin, et kuskil endise lennuki kandis, siis selle asukohta mäletasin paremini. Ja ma ei pidanudki palju ise mõtlema, sest tänaval hakkas minu ees kõndima üks võõras inimene oma kuusega samas tempos ja viis selle ka sinna. Seal oli juba varemgi kuuskesid või nende oksi.

0 vastukaja: