pühapäev, veebruar 04, 2018

Röövlite elu

Jõudsime pika aja järel jälle selle apteegi ukse taha, kus me olime varem töötanud. Tahtsime sinna uuesti tööle minna, aga apteek oli vahepeal likvideeritud. Meile tuli mõte uuesti röövima minna. Röövisime ühte poodi ja seejärel õnnestus meil jälle põgeneda, nagu oli juhtunud alati. Põgenedes tegime raamaturiiulite vahel pöördeid. Jäime pidama ühte kohta, lootes, et sealt meid ei leita. Aga siis võttis isa mobiiltelefoniga kõne. Kartsin, et nii võidakse meid mobiiltelefoni asukoha järgi üles leida. Aga isa kasutas ettevaatusabinõusid, mis andsid lootust, et võibolla ei leita. Isa ei öelnud telefoni oma nime, vaid et omad räägivad.

0 vastukaja: